Sellel ajal muutus maa tänapäevalikumaks, ning põhjapoolkeral levisid tohutud mandrijää massiivid, mille pärast on tekkinud paljud Eesti pinnavormid nii mõhnad, voored kui ka palju teisi pinnavorme. 2,5 aastat tagasi olid olemas osavad inimesed ehk Homo habilised, kellel oli suurem ajumaht, nad kasutasid kivist tööriistu, ning nad elasid Aafrika rohumaadel. Sellegi poolest ei osanud osavad inimesed veel kõneleda. Peale neid arenesid püstised inimesed ehk Homo erectused. Nendel oli ajumaht veel märksa suurem, nad kasutasid puidust ja kivist tööriistu, küttisid ja oskasid tuld teha. Vastupidiselt osavale inimesele oskasid püstised inimesed kõneleda. 300 000 aastat tagasi olid olemas nii nimetatud päris inimesed ja neandertallased. Nad matsid surnuid ja panid neile toitu kaasa. Koljud läksid aina suuremaks. Ning lõpuks alates 20 000 aastat tagasi on olemas kaasaegsed inimesed ehk Homo Sapiens sapiensid, kes on ka tänapäeval olemas.
Palju on liike, kes kasutasid asju toidu kätte saamiseks, kuid ise neid ei valmistanud. 1960 leidsid Louis ja Mary Leakey Olduvai mäekurust esimesed homo habilise luud. Kaevamisel leiti ka raienugasid eoliidid. Need on kivid, millel on killud ära löödud, et nendega saaks raiuda ja lõigata. Homo habilis oli homo erectuse eelkäija. Homo erectus püstine inimene, ei olnud tegelikult esimene, kes käis kahel jalal. Varem seda ei teatud. Nad elasid 1,8m kuni 300k aastat tagasi. Homo erectused elasid ka Aafrikast väljaspool, Euroopas, Aasias ja Okeaanias. Nende uurimisel oli Jaava inimese luud väga tähtsad. Need leiti Jaava saarelt Eugene Dubois' poolt 1891 aastal. Nimeks anti neile pithecantrophus erectus ehk püstine ahvinimene. Jaava saarel jätkus uurimine 1980ndatel. Need luud, mis leiti 1891, olid palju vanemad 1,8m. Teine tähtis erectus leiti Zhoukoudianist Hiinas leiti Rootsi arheoloogide poolt koopast 1920ndatel.
0, 5 miljonit aastat vanaks. · 1920ndatel leidid üks rootsi arheoloog Hiinast Zhoukoudiani koopast arhailised hambad, kaevates leiti robustselt töödeldud tulekivi kilde ja kolju tükke, nii et saadi see kokku panna. Sinantropus Pekinsis ehk Pekingi inimene. Leiti ka tule jäänuseid - sütt, tuhka. Hiljem tekkisid kahtlused, kas tuld ikka leiti, sest esimesed kaevajad tulejälgedest ei kirjuta. Homo erectused oskasid ise tuld teha ja kasutada? Homo habilist leitud ainult Aafrikast. Homo erectus nii Aafrikast, Aasiast kui Euroopast. Kus erectus kujunes? Jaava saarel olevate Homo Erectuste juures pole tööriistu aga Aafrikas olevatel Erectustel on algelised tööriistad. Bambus annab lõhestamisel hea tööriista, sellepärast polnud Jaaval kivist tööriistu vaja? Homo Erectuse esindajad Gruusiast, 1,8-1,6 miljonit aastat vanad. Erectused olid esimesed, kes sõid küllalt palju liha
pikk, sale , pikkade jalgade ja kitsaste puusadega. Teamst nähti suhteliselt varast homo erectuse esindajat).Peale teda on leitud ka uusi leide ( homo egaster ( 1,9-1,4 milj a) , see hominiid , kellest alates on areng läinud homo erectuse suunas) . Jaava saarelt leiti ka tööriistu , kuid pakuti välja , et nad kasut bambusest tööriistu . Homo ergasteride ja Homo erectuste juures on selgeid märke , et nad on toitunud lihast. Homo erectused ilmselt jahti ei pidanud ,lasid kiskjatel toitu hankida ja siis ajasid kiskja massiga minema. On ka pakutud , et suurem lihatarbimine võis kaasa tuua aju arengut . Homo erectused kasutasid ka tuld , mis viitab võimalusele , et nad küpsetasid liha ja , et nad küpsetasid ka mugulaid . See on küll aga vaid teooria. Nariokotome poisi luustiku alusel võib väita, et nad ei rääkinud. Suhtlesid ilmselt küll , kuid klassikaline inimkõne oli tundmatu
a. Olduvai mäekurust (tänapäeva Tansaania). Homo ergaster (elas 1,9-1,4 milj. a. tagasi) Arvatakse, et Homo ergaster on vahelüli Homo habilise ja Homo erectuse arengu vahel. !Homo erectus georgicus - Gruusia inimene. Arvatakse, et tegemist on Homo habilise järeltulija ning Homo erectuse eellasega. Homo erectus (sirge inimene) on Homini, kes elas u. 1.8 milj - 140k a. tagasi. Liik oli pärit Aafrikast ning levis edasi tänapäeva Gruusia, India, Hiina aladele ning ka Jaava saarele. Homo erectused kasutasid tuld ja küpsetasid liha, mille tulemusel hakkas arvatavasti suurenema nende aju võimekus. Homo erectuse leide: Pithecanthropus erectus - Jaava inimene. Avastas Hollandi paleantropoloog Eugène Dubois. Sinatrophus pekinensis - Pekingi-Hiina inimene. Leiti Pekingist Zhoukoudiani koobastest. Nariokotome poiss ehk Turkana poiss on kõige paremini säilinud inimlane (Homo erectus). Leiti Turkana järve läänekaldalt (tänapäeva Keeniast).
Eugene Dubois leidis Jaava (kuulus toona Hollandile) inimese luud (pithecantrophus erectus ehk sirge ahvinimene). Zhoukoudian Hiinas. Hiina leiud on tekitanud erinevaid arvamusi. homo Dmanisi Kõige kuulsamad leiud: Hominiidileiud Georgiast (1,8-1,6 miljonit a) (homo georgicus? homo habilis? homo erctus? homo ergaster? ) Inimese kujunemine: Multiregionaalne arenguteooria (selle kohaselt olevat kõige olulisemat rolli inimese kujunenud rolli mänginud homo erectused, pakuti, et kaasaegne inimene võib kujuneda igas maailmajaos eraldi. Seda teooriat toetasid hiina uurijad) Selle kohaselt arvati, et homo sapiens ehk kaasaegne inimene ei kujunenud Aafrikas, vaid võis välja kujuneda homo erectuste paasil igal pool maailmas. Tänapäeval on loobutud sellest teooriast. Hiline Aafrikast väljarännu teooria Arvatakse ikka, et inimene on kujunenud Aafrikas ja rändas sealt välja.
3. Hilispaleoliitikum (40 000 9500 eKr). Sel ajal Aurignac (34-28 000 a tagasi), Gravette arenes ka luu- ja sarvesemete valmistamine (ahingud, (28-22 000 a tagasi), Solutre (20-16 000 a harpuunid, viskepuu, nõelad) ja puidu-naha töötlus tagasi), Madeleine (18-15/10 000 eKr) V Olduvai Eoliidid (veerekivitööriistad). Puuesemed pole säilinud. Chopper (raienuga), ka A tulekivist eraldatud killud R A Acheuli Homo erectused. Pihukirved osa löögikiviga töödeldes, osa nn pehme lööktehnikaga (luu või sarvega) K Moustier Neandertaallased. Levallois' tehnika, eesmärgiks valmistada kindla kujuga tööriist. E Tulekivi nukleusest vorm, mis valmistöödelduna eelnevalt planeeritud kujuga S K (Võimaldas luua väga erineva kujuga tööriistu) H Aurignac Tööriistaliikide arvu kasv. Uus võte, nn 3. etapp tulekivimunakul lüüakse ära
Neil oli uue tavana komme toit koguda ja viia laagrisse, mitte süüa leiukohas kohapeal. Arvatakse, et Homo habilisel olid kõnekeele alged. Olduvaist on leitud kivist koja või varikatuse jäänused. dateeringud: Koobi Fora kas 2 või 2,5 miljonit aastat, Olduvai 1,8 milj. Homo habilise noorimad dateeringud on 1,8 või 1,5 miljonit a eKr. Homo erectus Homo erectuse vanimad leiud pärinevad 1,8 ja 1,6 miljoni aasta tagusest ajast, vanimad leiud Keeniast. Hilised Homo erectused elasid veel vist 200 000 eKr. Miljonist aastast vanemad kindlad Homo erectuse luuleiud pärinevad kõik Aafrikast. Vanim dateering Euroopast on 700 000 a tagasi. Tööriistad olid algelised ent juba olid eriotstarbelised riistad. Kogunesid teadmised tule saamisest ja loomade käitumisest. Homo erectus oli esimene hominiid, kes levis laialt: tema luid on leitud Aafrikast, Euroopast, Aasiast ilmselt olid kliimast tugevamad. Homo
nüüdisinimestele. Nad olid esimesed, kes omas keskkonnas tõeliselt hästi hakkama said. Tuntud luuleiuks on Turkana poiss (leidis Kamoya Kimeu 1984. a.) Nariokotome´st Turkana järve lähedalt Keeniast. See oli u 1112 aastase (või 9. aastane - küpsesid kiiremini) poisi peaaegu täielik skelett. Turkana poiss elas u 1,6 milj a tagasi. Tema ajumaht oli 880cm³ . Poiss oli 160 cm pikk. Pikkust peetakse suhteliselt üllatavaks ning selle põhjal oletatakse, et Homo erectused võisid olla tänapäevaste inimestega sama pikad. Homo erectus oli esimene hominiid, kes levis laialt, luid on leitud mitmelt poolt 19 Aafrikast, aga ka Euroopast ja Aasiast. Homo erectus kasutas erinevamaid ning peenemalt töödeldud tööriistu kui H. habilis. Acheuli ajastu (u 1,2 milj 500 000 või 300 000 a tagasi). Kultuuri nimiasula on Prantsusmaal Somme jõe ääres. Acheuli ajastu või Acheuli kultuur on üks kahest
oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele omane keel ja kõne aga nendel puudusid. ,,Arukat inimest" nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat.
Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli 14 sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele omane keel ja kõne aga nendel puudusid. ,,Arukat inimest" nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat.
oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 – 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele omane keel ja kõne aga nendel puudusid. „Arukat inimest“ nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat.
annaabi.ee 
