Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"epitsentris" - 23 õppematerjali

Maavärin Haitil
11
ppt

Maavärin Haitil

järgi Maavärina kolle asus : 13 km sügavusel maa sees 7.0 magnituuti Richteri skaalal 16 sekundit Haiti valitsuse Erinevatel andmetel andmetel umbes kuni 220 000 või 300 000 inimest 360 000 inimest PortauPrince linnas, milles sai kahjustada või hävines 60 80 % hoonetest. PortauPrince, Jacmale ja teiste asulate piirkonnad, mis asusid maavärina epitsentris Umbes 1,5 milj 1,8 milj inimest jäid kodutuks Paljud inimesed surid või said vigastada PortauPrince vanglast põgenesid vangid Andmeid, et inimesi oleks teavitatud ei leidu http://www.postimees.ee/212422/haitimaavarinpaastistrellidetaganttuhandeidvan http://en.wikipedia.org/wiki/2010_Haiti_earthquake http://et.wikipedia.org/wiki/Haiti http://et.wikipedia.org/wiki/Haiti_maav%C3%A4rin http://fi.wikipedia

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Maavärin Pakistanis
11
odp

Maavärin Pakistanis

Maavärin Pakistanis Liisbet Sarapuu XII b Maavärin Pakistanis 2013-09-24 11:29:47 2013-09-24 16:29:47 UTC+05:00 epitsentris 7.7 magnituudi Epitsenter asus Awarani linnast Pakistanis 69 km kaugusel ja 270 km kaugusel Karachi linnast Pakistanis. Sügavus: 15.0 km 26.971°N 65.520°E Maavärin Pakistanis Tekkis India ja Eururaasia laamade kokkupõrkel. Viimase 40. aasta jooksul ei ole olnud palju maavärinaid. Suurim enne seda oli 6.1M(tappis 6 inimest) Maavärinaid kokku on olnud sellel alal üsna palju Inimohvreid ei olnud. Maavärin oli suurematest linnadest eemal ja asustus ei ole tihe.

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Laamad-maavärinad-vulkaanid
1
docx

Laamad, maavärinad, vulkaanid

2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsentris. Seismelisi lained on kahte moodi: 1. Pikilained- levivad kiiresti 2. Ristlained- liiguvad 7km/s, ei läbi vahevööd Kui maavärin toimub ookeanipõhjas, siis võib sellega kaasneda hiidlaineid, ehk tsunami. Maavärinaid mõõdetakse seismograafiga magnituudides (Richteri skaalal). Varem mõõdeti maavärinaid pallides (Mercalli skaalal). Maavärinad esinevad laamade kokkupuute aladel. Vulkaan on laavat purskav tulemägi. Magma on maasees tulivedel kivimi mass.

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Lenin
9
ppt

Lenin

ajal oli Lenin sõja lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks. Nendega lubas Lenin suhted igaveseks katkestada. 1917 elas Lenin Sveitsis,aga siis sai ta kuulda Veebruarirevolutsioo nist ja hakkas otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. 7.novembril 1917 olid Bolsevikud hõivanud juba kõik strateegiliselt tähtsad kohad.Järgmisel päeval toimunud Ülevenemaalise Nõukogude saadikute

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
Tsunaamid
1
odt

Tsunaamid

enam. Loodusõnnetusi põhjustavate tsunamite hulka arvatakse need, mis tekitavad veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400-kilomeetrise rannajoone ulatuses. Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid mitme kilomeetri kaugusel. Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul. Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogutud vaatlusandmete põhjal. Tsunamite prognoosi alus on maavärinate ajal ookeanides toimuvate protsesside registreerimine seismiliste, akustiliste ja veetaseme muutuste vaatluste kaudu. Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikek

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
MAAVÄRINAD
1
doc

MAAVÄRINAD

ehitisi, luua toimivad päästeteenistused, jagada õigeaegset teavet, õpetada, kuidas tegutseda maavärina puhul 1. epitsenter ehk maavärina kese 2. maavärina kolle ehk fookus 3. 2. seismilised lained foo kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae · vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. · Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. · Magma tardumisel maakoores tekivad süvakivimid ehk plutoniidid Laava tardumisel tekiva purksekivimid ehk vulkaniidid

Geograafia → Geograafia
70 allalaadimist
MAAVÄRINAD 2
13
ppt

MAAVÄRINAD 2

mäed ja muutnud maastiku tundmatuseni. Maavärinaid ei toimu niikaua kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Maavärinate tagajärjed Maakore sisemised võnked lõhestavad maapinda, langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi. Võib tekitada taastumatuid kahjustusi nii loodusele kui ka inimesele-puuduvad positiivsed mõjud. Murrangute tekked-põhjuseks on kahe maakooreploki liikumine üksteise suhtes. Maavärinate registeerimine

