c. intiimset distantsi Peeglikatse räägib ... d. sotsiaalset distantsi Vali üks: Tagasiside a. rollikäitumisest Õige vastus on: avalikku distantsi. b. inimestevahelistest suhetest Küsimus 24 Küsimuse tekst c. eneseteadvusest Nominaalseks nimetatakse gruppi ... d. suhtlemisdistantsist Vali üks: Tagasiside a. mille liikmeks saab alles peale kindlate eeltingimuste Õige vastus on: eneseteadvusest. täitmist; Küsimus 30 b. kus grupiliikmed on omavahel sõbrad Küsimuse tekst
Adekvaatsus on inimese võime tunnetada ümbritsevat maailma. Oma viie meele abil suudame tajuda ainult madalaimat olemise tasandit, kuid nad ei suuda anda midagi rohkemat, kui ainult aistingulisi andmeid. Ja et neis andmetes mingit mõtet leida, vajame teist laadi oskusi ja võimeid, mida autor nimetab ,,intellektuaalseteks aistinguteks". Ilma nendeta oleks võimatu ära tunda vormi, mudelit, regulaarsust, harmooniat, rütmi ja tähendust, rääkimata elust, teadvusest ja eneseteadvusest. On ebareaalne püüda piiritleda inimese kui sellise intellektuaalseid võimeid. Näiteks musikaalsus muusikat mõistetakse intellektuaalsete jõudude abil. Kõik inimesed ei ole võimelised mõistma mingit antud muusikapala mitte sellepärast, et nad on kurdid, vaid sellepärast, et nende mõistus ei ole sellega adekvaatne. See, mis on ühe jaoks suur sümfoonia, on teise jaoks lihtsalt meeldivate või ebameeldivate helide järgnevus. Sama kehtib ka
elule. Just see oli eesmärgiks peategelase eesliks moondumist. “Kuldsele eeslile” on eeskujuks kreeklase Lukianose “Lukios ehk Eesel”, seega pole algupärane teos. Mõlemi kirjutatu aluseks oli kahtlemata pärimuslugu, süžee on sarnane, kuid Apuleiuse teosel lisaks lood Amorist ja Psychest, Mileetosest ning käsitleb Isise kultust ning võrreldes läbinisti satiirilise Lukianose “Eesliga” on palju tõsisem romaan inimese teadlikkusest ning eneseteadvusest, mis lõppeb austusavaldusega naiselike jõudude suunas. Samuti kirjeldab provintsiolustikku, orjade ning tavainimeste rasket elu. 6. Kõigile "Tuhande ja ühe öö" väljaannetele on ühine algne raamjutustus valitsejast Šahryārist ning tema naisest Šeherezadest ning selle põimumine lugudesse endisse. Lood saavad alguse põhijutustusest. Mõned neist on eraldiseisva alguse ja lõpuga, teised aga on paigutatud kolmandate sisse
otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Sartre põhjendab oma väidet sellega, et pole olemas universaalset praktikat, mis lahendab kõik küsimused. Elus on olukordi, kus otsus tuleb avstu võta olenemata sellest, et eirnevad moraalid selles küsimuses üksteisele vastu käivad. Ja otsus on sel juhul imselt selline, mis ei lähtu ühestki kindlast moraaliteooriast, vaid inimese tundest ning eneseteadvusest. Kuna inimesed on kõik erinevad, siis subjektiivselt ei ole ju kindlalt seda, mis on halb ja mis on hea ning mis on õige ja mis on vale. Kõik sõltub inimesest endast, tema olemusest ning väärtustest ja maailmapildist. See, mis ühe jaoks on õige, võib teise jaoks olla vale. Sartre eksistentsialistlik moraal lähtub ju samuti sellest, et inimesed on erinevad ja tõde sõltub konkreetsest indiviidist. 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage.
Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad veelgi, kui küsida: kuidas inimesed saavad tegelikult oma sõnavabaduse õigust realiseerida? Erinevused tulenevad erinevate riikide ajaloo iseärastustest, erinevast seadusandlusest, kultuuritraditsioonist, majanduslikust heaolust, massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist. Ajakirjandusvabaduse tähendus sõltub ka ühiskonna eneseteadvusest, aja jooksul kujunenud müütidest. Võimalik on ka variant, kus inimesed isegi ei tea, mida nad teada ei saa, ja usuvad, et elavad vaba teabeleviga riigis. Kui liita kokku sõnavabadus(õigus oma mõtteid vabalt väljendada) ja õigus saada informatsiooni, saame kommunikatsioonivabaduse. See on: kommunikaatori vabadus sõltumatult edastada informatsiooni ja retsipiendi vabadus saada informatsiooni ning valida, kust ja millist informatsiooni ta vastu võtab.
jne ja muidugi massikommunikatsioon ise. Massi mõiste: · Suur inimkogum · Amorfne · Peamiselt negatiivse tähendusega · Vähe korda ja organiseeritust · Kajastab ühiskonna massistumist 14. Massiauditoorium (lk 38) On tüüpiliselt palju suurem kui ükski grupp, rahvahulk või avalikkus. See on väga hajutatud ja selle liikmed ei tunne tavaliselt üksteist ega tea ka seda, kes auditooriumi moodustamise esile kutsus. Auditooriumil jääb puudu eneseteadvusest ja identiteedist ning ta pole võimeline üheskoos ja organiseeritult oma eesmärkide nimel tegutsema. Suured hulgad, väga hajutatud, passiivne ja anonüümne, ebaühtlane, organiseerimata ja mitte-tegutsev. Massiauditoorium: · Suured hulgad · Väga hajutatud · Passiivne ja anonüümne · Ebaühtlane · Organiseerumata ja mitte-tegutsev 15. Massikultuur (lk 39)
Riigikogu ees. 46. Konstitutisoonilise monarhia iseloomustus: Konstitutsiooniline monarhia on piiritletud monarhia. See on riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooniga. Peamine seadusandlusorgan on parlament, kõrgeim täidesaatev võim kuulub valitsusele. Monarh kui rahvuse sümbol on veel tänapäevalgi tähtsal kohal, sest kehtestab rahvuse ühtsust. Monarh kehtestab ka Euroopa riigivormides rahvuslikku ühtsust, ta on osa rahvuse kultuurist ja eneseteadvusest. Ehkki monarhidele kuulub vaid sümboolne võim näiteks Inglismaa kuninganna kinnitab peaministri nimetamise on rahvuse sümbolina monarh asendamatu. 47. Juriidiline praktika kui õiguse allikas: Selle all mõistetakse kohtupraktikat, mis ei ole õiguse allikas, kuid teinekord tõlgendamisel kasutatakse küll. Nt. Alamastme kohtud peavad võtma arvesse Riigikohtu otsuse. 48. Lüngad õiguses ja nende lahendamise meetodid: Igas õiguskorras esineb lünkasid
Leo I Suur (440-461). Valitsusaeg jääb Halkedoni kontsiili aega. Rooma kuuria asub selle kontsiili suhtes kohe eitavale seisukohale. Seda on ka kirikuloolaste poolt peetud skismaatilise lahkumineku verstapostiks, kus üks kirik toetub selgelt kontsiili 28. kaanonile ning teine kirik oma universaalprimaadile. Tuleb rõhutada, et tegu oli süstemaatilise paavstiga. Oskab oma seisukohti paremini põhjendada, s.h ka piibellikult. Sellisest kõrgendatud eneseteadvusest lähtuvalt nimetab ta iseennast kristluse õpetajaks (vicarius Christi). Väga usin ja edukas skeemitaja, kes oskab poliitilisi olukordi ära kasutada. Pärast seda kui Idas on aastakümneid vaieldud, leitakse Leo kiri, mis on teoloogilist hästi selgitav (kristluse mõlemad loomused). See tõstab aga ka läänekiriku autoriteeti, samas jääb alles terve hulk kirikuid, mis seda dogmat ei aktsepteeri (Halkedonieelsed/monofüsiitlikud kirikud nt Kopti kirik). Gelasius I (492-296)
