1. Mis on svakoloogia, kes on selle looja? Svakoloogia avaldub alati sgava kogemuse ning phendumise kaudu. eneserealiseerimise tee, individuaalne kompass igapevastele tegevustele Aldo Leopold, Henry david thoreau eelkijad. tegelik Arne Dekke Eide Nss 2. Millal tekkis svakoloogiline liikumine ja mille poolest on see oluline? tekkis 1960-70, mis pdis kujundada loodusekesksemat mtteviisi. svakoloogiline liikumine phineb inimese mtteviisi muutumisel kige laiemas thenduses.vaimne mberttlemine. 3. Mis on inimkeskne koloogia, mis eristab svakoloogiat inimkesksest?
12 klass Arutlus teemal ,,Ainult südamega näed sa hästi" Tegelikult põhineb kõik siin maailmas inimese mõtteviisil kõige laiemas tähenduses. Ilu loomine enese ümber, headus ja kaasinimestest ning üldse kõigest elavast hoolimine on põhjalik vaimne ümberorienteerumine, omamoodi eneserealiseerimise tee, individuaalne kompass igapäevasele tegevusele. Niisugune mõtlemine peaks saama iga inimese elustiiliks. Raamatus "Väike Prints" arutleb prints : inimesed kasvatavad oma aias viis tuhat roosi, ometi ei leia nad seda, mida nad otsivad. Nad ei tea, et see, mida nad otsivad, võib olla ühes roosiõies või tilgas vees. Nad ei leia seda, kuna nad ei otsi südamega. See ei pruugi olla kõige ilusam ja uhkem roosiõis või kõige sillerdavam kastetilk. Tuleb leida see õige. Silmad on
4. Kuna täiskasvanute õpivalmidus tuleneb nende vajadustest, on täiskasvanud õppija eelkõige orienteeritud eluliste probleemide lahendamisele. 5. Kuigi täiskasvanute õpimotivatsiooni mõjutavad ka teatud välised faktorid, näiteks soov saada paremat tööd ja / või kõrgemat palka, tugineb andragoogiline mudel siiski seesmisele motivatsioonile. Tugevateks õpimotivaatoriteks on täiskasvanud inimesele : - Eneseaustuse suurenemine - Enesekindluse tõus - Eneserealiseerimise võimaluste kasv - Kõrgem elukvaliteet jms Andragoogiline protsess koosneb seitsmest elemendist : 1. Õppimist toetava ja soodustava kliima loomine. 2. Õppijate kaasamine plaanide tegemisse. 3. Õppijate kaasamine nende õpivajaduste diagnoosimisse. 4. Õppijate kaasamine nende õppe - eesmärkide formuleerimisse. 5. Õppijate kaasamine nende õppeplaanide tegemisse. 6. Õppijate aitamine õppeplaanide elluviimisel. 7. Õppijate kaasamine hindamisse.
2.) Millal tekkis süvaökoloogiline liikumine? Mille poolest on see oluline? Süvaökoloogiline liikumine tekkis samal ajajärgul, mil hakati keskkonnale suuremat tähelepanu pöörama ehk 1960.-1970. aastail. Süvaökoloogia on oluline, kuna eristub kõi8kidest teistest ,,liikumistest": ta püüab muuta inimese mõtteviisi kõige laiemas tähenduses. Ehk. Süvaökoloogilisele tegevusele eelneb sügav vaimne ümberorienteerumine. Selles mõttes on süvaökoloogia hoopis eneserealiseerimise tee: et jõuda looduseni, tuleb esmalt jõuda iseendani ja saada aru, et mina, see olengi loodus. 3.) Mis on inimkeskne ökoloogia? Mis eristab süvaökoloogiat inimkesksest ökoloogiast? Inimkeskne ökoloogia seab kesksele kohale indiviidi ehk toetab antropotsentristlikku lähenemist maailmale (loodus on inimese teenistuses ning inimene on ainuke olend, kelle puhul saab üldse rääkida looduse väärtustamisest, kuna teised elusorganismid pole selleks võimelised)
bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud. Motivatsioon Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi Motivatsioon Sisemine motivaator –eneserealiseerimise vajadused, edu, saavutus. Tähtis inimesele endale, enesearengu tagamine. Sisemise motivaatori käivitab oma MINA teadvustamine, enda tunnetamine aktiivse subjektina. Välimine motivaator/stiimul/kompensatsioon – palk, preemia, edutamine, kvalifikatsioonijärgu tõstmine kursuse edukal läbimisel, oma kabinet jt ihaldusväärsed hüved Motivatsioon Et muuta motivatsiooni, tuleb muuta arusaamu, uskumusi ja eesmärke
