Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses. Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses oleneb kindlasti enim noorsootöötaja kompetentsusest ja ettevõtlikkusest. Kui noorsootöötaja kohalikus omavalitsuses võtab oma tööd südame ja suure missioonitundega, ning on kompetentne, ning pidev enesetäiendaja, siis ilmselgelt on tema roll kohalikus omavalitsuses suur. Kui aga samal ametikohal töötav inimene ei ole oma karjääriks valinud noorsootööd ja ei tee oma tööd kirega, siis olen kindel, et tema roll kohalikus omavalitsuses on väike ja muud noorsootööasutused vallas võtavad peagi üle enamus tema ülessanded, et neid paremini lahendada. Selle essee aluseks võtsin noorsootöötaja kutsestandardi 4. Taseme kirjelduse. Kompetentse ja tubli noorsootööspetsialisti roll kohalikus omavalitsuses on väga suur. Just valla noorsootööspetsialist on see, kes loob kahepoolse koostöö vallavalitsuse ja noorte vahel, mis annab noortele võimaluse aktiivselt r...
Need lõpmatud kontekstid, mida oskas „lugeda” ainult kohalik kultuuripublik, tekitasid kunsti ümber nagu tühja ruumi. Eesti kunsti kaitsemehhanism oli püstitamas elevandiluutorni, mis uhke üksiklasena muu elu kohal kõrgus. Semiootikud on analoogilis aegu kultuuris kirjeldanud kui „teatud kunstisuundumuse informaatilise reservuaari” ammendumist, mis tähistab ühe arenguetapi lõppu, mil kunst ise muutub kunstiaineseks ning kultuur tervikuna pöördub enesereflektsiooni ja enesetunnetuse poole. 5. Kümnendi teisel poolel peamiselt noortekunstis hakkas domineerima nn. teispoolsete võimaluste – mütoloogia, legendide, iseenese alateadvuse kasutamine. Tegemist ei olnud ainult postmodernismiga kaasas käiva alternatiivsuse ja kõikjale leviva ambivalentsusega, ka kohalik surutis ja suletus sundisid looma teisi maailmu selliste eksisteerivate kõrvale, millega oli ebameeldiv tegeleda. Iseloomulik oli ka
areneb ka loogiline mõtlemine. Toon näite. Jagan lapsed rühmadesse. Annan igale rühmale tegevuspaigaga seotud märksõna. Grupid saavad aega mõne minuti otsustada, mis tegevust jäljendada ning seejärel kantakse inspiratsiooniharjutus teistele ette. Selline väljendusviis õpetab lastele meeskonnas tegutsema, ennast loominguliselt väljendama ning arendab kujutlusvõimet. 2. Peale igat tegevust/harjutust moodustaksin juturingi. Kui arendada enesereflektsiooni, siis on lapsed ümbritseva maailma suhtes palju avatumad. Oluline on õppida kogemusest ning et laps suudaks analüüsida ning tagasisidestada oma tegevust. Näiteks peale päevast jalgsimatka metsas, istuksime lastega ringis ja räägiksime toimuvast. On võimalus kasutada kaarte, millel erinevad pildid. Igaüks valib päeva iseloomustava pildi ja kui järg jõuab temani, siis ütleb ta paari lausega, miks valis sellise kaardi ning kuidas tunneb ennast päeva lõpuks. 3
See võib olla vajalik muuhulgas liiklushälvikute välja sõelumiseks ja vajalike rehabiliteerimismeetmete rakendamiseks. 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsioonisüsteem Rehabiliteerimine käesolevas kontekstis tähendab liiklusreeglite rikkuja psühholoogilist nõustamist, eesmärgiga mõjutada teda oma liikluskäitumist ohutumaks muutma. Rehabiliteeriva nõustamise sisuks on: - enesereflektsiooni oskuste tutvustamine ja arendamine; - enesetaju realistlike perspektiivide kujundamine; - liiklusreeglite rikkuja liiklusega seotud hoiakute muutmise toetamine ja suunamine; - liikluses käitumise vastutuse tõstmine ja sellega seotud probleemide tajumise parandamine; - muutusteks valmisoleku motivatsiooni soodustamine; - ohutu liiklemise aluseks olevate teadmiste laiendamine ja süvendamine.