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Vladimir Lenini elulugu
16
pptx

Vladimir Lenini elulugu

vabakuulajale täiendkoolituse Lenini propaganda 1917. Aasta Veebruarirevolutsioon 1917. aastal elas Lenin endiselt Sveitsis, kuid kuuldes Veebruarirevolutsioonist, otsis ta võimalusi Venemaale naasta Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida, Lenin põgenes Soome 1917. Aasta Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul Leninil pääses Smolnõisse sesse ja sai kokku Trotskiga Selleks ajaks oli Trotski poolt organiseeritud punakaartlased hõivanud

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Lained; lained veekogudes
18
pptx

Lained; lained veekogudes

Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. • Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. • Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. • Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. • Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. • Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikeks. VEEOSAKESTE LIIKUMINE MERELAINES • Veeosakeste liikumist merelaines on keeruline kirjeldada. • Lihtsamal juhul liiguvad veeosakesed mööda ringikujulisi orbiite. • Kui visata merre puutükike, siis liigub see laineharja möödumisel veidi edasi, ning lainepõhja möödumisel tagasi

Füüsika → võnkumine ja lained
3 allalaadimist
Litosfäär
3
docx

Litosfäär

toimuvad tavaliselt tihti ja laavavoolud on rahulikud(nt hekla vulk islandil). Tekivad ka kuuma täpi piirkonnas 4. Maavärinad ­ laamade kokkupuute aladel tekivad litosfääri plaatide vastastikumõju tõttu kivimites pinged, mille käigus kivimid rebenevad ja tekivad maavärinad. Maavärin saab alguse maakoores asuvast koldest, sealt liiguvad seismilised lained mööda maad edasi. Kõige suuremad purustused toimuvad kolde kohal maapinnal ehk epitsentris. Maavärina asukohta, kolde sügavust ja maavärina intensiivsust mõõdetakse seismograafiga. 5. Maavärinate, vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskonnale, inimesele ja majandustegevusele · Maavärinad- põhjustavad ulatuslikku kahju, põhjustades mägede piirkonnas laviine, varinguid ning kahjustavad hooneid. Maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained ehk tsunaamid tekitavad suuri

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Jupiteri kaaslane IO
6
doc

Jupiteri kaaslane IO

Pillan Patera Pillan Patera On Iol asuv laineliste äärega kraater. See asub Pillan Monsi mäest lõunas ja Reiden Patera kraatrist läänes. Oma nime on kraater saanud Araukaania äikese, tule ja laava jumala järgi. Ning see nimi kiideti heaks 1997. aastal rahvusvahelise kosmoseagentuuri poolt. Pillan Patera on ligikaudu 73 kilomeetrit lai. Aastal 1997 toimus kraatris vulkaanipurse, mida nüüdseks tuntakse Pillaniani purske nime all. Purske epitsentris oli temperatuur 1600-1700 kraadi Celciuse järgi ning 140 kilomeetri kõrgusele kerkinud tuhapilv kattis 125 000 ruutkilomeetri suuruse ala vulkaaniliste jäätmetega. Iol 1997. aastal toimunud vulkaanipurse on siiani suurim vulkaanipurse, mida eales nähtud. Sajapäevase perioodi jooksul purskas 31 kuupkilomeetri laavat ning järelpursetes eraldus veel 25 kuupkilomeetrit sulakivimeid. Avastamine 7. Jaanuaril 1610 näigi Galilei Galileo kolme heledat täpikest Jupiteri kõrval ning

Astronoomia → Astronoomia
8 allalaadimist
Vladimir Iljitš Lenin
2
odt

Vladimir Iljitš Lenin

võimalusi Venemaale naasmiseks. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu. Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada, sest nad lootsid, et Lenini õõnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Vladimir Lenin
14
doc

Vladimir Lenin

kuulda Veebruarirevolutsioonist,ning otsekohe hakkas ta otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu. Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada, sest nad lootsid, et Lenini õnnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Jaapani katastroof
9
doc