Kui töötajal on rahuldamata 1. sotsiaalsed vajadused, võib juht teha järgnevat: · anda tööd, mis nõuab suhtlemist, · luua meeskonnavaimu, · organiseerida perioodilisi koosolekuid, · mitte takistada ebaohtlikke mitteformaalseid gruppe; 2. lugupidamise vajadus, võib juht · tagada positiivse tagasiside, · edutada · suurendada õigust otsustada, · anda keerukamaid ülesandeid; 3. eneserealiseerimise vajadus, võib juht · pakkuda talle treeningut, · tagada tööd, mis vastaks potentsiaalile, · soodustada loovuse kasutamist töös. Frederick Herzbergi kahe faktori teooria Selgitamaks välja rahulolu ja mitterahulolu põhjuseid, küsitles Herzberg inimesi kahel erineval juhul: 1. kui nad olid õnnelikud ja oma tööga rahul; 2. kui nad ei olnud tööga rahul. Selle küsitluse tulemuste põhjal kujunes välja kahe faktori teooria. Herzberg jõudis järeldusele, et
Meil räägitakse sellest seoses mingi ainega, kuid arenenud maades räägitakse sõltuvushäiretest laiemalt. See tähendab, et sõltuvus võib jääda mitte ainult mingi aine tarvitamisest, vaid ka mingist tegevusest, näiteks hasartmängudest või teisest inimesest. See tähendab, et sõltuja on leidnud enda jaoks "võtte", mille abil ta saab vältida oma halbu, talumatuid tundeid ehk teisiti öeldes põgeneda iseenda eest. Mõnel juhul on see üks eneserealiseerimise viisidest, mis aga on oma olemuselt hävitav. Kui normaalne inimene ärkab ja mõtleb, mida päeval ette võtta, siis narkomaan mõtleb alati vaid üht - kust võtta raha? Päeva jooksul leiab probleem lahenduse ja nii päev päeva järel. Aastatega tekib suur kogemus ning hea inimeste tundmine. Narkomaan teab, kust varastada või raha välja petta. Alguse on see kõik saanud lihtsalt proovimisest. Narkootikumid tunduvad väljapääsuna neile,
Meil räägitakse sellest seoses mingi ainega, kuid arenenud maades räägitakse sõltuvushäiretest laiemalt. See tähendab, et sõltuvus võib jääda mitte ainult mingi aine tarvitamisest, vaid ka mingist tegevusest, näiteks hasartmängudest või teisest inimesest. See tähendab, et sõltuja on leidnud enda jaoks "võtte", mille abil ta saab vältida oma halbu, talumatuid tundeid ehk teisiti öeldes põgeneda iseenda eest. Mõnel juhul on see üks eneserealiseerimise viisidest, mis aga on oma olemuselt häitav. (Daniel Mark Wahl, Ellu Eik 1998) Kui normaalne inimene ärkab ja mõtleb, mida päeval ette võtta, siis narkomaan mõtleb alati vaid üht - kust võtta raha? Päeva jooksul leiab probleem lahenduse ja nii päev päeva järel. Narkomaan teab, kust varastada või raha välja petta. Alguse on see kõik saanud lihtsalt proovimisest. Narkootikumid tunduvad väljapääsuna neile, kel probleemiks kas liigne tagasihoidlikkus,
jt 2004: 63). Maslow' teooria praktiline rakendamine võib ilmneda juhul, kui näiteks töötajal on rahuldamata sotsiaalsed vajadused ja juht annab talle tööd, mis nõuab suhtlemist ja meeskonnavaimu loomist. Kui töötajal on rahuldamata lugupidamise vajadus, peaks juht tagama talle positiivse tagasiside, teda edutama, suurendama tema õigust otsustada ja andma talle keerukamad ülesanded. Kui töötajal on rahuldamata eneserealiseerimise vajadus, võib juht pakkuda talle koolitust, tagada töö, mis vastaks tema potentsiaalile ja soodustada loovuse kasutamist töös. (Virovere jt 2004: 63). Teooria loomise ajal väideti, et vaid paar protsenti inimestest jõuab välja eneseteostuseni. Praegu see siiski paika ei pea, pigem ollakse seisukohal, et enamikul inimestel, kui mitte kõigil, on soov end teostada ja see vajadus on sageli üks olulisematest, mida soovitakse rahuldada enne teisi. Sellest tulenevalt on mõned autorid
uimastite tarbimise põhjuseks võib olla ka protest vanemate reeglite ja keeldude vastu. Siit saab järeldada , millest noorukid puudust tunnevad ja mida nad uimastite abil saavutada tahavad Järelikult leiavad noorukid puuduvad elamused ja rahulduse oma vajadustele. Uimastite esmakordne proovimine toimub põhiliselt neljal põhjustel: 1) Uudishimu ja põnevusvajadus 2) Eakaaslaste gruppi kuulumise vajadus 3) Eneserealiseerimise ja staatuse tõstmise vajadus 4) Reaalsusest põgenemise vajadus lahendamatuna näiva ängistuse tõttu Viimaste aastate jooksul on viimane põhjus järjest suureneva osakaaluga. Esmaproovimisest sõltuvuse arenemiseni läbitakse mõned vaheastmed: Tarvitamine kuritarvitamine - psühholoogiline sõltuvus - füüsiline sõltuvus. See, kui kaugele läheb ühe konkreetse inimese uimastitarbimine, sõltub nii bioloogilistest kui psühholoogilistest põhjustest.