kodaniku õigluse deklartatsioon", milles oli punkt ,,üks põlvkond ei tohi suruda oma seadusi peale tulevastele põlvkondadele": revolutsiooni viisid läbi nooremad, nende soov oli, et vanem põlvkond ei valitseks nende üle, vaid et noored ise jõaksid teatud järeldusteni. · 19. sajandi teisel poolel nähti, et noored kujunesid omaette grupiks turul. Noorte eneseteadvusest kaasnes siis see, et nad muutusid turul olevaks grupiks. Vanempõlvkonnale tekitas segdust see, et noored soovisid vanemapõlvkonna kaudu hoida konfliktsus kontrolli all. o Mees, kes pedagookias ja psühholoogias määratles selle protsessi 20. sajandil oli ameerika psühholoog Greanville Stanley Hall (1844-1924). Tema lähtus palju sellest teadmisest, mis oli 18.sajandist olemas, aga
Tihti ametlikud ja talituslikud kultuuriregioonid ei kattu. Näiteks Saksamaa, olles poliitiline üksus seega ka talituslik kultuuriregioon, on liigestatud paljudest piiridest st saksamaal kulgevad mitmed vormilised kultuuriregiiooni piirid (Raudne eesriie (Berliinimüür), Rooma impeeriumi piir, katoliikluse põhjapiir jne). 3) paikkondlik- asunike poolt tajutav kultuuriregioon. Võib põhineda keskkonnatingimustel, majanduslikel, poliitiliselt ja ajaloolistel aspektidel. Kasvab välja eneseteadvusest, Mängu tuleb identiteedi mõiste. Enamus vormislistel ja talituslikel kultuuriregioonidel see puudub. Nt Mulgimaa ja USA-s Dixie. Hüpoteetilised kultuuriregioonid- Iga järgmise kultuurilise aspektiga jääb kultuuriregiooni tuum väiksemaks ja piirialad kasvavad. Kultuuri hajumine- kultuuri levimine toimub enamasti läbi kommunikatsiooni. Kultuuri hajumise- on ideede ja innovatsioonide levimine ruumis uurimine on kultgeos väga tähtsal kohal. Kultuuri element võib
vahetult haistab. T e i n e aste on primitiivne teadvus, mis on lähteaineks individuaalsele eneseteadvusele, kus subjekt vastandub objektiivse välismaailmaga, püüdes seda oma loova jõuga alistada ja ümber kujundada. K o l m a s aste on mõistus, mille olulisimaks tunnuseks peetakse ühtekuuluvust või ühiskondlikku teadvust. Need kolm astet on madalama vaimutegevuse astmed. Kõrgem tunnetus algab kõlbelisest eneseteadvusest. N e l j a s aste on kõlbeline enesetunnetus, s.t südametunnistus, isiksuslik areng. V i i e s aste on religioosne tunnetus, mis koosneb kolmest dialektiliselt järgnevast astmest: loomupärane religioonitunnetus, inimese enese kujundatud religioon, ilmutusreligioon. K u u e s aste on absoluutne teadmine, milles tunnetatakse kõigi lõplike asjade ning nähtuste ühtsust. Illustreerimaks eespool öeldut, võime inimese arengusfääre ja arengusuunda piltlikult kujutada nii:
(iseenda identifitseerimine) · sotsiaalne identsus erinevad identifikatsioonid; moodustub inimese kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse kategooriatesse (rass, rahvus, sugu, klass jne); eneseteadvuse ja sotsiaalse käitumise oluline regulaator. Postulaadid: 1. sotsiaalne identsus moodustub "mina" vormi neist aspektidest, mis tulenevad indiviidi eneseteadvusest, endast kui ühe või teise grupi liikmest 2. indiviidid püüdlevad oma enesehinanngu säilitamise või selle parandamise poole, s.t positiivsema enese poole 3. sotsiaalsed grupid ja nende liikmeks olek on seotud sellega kaasaskäiva ühiskonnas eksisteeriva positiivse või negatiivse hinnanguga positiivne või negatiivne sotsiaalne identsus 4
annaabi.ee 