Jaapani katastroof

vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks. Kivimite purunemisel vabanenud energia läbib ringikujuliste lainetena maa sisemust ja võib tekitada maapinnal purustusi. Seismilist lainetust kutsuvad esile isegi väga väikesed liikumise maapõues. Lainetus saab alguse maavärina koldest e fookusest ja jõuab maapinnale kõigepealt otse kolde kohal asuvas epitsentris e keskmes. Seal ongi maapinna vappumine ja kõikumine kõige tugevam. Kaugemal lainete jõud raugeb ja purustusedki on väiksemad. Seismilised lained liiguvad maavärina fookusest kaugemale sarnaselt tiiki visatud kivi tekitatud lainetele. Seismilised lained on kolmemõõtmelised. Ookeanipõhjas toimunud maavärina tagajärjel tekivad sageli hiigellained e tsunamid, mis võivad liikuda mitmesajakilomeetrilise tunnikiirusega ning olla rannikule jõudes mitmekümnemeetri kõrgused

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Maavärinate tekkepõhjused
14
doc

Maavärinate tekkepõhjused

Meteoriidi kraater (http://cache.eb.com/eb/image?id=94733&rendTypeId=4 ) TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnokeenseteks maavärinateks on inimtegevuse poolt põhjustatud maavärinad. Antud maavärinad ei ole üldjuhul eriti tugevad. Maailma kõige tugevam inimese poolt põhjustatud maavärin on 7,3magnituudi Richteri skaala järgi. Austraalia suurim maavärin on samuti tehnogeenne, mille põhjustas ebaprofessionaalne kaevandustegevus. See toimus Newcastle's, New South Wales'is, selle epitsentris mõõdeti tugevuseks 5,6 magnituudi Richteri skaala järgi ning põhjustas 13 inimese hukkumise ja 3,5miljardi dollari suuruse kahju. [] Kaevandustegevus tagajärjel toimuvad maavärinad Kaevandustegevuse tõttu põhjustatud maavärinaid saab liigitada tinglikult kahte liiki. Ühed, mis põhjustatud lõhkamistöödega- tegemist on väga nõrkade vappumisega, mida on tunda kui oled lõhkamistööde piirkonnas piisavalt lähedal. Kuna lõhkamistööd toimuvad suhteliselt

Loodus → Keskkond
60 allalaadimist
Okeanograafia Pinnalained
55
ppt

Okeanograafia Pinnalained

 Loodusõnnetusi põhjustavad tsunamid • veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400-kilomeetrise rannajoone ulatuses. • Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid mitme kilomeetri kaugusel. • Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul.  Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogutud vaatlusandmete põhjal. Tsunamite prognoosi alus on maavärinate ajal ookeanides toimuvate protsesside registreerimine seismiliste, akustiliste ja veetaseme muutuste vaatluste kaudu.  Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikeks. Tsunami Veeosakeste liikumine merelaines

Metroloogia → Metroloogia ja mõõtetehnika
13 allalaadimist
Looduskatastroofid
16
doc

Looduskatastroofid

Loodusõnnetusi põhjustavate 6 tsunamite hulka arvatakse need, mis tekitavad veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400- kilomeetrise rannajoone ulatuses. Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid mitme kilomeetri kaugusel. Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul. Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogutud vaatlusandmete põhjal. Tsunamite prognoosi alus on maavärinate ajal ookeanides toimuvate protsesside registreerimine seismiliste, akustiliste ja veetaseme muutuste vaatluste kaudu. Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami- hoiatustest osutunud ennatlikeks. 2004. aasta India ookeani maavärin ehk Suur Sumatra-Andamani maavärin oli maavärin, mis leidis aset 26

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
Maailmasõda
22
doc

Maailmasõda

otsekohe hakkas ta otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu. Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada, sest nad lootsid, et Lenini õõnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss".

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Teise maailmasõja lahingud
21
docx

Teise maailmasõja lahingud

madallennult. See lahendas mitmed taktikalised ja ilmastikust tingitud probleemid ning vähendas survet lennukite endiselt ebastabiilsetele mootoritele. Esialgsed tulemused olid muljet avaldavad nagu ka süütepommide kasutamine Jaapani kergestisüttivate linnade vastu. 1945.aasta märtsis toimus operatsioon Meetinghouse raames pommirünnak Tokyole, milles LeMay väejuhatus kasutas uut taktikat, ning tagajärjed olid hirmuäratavad ja suurejoonelised. Linnas puhkes tuletorm, mille epitsentris võis temperatuur tõusta kuni 1000. Selles rünnakus hukkus vähemalt 100 000 inimest ja üle miljoni jäi kodutuks. Ka USA lennukite meeskonnad olid pommitamise tulemustest sokeeritud. Põlevate inimkehade lehk oli sedavõrd tugev, et lendurid pidid kasutama hapnikumaske. Samasuguseid rünnakuid korraldati veel Nagoya, Kobe, Osaka, Yokohama ja Kawasaki linnale samavõrd hävitavate tulemustega. Aatompommide kasutamine ja tagajärg