Annab halastust, kaastunnet, arusaamise. Vastutab armastuse ja pereõnne eest. Füüsilises plaanis vastutab südame, kopsude ja käte funktsioneerimise eest. Tsakra vale funktsioneerimine põhjustab südame ja kopsude haigusi, düstooniat, bronhiaalastmat, ülbust ja teesklust, ahnust ja kõrsust. Visudha asukoht on kaela alus. Vastutab inimese kommunikatiivsuse suhtlemise, kõne ja hääle eest. Õigesti funktsioneeriv Visudha annab seltskondlikkust, kergust, eneserealiseerimise võimet, kaastunnet, sisemise vabaduse tunnet ja loomevõimet. Vale funktsioneerimine tekitab kokutamist, angiini, rinnahaigusi, sõimu, kurgu ja kilpnäärme haigusi. Adzna asub kulmukaare tasemel. Selle keskuse avamine annab peenmaailma nägemise võime ja tugeva intuitsiooni. Sahasrara on potentsiaalne vaimuselguse jõud. Keegi meist ei ole sellest ilma jäänud. Vale funktsioneerimine põhjustab peavalu, närvilisust,
Tunnustus Kuuluvus Turvalisus Füsioloogilised vajadused 17 ERG TEOORIA (C. ALDEFER) Kattub paljuski Maslow hierarhilise lähenemisega. Kolm vajaduste kategooriat: E - eksistents (existence) – vajalik ellujäämiseks (Maslow 1+2) R - seotus (relatedness) - (Maslow 3+4) kuuluvus ja tunnustus. G - areng (growth) - (Maslow 7) eneserealiseerimise vajadus. Põhimõtteline täiendus Maslow teooriale, kõigepealt eksistentsi vajadused , siis eotuse ja siis arenguvajadused ja hakkan pingutama nende rahuldamise nimel, AGA aldefer tõi lisaks Maslowle sisse, frustratiooni ja regressiooni komponenti (Maslow nägi progressiooni komponenti, et üle üle üle üle.). Aldefer rääkis et võib ka tagasi, et tulemuse mitte saavutamine viib mid frustratsiooni ja langen tagasi madalamaleastmele. KAHE FAKTORI TEOORIA (F. HERZBERG)
Selle sõnum on, et inimene otsib maailmast erinevaid asju, need ei ole üheväärsed, kui ühe asja saame kätte, alles siis muutub oluliseks järgmine. Kõige pealt tahame rahuldada füsioloogilisi vajadusi, järgmiseks turvalisus, kuulumisvajadus (sõbrad, tuttavad), tunnustus/eneseväärikus (et minu peale vaadatakse "tubli tüdruk") /positiivne enesehinnang, eneserealiseerimise vajadus (tahaks midagi saavutada ja endast märki maha jätta). Meil kõigil on tung see hierarhia läbi käia. Maslow vajdustest ja ühiskonnast "Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud" (133) "Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes" (116).
füsioloogiline ellujäämine. Nälginud inimene on valmis võtma kõrgeid riske toidu saamiseks. Surmaga lõppeva riski puhul teise astme vajadusteni ei jõutagi. Teise astme vajaduseks on isiku ohutuse ja 60 julgeoleku vajadus. Kui need vajadused on täidetud, võib inimene hakata ihkama armastust ja heakskiitu, lugupidamist ja saavutusi ja lõpuks eneseteostusvõimalust või eneserealiseerimise võimalust. Eneseteostamise võimalus on kõrgema astme vajadus: inimene tajub reaalsust, sisemist ja välist heakskiitu/ tunnustust, loomulikkust, spontaansust, oskust probleeme lahendada, soove, eraldatust, oma hinnangute uudsust/ muutuvust, emotsionaalset rikkust, sagedat tipus oleku kogemust, sarnasust teiste inimloomustega, rahuldust ja muutusi teiste inimeste iseloomus,
annaabi.ee 
