· On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte akt. · Mittetäitmine on lõppastmes tagatud riigi sunniga. Ombudsman on riigiametnike õiguslikku tegevust uuriv ametnik. Õigus jaguneb: · Eraõigus · Avalik õigus. Eraõigus riik reguleerib minimaalselt, annab õigusnormidega ette käitumist lubavad piirid. See on võrdsete poolte suhe. Kõik kokkulepped põhinevad vabatahtlikkuse alusel. Pooled lähtuvad oma erahuvist. Subjektid on eraõigussuhetes võrdsed ning riik tagab kaitse. Avalik õigus riik kehtestab kohustusi, lähtudes avalikust huvist. Avaliku võimu esindaja võib seaduse piires teha ettekirjutusi, mida isik on kohustatud täitma. Subjektid on üksteise suhtes allutatud. Avalik huvi ei tohi vastuollu minna põhiseadusega(sõjaolukord võib minna vastuollu). Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 21 dets 1920
põldude väetamine. On vaja vähem reostada elukeskkonda ja loodust. Keskkonnaseire ja kus neid andmeid kasutada võidakse Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele, palneeringutele ja arengukavade koostamiseks Ettevõtja teeb keskkonnaseiret omal kulul iseenda tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas. Seda nii erahuvist kui ka seadusega ette nähtud juhtudel. Ideaalis peaksid eri tasemete seireandmed üksteist täiendama. Seireandmed sobivad kindlasti haridustööd näitlikustama: millega veel me oma lapsi ja kaaskodanikke keskkonnameelseiks õpetame Nimeta jäätme...te ümbertöötlemisvõimalusi? Mis on erijäätmed? Too näiteid. Mehaanilised meetodid, Termilised meetodid,Bioloogilised meetodid,Keemilised meetodid. Jäätmete sorteerimine, kokkukorjamine, sorteerimine ja pressimine tekkekohal.
põldude väetamine. On vaja vähem reostada elukeskkonda ja loodust. Keskkonnaseire ja kus neid andmeid kasutada võidakse Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele, palneeringutele ja arengukavade koostamiseks Ettevõtja teeb keskkonnaseiret omal kulul iseenda tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas. Seda nii erahuvist kui ka seadusega ette nähtud juhtudel. Ideaalis peaksid eri tasemete seireandmed üksteist täiendama. Seireandmed sobivad kindlasti haridustööd näitlikustama: millega veel me oma lapsi ja kaaskodanikke keskkonnameelseiks õpetame Nimeta jäätme...te ümbertöötlemisvõimalusi? Mis on erijäätmed? Too näiteid. Mehaanilised meetodid, Termilised meetodid,Bioloogilised meetodid,Keemilised meetodid. Jäätmete sorteerimine, kokkukorjamine, sorteerimine ja pressimine tekkekohal.
Nimetasid end sageli anti- machiavellistideks, hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajalikkusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. (Michel Montaigne, Justus Lipsius) "Reason of state" teooria realiseerimine praktikas: kardinal Richelieu (1624-42 Louis XIII peaminister). Eiras positiivseid seadusi. Õigustas seda nii, et tuleb eristada avalikku huvi erahuvist. Valitseja huvi võrdustas avaliku huviga. Tavainimeste huvid seevastu ebakõlas terviku huvidega. ??? Friedrich II - Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: "Anti- Machiavell", "Essee valitsusvormidest", tihe suhtlus Voltaire'iga. Pragmaatiline välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale. "Leiutage ettekääne!"- Voltaire jt valgustajad väga pettunud. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest
2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 2) Subordinatsiooni teooria (alluvusteooria) pärineb 19. sajandi ja sellele eelneva ajastuettekujutusest, et inimene on riigi alam. Avalikku õigust iseloomustab alluvussuhe. Eraõigust iseloomustab võrdsussuhe. ( Subordinatsiooni teooriast lähtub ka A. Tõeleid-Kliimann ,,Õiguskord") Probleem: alluvussuhet on ka eraõiguses. 3) Subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat
Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c
Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c
Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c
3. Toimingud 4. Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. Teooriad a. Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c
1. Huviteooria – lähtub õigusnormi huvi suundumusest. Avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist. Sageli lähtuvad paljud õigusnormid nii avalikust kui ka erahuvist. (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine – kas era- või avalik õigus? – omandireform lähtub avalikust huvist 2. Subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni ehk alluvus suhteid. Eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, määrus,
juriidiline isik, Tallinna Sadam eraõiguslik isik) Õigussuhe (nt Tartu Ülikooliga sõlmib üliõpilastega õppeteenuse osutamise lepingu, see ei saa olla eraõiguslik leping, ometi Riigikohus on seda öelnud) Toiming see, mis ei ole õigusakt, nt eesti rahvusringhääling. Juriidiline distsipliin (saab vahet teha § 3, nr 12 jj) Huviteooria kõige vanem teooria. Eraõigus lähtub erahuvist, avalik õigus lähtub avalikust huvist. Eraõigus vaatab üksikisikute kasu poole, avalik õigus Rooma riigi poole. Igat teooriat saab kritiseerida, see on positiivne ja edasiviiv. Positiivne külg on see, et kui meil pole ühtegi muud pidepunkti, siis ta aitab meid edasi ja annab meile suuna ette. Negatiivne on see, et detailides see teooria meile vastust ei anna. Probleemiks on, et enamik norme lähtub nii era- kui ka avalikust õigusest
mõttes väga kriitiline omaaegsete rahvusriikide tekkimise, ja ka tänapäevase esindusdemokraatia suhtes. Suverään saab toimida vaid siis, kui kogu rahvas rahvakogunemistel koos viibib ja koos otsustab, vaid nii tekivad seadused kui üldise tahte autentsed aktid. Rousseau loodab õigele haridusele, mis kujundab inimloomust ning kasvatab kodanikke moraali ja ka üldise tahte tundmisele. Seetõttu rahvakogunemistel ei otsustata mitte erahuvist, vaid üldisest tahtest lähtuvalt. 4) Üldine tahe on siiski piiritletud. Seadused Seadus on vaid selline legaalne otsus, mis lähtub üldisest tahtest, mis väljendab üldist tahet ja käsitleb ühiskonda kui tervikut. Kõik muud legaalsed otsused, mis ühiskonda kui tervikut ei käsitle, mis reguleerivad üksikut tahet või erahuvi, on määrused, mis tulenevad riigiametnikelt. Lisaks on veel ka tsiviilseadused, mis jagunevad kaheks: ühiskonnaliikmete omavahelisi suhteid
osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikeks alusteks on see, et avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 351. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. N: Kui jurist küsib , kas seadus kehtib , siis ei mõtle ta, kas seda järgitakse pidevalt või ainult enamikel juhtudel
· 2) üldine tahe on jagamatu. Igasugune seadusandlik võim peab olema esikohal ning peab olema jagamatu. · 3) Üldise tahte avaldamine peab olema otsene, Rousseau eelistab otsedemokraatiat. Esindusdemokraatia puhul peab esindaja igas küsimuses oma valijatega eelnevalt konsulteerima. · Rousseau loodab õigele haridusele, mis kujundab inimloomust ning kasvatab kodanikke moraali ja ka üldise tahte tundmisele. Seetõttu rahvakogunemistel ei otsustata mitte erahuvist, vaid üldisest tahtest lähtuvalt. Ptk 7. Seadusandjast. · Rahvas ei saa kohe alguses olla niivõrd moraalne, kuivõrd seda nõuab riik, seetõttu peab looma õiged seadused seadusandja. · ,,See, kes söandab käsile võtta rahvale seaduste andmise, peab tundma end suutelisena muutma inimloomust ning tegema iga indiviidi kes on iseenesest täiuslik ja püsiv tervik üheks osaks hoopis suuremast tervikust, millelt see indiviid teatud mõttes saab oma elu ja olemise." Teeb
annaabi.ee 