Ajalugu → Ajalugu
88 allalaadimist
Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed
19
docx

Suburg-ajakiri LINDA: Ilu ja Ideed

enne ülikonnastumist alasti, ehkki selles peegeldub ka vihje kunstiajaloole, kus suur osakaal naisaktil. Suburgi võitlus oli ÜHE naise võitlus meeste ühiskonnas, kus veel oli harulduseks rudolfrimmel'lik (posthipilik, täpsemalt: feminismi II laine järgne) hoiak: Mees, sa kummarda pea naise nõrkuse ees, et tal püsti jääks pea mehe kõrkuse ees8. Niisiis, loovalt manööverdades! - ülekantud tähendustes sümboliseerib Magritte'i maal Suburgigi võitlusi naise-mehe soospetsiifika epitsentris. Teistlaadne on tänase NY gay-kunstniku Robert Goberi gender-taju: inimjuustega täiendatud vahakuju sünteesib võrdses osas mõlemad sugupooled (Untitled 1990). Ent harmooniat ei näi siingi olevat: selgelt nähtav ja mitteorgaaniline poolitusjoon ning ca alasiks vormunud torso viitavad sumbumuses sisepingetele. Millestki säärasest regressiivsest oli Suburg (veel) väga kaugel. Tema ideed olid klaarid ja kõlavad, paatos julge. Ta oli Eesti naise kirglik kaasajastaja

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
1 allalaadimist
Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED
16
docx

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

10) Eesti maavärinad.Eesti asub platvormsel alal, Ida-Euroopa platvormil. Platvormidel on vajumis- ja kerkimisliikumiste amplituud väike ja siin ei esine vulkaanipurskeid ning tugevaid maavärinaid.Eesti kui platvormiala kuulub aseismilisse piirkonda. Siin on registreeritud sajandis vaid mõned inimesele selgelt tajutavad maavärinad. Üks suuremaid toimus 20. oktoobril 1877. a. epitsentriga Vormsi saare piirkonnas. 25. oktoobril 1976. a. toimunud maavärina tugevuseks hinnati epitsentris, Osmussaare lähedal, 6 palli. Selles piirkonnas täheldati hoonete vappumist, laearmatuuride kõikumist ja isegi pragude tekkimist seintes. 11) Laamtektoonika.Globaaltektoonika ehk laamtektoonika kohaselt vaadeldakse ookeane pidevas arengus sõltuvalt laamade liikumisest. Eristatakse algstaadiumis olevat (Punane meri), laienevat (Atlandi ookean), maksimaallevikuga (Vaikne ookean) ja sulguvat (Vahemeri kui Thetise ookeani jäänuk) ookeani.

Füüsika → Keskkonnafüüsika
7 allalaadimist
Mehaanika ll
108
pptx

Mehaanika ll

rannikust lainete neelajatega üsna utoopilisena. Kuidas me teame, mis on Maa või Kuu sees? • Kuidas me teeme vahet puidust ja puidu imitatsioonist tehtud seinal? Me koputame seina, st paneme selle võnkuma ja kuulatame. Et teada saada, kas tegemist on tühja või täis bensiinitünniga, pole vaja korki lahti keerata. Aitab koputusest tünni seinale ja on selge, millega tegu. • Kõrvaloleval pildil on näha, et maavärina epitsentris moodustuvad lained ei jõua igal pool Maa teisele küljele. Maa tuum tekitab varju, nii et kui on teada maavärina toimumise koht ning seismojaamade võrgustik annab piisavalt tihedalt andmeid maapinna võnkumiste kohta, saab selle järgi teada Maa tuuma suuruse. Enamgi veel – pildil on näha, et lained ei levi läbi Maa otse, vaid nad murduvad. Lainete murdumine on sarnane sellega, mida õppisime põhikooli valgusõpetuses – nii nagu muutub

Füüsika → Mehaanika
117 allalaadimist
Maa kui süsteem
41
docx

Maa kui süsteem

3. langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4. tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Maavärina koldes toimuv kivimikihtide liikumine vallandab seismilised lained, mis levivad ringjate lainetena maakoores edasi. Kõige tugevamad on tõuked maapinnal, kolde kohal asuvas epitsentris. Epitsentri all asub hüpotsenter. Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maakoore pingete tõttu toimub kivimites murrang e kivimite rebestumine. Vabanev energia paneb kivimid ja maapinna võnkuma ­ tekivad seismilised lained. Murrangud jagunevad: · Kerkemurrangud · Normaalmurrangud · Nihkemurrangud

Geograafia → Geograafia
79 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun