4.Howard Gardneri teooria, G-faktor 1983. aastal esitas Gardner multiintelligentsuse teooria, mille kohaselt intelligentsus tähendab võimeid probleeme lahendada ja midagi luua. Erinevalt Charles Edward Spearman'i definitsioonist väidab Gardner, et üldist vaimset võimekust pole olemas ja selle asemel on vähemalt 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehalis-kineetiline, enesetunnetuslik (intrapersonaalne), suhtlemisalane (interpersonaalne). Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule seepärast on väljatoodud võimekusi väga raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekustest ja säilitanud ülejäänud. Üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor). 5.Daniel Golemani emotsionaalne intelligentsus (+ ja-)
kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteetiline muusikalis-rütmiline enesetunnetuslik sotsiaalne naturalistlik (looduslik-loomulik) eksistentsiaalne Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks on mitu teed ning et õpetaja kohuseks on tunda oma õpilasi ja kohandada õppimine nende võimalustele. ROBERT STER NBERGI KOLMEKOMPONEND ILINE INTELLIGENTSUSE TEOORIA: 1. Analüütiline intelligentsus seostub inimeste
Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti esimesel laulupeol 1869 esitati laule tema sõnadele, ta ise jäi peokülalistele meelde "kui ilmutus kõrgemast maailmast". Koidula tähendus eesti rahvuslikus identiteedis on ülisuur, tema romantiline isamaalüürika - luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani", "Jutt" jpt - on 150 aasta jooksul olnud eestlaste enesetunnetuslik koostisosa. Koidula epistolaarsest pärandist on avaldatud kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga (1910-1911 ja 1962), Antti Almbergiga (1925) ja "Koidula kirjad omakseile" (1926). Koidula dramaatilisest elust on kirjutatud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, eriti näidendeid. Eesti muld ja Eesti süda Süda kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan püha Eesti - isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha -
las´ tantsivad- oh oleks lahti neil kõik mängu alad ja päikesemaad!´ ,,Elu tulega" võrreldes on ,,Tuulemaas" loodusmotiive tihedalt. Aga väga harva tõusevad need luuletust valitsema. Kirjeldavat loodusmaalingut Suitsu luules kuigivõrd polegi, sest aina põimub looduskujutus muude motiividega, valmistab ette meeleolu või mõttekäiku, toetab seda või on sellele kontrastiks. ,,Värisevate haabade all" tähtsad on looduspildid, veelgi tähtsam on enesetunnetuslik mõtisklus, mis hingeseisundile loodusest tuge ja võrdkuju otsib. Tekib kujutlus üksildasest raamatuinimesest, kes pingutava töö järel loodusest lohutust leiab ja mõistvat sugulashinge igatseb. ´Ma kõnnin värisevate haabade all, ma kõnnin ja mõtisklen vaiksena hurmast, väsind lugemast kuulsaid unistusi.´ · ,,Tuulemaa" ei lõkenda elutulelisest noorusvaimustusest. Kuid selle talitsetum, eleegiliste ja traagiliste toonidega luule on indiviidi elamus- ja mõttemaailma
abiellus 1873 arstiteaduskonna lõpetanud Eduard Michelson asus elama Kroonlinna tegi koos mehega pika reis Saksamaale kirjutas endiselt jutte ja luuletusi avaldas neid peamiselt Eesti Postimehes suri 43 aastaselt 1886 1.augustil vähki tema põrm maeti Kroonulinna 1946 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule Koidula tähendas eesti rahvuslikus identiteedis on ülisuur Tema romantiline isamaalüürika luletused on 150 aasta jooksul olnud eestlaste enesetunnetuslik koostiosa Tema draamatilisest elust on kirjutatud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid eriti näidendeid 1866 luulekogu "Vaino-lilled" 1867 luulekogu "Emajõe Ööbik" 1925 "kogutud luuletused" 1957 "teosed" I: Luuletused, II: jutud ja näidendid 1967 "Väike luuleraamat" 1969 "Luuletused" 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" 2005 "Löö, süda, õitsele!" Mingi Koidula luuletuste jama
Tegi koos mehega pika reisi Saksamaale, kirjutas endiselt jutte ja luuletusi, mida avaldas peamiselt "Eesti Postimehes". Lydia Koidula suri 43 aastasena 1. aug 1986 vähki. tema põrm maeti Kroonlinna, 1946 korraldati selle ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Koidula tähendus eesti rahvuslikus identiteedis on ülisuur, tema romantiline isamaalüürika - luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani", "Jutt" jpt - on 150 aasta jooksul olnud eestlaste enesetunnetuslik koostisosa. Koidula epistolaarsest pärandist on avaldatud kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga (1910-1911 ja 1962), Antti Almbergiga (1925) ja "Koidula kirjad omakseile" (1926). Koidula dramaatilisest elust on kirjutatud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, eriti näidendeid. Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega
omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. IQ tähendab intelligence quotient ehk intelligentsuskvoot. Selle mõiste võttis kasutusele Wilhelm Stern, kes defineeris IQ valmiga: IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 Viimastel aastatel on palju uusi intelligentsusteooriaid: · Howard Gardner 7 eri i. Liiki: keeleline, loogilis-matemaatiline, musikaalne, ruumiline, kehaline, enesetunnetuslik, suhtlemisalane · Robert Sternberg on olemas kolme liiki i.: analüütiline i., loov ehk kretiivne i. ja praktiline i. (igapäevaeluline). · Daniel Goleman viimasel ajal populaarsust kogunud EQ ehk emotsionaalse inetlligentuse teooria, mis koosneb eri komonentidest, nagu enda emotsioonide äratundmine, nende kontrollimine, iseenda motiveerimine, teiste emotsioonide äratundmine, enda suhete hoidmine, empaatiavõime jne. 19. Keel
kõrgem G, samamoodi nagu ei saa kedagi treenida olema pikem". Erinevalt Charles Spearmani definitsioonist, arvab Howard Gardner, et üldist vaimset võimekust ei ole olemas jaselle asemel on 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: · Keeleline, ehk lingvistiline · Loogilis-matemaatiline · Muusikaline · Ruumiline · Kehalis-kineetiline · Enesetunnetuslik(ehk intrapersonaalne) · Suhtlemisalane (ehk interpersonaalne) Samas, Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule seetõttu on väljatoodud võimekusi raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekusest, aga säilitanud ülejäänud. Robert Sternberg'i arvates mõõdavad tavalised intelligentsustestid ainult
tagamine,k funktsionaalsed õpioskused, töö ja vaba aja veetmise korraldamise oskus) *kerge (mild) IQ 50-69 *mõõdukas (moderate) IQ 35-49 *raske (severe) IQ 20-34 *sügav (profound) IQ alla 20 Vaimupuue- Intellekti(IQ) mõõtmise viis (Stanford-Binet IQ test, selles loeb nii õige vastus kui ka vastamise kiirus)tulemused Gaussi kõveral. Gardner: 1. Leeleline/lingvistiline 2.loogilis-matemaatiline 3. Muusikaline 4. Ruumiline 5. Kehalis-kinesteetiline 6. Enesetunnetuslik 7. Suhtlemis- 8. Naturalistlik-looduse maailma ja elu tajumine Vaimupuue- sünnieelsed võimalikud põhjused: *kromosoomihäired, geneetilised, pärilikud häired *vanemapoolne kahjulike ainete tarbimine *ema alatoitlus, puudulik toitumine (joodi, foolhappe toidus) *kahjulike ravimite, kiirituse ja kemikaalide mõju *ema haigused (punetised, süüfilis, AIDS jt) *raseduseaegne tervisehäire (südame või neerude puudulikkus, diabeet jt) (Osa neist on välditavad, mõned mitte)
omandamisega. Selle mõõtmiseks kasutatakse sõnavara ülesandeid, arvutusoskuse ülesandeid. -) G-faktor ehk üldvõimekuse faktor erinevad testi osad on omavahel seoses ja näitavad seoseid erinevate tegevuste vahel. * Garden, Sternberg: -) Garden ütles, et intelligentsust on seitse erinevat ja sõltumatut liiki: *) keeleline; *) loogilis-matemaatiline; *) muusikaline; *) ruumiline; *) kehaline; *) enesetunnetuslik; *) suhtlemisalane. -) Sternberg väitis, et intelligentsus on kolmeosaline ja klassikalised testid mõõdavad neist üht ehk analüütilist. *) On veel loov ehk kreatiivne ja praktiline ehk igapäeva olukordade intelligentsus. * Rassilised erinevused: -) Valgete testide tulemused on kõrgemad kui mustadel eriti ruumitaju ja matemaatiline. -) Kollane rass on valgest veelgi kõrgemate tulemustega. * Emotsionaalne intelligentsus ehk EQ:
Loovuse ja aktiivsuse esiletõstmine ei tohiks olla opositsioonis õpetaja autoriteedi ja eeskujuga. Õpetaja on autoriteet ja haritud asjatundja ning tema kohustus on oskusi ja tarkusi lastele edasi anda, veendudes, et neile õpetatakse häid käitumis- ja mõtlemisviise. Mustadele kirjutistele lisandus ka tuntud kasvatusfilosoofide R. S. Petersi, R. F. Deardeni ja P. H. Hirsti kasvatusteooriast lähtuv kriitika. Lapse enesetunnetuslik areng R. S. Peters (1969) tõi esile selle, et laps ei ela ühiskonnast isoleerituna, vaid peab arvestama ühiselu normide ning reeglitega (sallivus, teiste austamine, teistega arvestamine, abistamine jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu. Õpetaja roll Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli.
Loogilis- matemaatiline intelligentsus Teadlane, matemaatik Keeleline intelligentsus Poeet, ajakirjanik Musikaalne intelligentsus Helilooja, interpreet Ruumiline intelligentsus Navigaator (tüürimees), skulptor Kehalis- kinesteetiline intelligentsus Tantsija, sportlane Inimestevaheline intelligentsus Terapeut, müüja Inimese enesetunnetuslik intelligentsus Sügava enesetunnetusega isik 1.2.3. Intelligentsuse üld- ja spetsiaalfaktorite (hierarhiline) teooria Kolmas seisukoht tuleneb psühholoog Spearmani (1863 - 1945) loodud faktoranalüüsi rakendamisest intelligentsuse uurimisel. Selle teooria kohaselt on olemas üks intelligentsuse üldfaktor (g-faktor) kui ühine tuum ja sellega seostuvad spetsiaalfaktorid. Samale seisukohale jõudis Vernon, analüüsides Thurstone paljufaktorilist lähenemist
annaabi.ee 