poliitiliste ja sotsiaalsete institutsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi; selle mõju ettearvamatud tagajärjed Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine, ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust; Definitsiooni-konfliktid: millised riskid? Kuidas ennustada? Kuidas hinnata majanduslikku väärtust? (nt kliimamuutus, keskkonnakaitse) Millised prioriteedid, vajadused uute tegevusmudelite järele? Uus individualism - pidev enesereflektsiooni, aktiivse identiteediloome surve; Riskide individualiseerimine – „Do-it-yourself“-eluteed - ksperimentaalsus ilma traditsioonist tulenevate mudeliteta; positiivse enesekuvandi pidev otsing, kohandamine
Suhtluse algus = alus sotsiaalsele süsteemile. Osa sotsiaalseid süsteeme on vähepüsivad ja olukorrast tingitud (nt interaktsioonisüsteemid nagu Skype: süsteem laguneb suhtluse lõpuga). Püsivamad ja selgemate reeglitega süsteemid on organisatsioonid, kus on täpselt määratud, millistes rollides inimesed neis osalevad ja kokku on lepitud suhtluskanalite kasutus, suhtlusreeglid. nt ühiskond autopoieetilised süsteemid süsteemid, mis on võimelised end taaslooma. > aluseks enesereflektsiooni võime: süsteem jälgib end ja kohandab end vastavalt muutustele ja süsteemis esile kerkivatele asjaoludele. nt kui organisatsiooni töötajad hakkavad tegema rohkem tööd kodus ja käivad kontoris vaid korra nädalas, on mõistlik kontoris asuva teadetetahvli asemel jagada infot e-posti või telefoni teel. >> üleminek ühelt teisele eeldab, et infoliikumine kerkib organisatsioonis probleemina üles ning ühisarutelu tulemusena jõutakse sobivamate vahendite juurde. Luhmanni arvates on
Info, mis ei paku huvi, kustub. Lühiajalises mälus algab aga tajutava informatsiooni töötlemine. Töötlemisprotsess ise on koostöös pikaajalise mäluga. Töötlemise tulemusel salvestub uus informatsioon pikaajalisse mällu, kus säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse ja käitumise aluseks. Piirjoontega eraldatud ala vastab sisemistele protsessidele, mis võivad väliskeskkonna mõjutustele lisaks käivituda ka ettekujutuste, varasemate kogemuste ja enesereflektsiooni tulemusena (Krull, 2001). Informatsiooni voolu kirjelduses võetakse arvesse ka osaliselt alateadvuslikult ja osaliselt teadvustatud psüühilisi protsesse, mis kontrollivad informatsiooni töötlemist meie teadvuses (Krull, 2001). ,,Alateadvuslike kontrolliprotsesside puhul on sageli tegemist kaasasündinud reflektoorsete reageeringutega ümbritsevale keskkonnale. Selliste orienteerumisreflekside ülesandeks on kindlustada organismi ohustavate sündmuste ja olude märkamine.
protsentuaalne jaotamine ja selle mõtteviisi piirangud, nt eeldus, et kõik situatsioonid on kõigi isikute jaoks võrdse tõenäosusega ehk – tehnilisemas sõnastuses – isikud ja situatsioonid on üksteisest statistiliselt sõltumatud). Isiksuseomaduste konditsionaalne (kui...siis) mudel (Mischel, Shoda, jt); käitumissignatuurid. Kontekstuaalne isiksus. VII LOENG Küsimused kirjanduse põhjal Kross & Ayduk (2011): • - Mida autorid nimetavad enesereflektsiooni paradoksiks? Mis on selles paradoksaalset? • - Autorid räägivad kahest vaateviisist, self-immersed ja self-distanced perspektiivist, mida Kahnemani eeskujul võiksime nimetada seest- ja kõrvaltvaateks. Milles seisneb nende perspektiivide erinevus ühest ja samast stressi tekitavast sündmusest mõtlemisel? Kumba vaadet autorid peavad efektiivsemaks ja miks? • - Millised on tähelepanu kõrvalejuhtimise (distraction) ja distantseerumise e
Traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemine – emantsipeeriv – kuid! – kaasneb riskide individualiseerumine Institutsionaliseeritud individualiseeritus (Beck, Beck-Gernsheim) Industriaalühiskonna kindlustunde mõranemine -> individuaalne vajadus ja vastutus uue sotsiaalse kindlustunde leidmiseks (Beck, Giddens, Lash 1994); “Enesestmõistetavad“ valikud eluteel on asendumas uue individualismiga – pidev enesereflektsiooni, aktiivse identiteediloome surve; Struktuursete põhjustega kriisid ja ühiskondlikud vastuolud – tajutud kui personaalne vastutus (kes on süüdlane: “ise” või “teised”/”võõrad”); Lääneriikides: heaoluühiskonna „kokkutõmbumise“ doominoefekt – süvenevad regionaalsed ja sotsiaalmajanduslikud eristumised; uued ebavõrdsusvormid. Hilismodernne ühiskond – vajadus lakkamatuks enesemääratluse (identiteedi)
[Eesti keeles pealkirjaga "Tahtejõud", kirjastus "Tänapäev", 2012]. S: Wegner, D. M. (2003). Thought suppression and mental control. In Encyclopedia of Cognitive Science, (pp. 395-397). London: Macmillan. S: Wegner, D. M. (2010). When you put things out of mind, where do they go? In M. A. Gernsbacher, R. W. Pew, L. Hough, & J. R. Pomerantz (Eds.), Psychology in the real world pp. 114-120). New York: Worth. Küsimused kirjanduse põhjal Kross & Ayduk (2011): · Mida autorid nimetavad enesereflektsiooni paradoksiks? Mis on selles paradoksaalset? · Autorid räägivad kahest vaateviisist, self-immersed ja self-distanced perspektiivist, mida Kahnemani eeskujul võiksime nimetada seest- ja kõrvaltvaateks. Milles seisneb nende perspektiivide erinevus ühest ja samast stressi tekitavast sündmusest mõtlemisel? Kumba vaadet autorid peavad efektiivsemaks ja miks? · Millised on tähelepanu kõrvalejuhtimise (distraction) ja distantseerumise e kõrvaltvaate erinevused lühemas ja
Alates 1. septembrist 2013. a on loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada: õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks; üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist;
Rikutud ühiskonnas käib pidev võitlus staatuse pärast, vajadus omandada uusi asju, võita tunnustust me ei ole enam sõltumatud, vaid sõltume teiste tööjõust asjade saamiseks, panusest, teiste hinnangust enda eneseimetluse toitmiseks. Need vajadused on kunstlikud. Neid vajadusi rahuldades ei saa õnnelikuks, sest tegemist on lõputu ringiga. Alati on kellelgi midagi rohkem. Tekitab vägivallatsükli ühiskonnas. Soovid on rahuldamatud, ei tunne iseennast, puudub enesereflektsiooni võime. Lahendused: 1. Ühiskondlik lahendus riigis kuidas riik peaks suutma inimese tõelist mina üles leida see toimub kasvatuse kaudu, inimene peab õppima end samastama ühiskonna ja riigiga. Haiglane eneseimetlus kantakse üle kogukonnale kui tervikule, kui ühiskonnal läheb hästi, on inimene õnnelik. 2. Individuaalne lahendus (Emile). Inimene kasvatatakse üles isoleerituna ühiskonnas, teda õpetatakse rahulduma vähesega, et ei tekiks kunstlikke vajadusi
annaabi.ee 
