Satanismis tuleks "käske" võtta pigem juhtnööridena. Saatanlikud patud: 1. Rumalus 2. Pretensioonitus 3. Solipsism 4. Enesepettus 5. Karjainstinkt 6. Väljavaadete puudumine 7. Algupära unustamine 8. Mitte midagi toov uhkus 9. Esteetika puudumine Saatanlikud deklaratsioonid 1. Saatan väljendab naudingut karskuse asemel! 2. Saatan väljendab vitaalset eksistentsi hingeliste soovunelmate asemel! 3. Saatan väljendab inimlikku tarkust silmakirjaliku enesepettuse asemel! 4. Saatan väljendab lahkust nende suhtes, kes selle ära on teeninud; tänamatutele raisatud lahkuse asemel! 5. Saatan väljendab kättemaksu teise põse ettepööramise asemel! 6. Saatan väljendab kohusetunnet ja vastutust, mitte muretsemist psüühiliste vampiiride pärast! 7. Saatan väljendab inimest kui tavalist looma, sageli paremat, kuid veel sagedamini halvemat kui need, kes kõnnivad neljal jalal, looma kes tänu oma "jumalikult hingelisele
Nii kaugele kui näed sa- Mets udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud Mustavad varjud Ja märjad oksad ripuvad Alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, Tuisk tume puude all, Kurb, kidur põõsas kurdab teel- Mis muremõte tal? * Me igapäev paremat loodame Me igapäev paremat loodame, See lootus meid alati perab. Me õndsamaid tunde ootame, See ootus meid abita jätab. Jah, hälli seest kuni hauani Viib enesepettuse sära. Ah, üda lööks külmaks rauani, Kaoks seegi pettus ära. * Üksik tee Tee üksik, rahul, vaiki, Ja ümber kõrged puud, Ta ümber kased ja männid, Neil sügis annab suud. Tee üksik, rahul, vaiki, Täis kollaseid lehtesid, Neid eile tuul maha toonud, Kui raputas metsasid. Tee üksik, rahul, vaiki, Täis kullaseid lehtesid, Ja kullane ise on vaikus Pärast tormi vaevasid. Ja kullane ise on vaikus Kuldkollase kase peal,
le Henri vaatama Pariisi tolleaastast tööstusnäitust ,,Palais de l'Industrie's". Näitusel väljasolev kunst peegeldas võimude teadlikku püüet taaskehtestada kindlad kunstilised väärtused. Sinna lubati ainult need tööd, mis olid ohutult ajaloolise sisuga ning eelistatavalt patriootliku vaimuga tundmatud keskaegsed valitsejad mineviku dramaatilistes stseenides, Versailles' arutu ja lõbusa õukonnaelu pildid, ammused lahingud, kus riik oli võitjaks tulnud. See kõik sobis enesepettuse vaimuga, millest oli läbi imbunud vabariigi valitsus. See oli aeg, mil need , kellel midagi oli, ei teinud märkamagi neid, kellel ei olnud midagi, ning kus vaesed ja puudustkannatajad omakorda eelistasid unustada oma olukorda absindi ja valju muusika abil. Prantsusmaa ja eriti Pariis oli pärast sõjas lüüasaamist ja Kommuuni koledusi maailm, kus igaüks paistis tegelikkust vältivat, kus vaesus, kuritegevus ja poliitiline
· Iga koguduseliikme tähtsaim usupüha on tema isiklik sünnipäev. (http://mvo.saadanas.org/pohikiri.htm) Neid punkte lugedes ei jää silma mitte ühtki sellist, mis peaks kuidagi kaaskodanikke häirima. Lisaks on sinna põhikirja pandud ka 9 saatanlikku deklaratsiooni: · Saatan pakub naudingut karskuse asemel. 20 · Saatan pakub elulist olelust vaimse unistamise asemel. · Saatan pakub rüvetamata elutarkust silmakirjaliku enesepettuse asemel. · Saatan pakub teeneid neile, kes seda väärivad, selle asemel et raisata armastust tänamatutele. · Saatan pakub kättemaksu teise põse ettepööramise asemel. · Saatan pakub vastutust vastutavatele vaimsete vereimejate eest hoolitsemise asemel. · Saatan pakub inimest ühe loomana, vahest isegi paremana, kuid sageli siiski tunduvalt halvemana kui need neljakäpakil jalutajad. Olendina, kes oma
Kirjaniku probleemiteadvust on köitnud just need sassis inimlapsed, kes südamerahust ilma jäänud. Autor oma inimesekontseptsioonis jõudis väikeste romaanide piires Sven Voore taolisest küllaltki üheplaanilisest skeemist probleemse ja keeruka inimeseni, kelles hea ja kuri eksisteerivad koos. Probleemitus, südamerahu, lihtne hea olemine -- sellel on Vetemaa loomingu kontekstis miinusmärk peal, nende näol on tegemist vaid illusiooni, enesepettuse või lohutava valega. Reaalses teos kogevad tegelased määratust, sundseisu, käitumise determineeritust, ainult refleksioonides arutletakse teistsuguse käitumise võimalikkuse üle. Seega on autor sellist tüüpi tegelaste valiku ja isikuvabaduse alaks jätnud nende teadvuse, siseelu. See sisemaailma autonoomsus on väikestes romaanides mitmetahuliselt välja arendatud ning ühtviisi iseloomulik Ruuben Illimele «Pillimehes», Aarnele
linnakodaniku elulaadi, millesse suhtus kriitiliselt. Ta rajas eesti näitekirjanduses linnainestikulise psühholoogilise draama, mis oli kujutluslaadilt lähedane XIX saj lõpukümnendite Euroopa näitekirjandusele. Esikdraama "Tabamata ime" (1912) probleemistik on seotud eesti tõusikkodanluse kuulsusejanu ja enese maksmapanekutahtega. Leo Saalep ühe peategelasena on traagiline karakter, odava kuulsusejanu ja osalt ka enesepettuse ohver. Talle sekundeerib Lilli Ellert satiirilises valguses, kes on väiklane ja auahne ning ei suuda elada kuulsuseta ega tähelepanuta. Neile vastandub Eeva Marland, kes ei usu Leosse kui kunstnikusse, kuid kes armastab meest kui inimest. Vilde tuntuim lavateos on komöödia "Pisuhänd" (1913). Näidend on ainestikult lähedane "Tabamata imele", ka siin on vaatluse all jõukuse- ja kuulsuseiha. Iga peategelane esitab komöödias selgepiiriliselt oma mentaliteedi ja
on inimene vaimne olevus, jumalanäolisus – vaimus, oleme vaimsed olendid, jumala järgi loodud. Vastand on teadlik käsitlus, et inimene on loom, mitte vaimne olend. Evolutsioon on protsess, mis läheb koguaeg edasi. Haige on see, kes irdub oma loomasusest? Pole ka vaba tahet? – Ma olen selle teoga vaba tahte autor – see on enesepettus, kus on tegemist erinevate mõjude resultandid. Liigutakse sest erinevad mõjud annavad selleks hoogu – inimese mehaanika ja subjektiivse enesepettuse kaudu arvab, et tegemist on vaba tahtega. Kunstnikumudel – tolleaegne romantistika aeg, eeldame, et loomingulise teoseid luuakse spontaanselt, siis kunstnik ei oska seletada, miks on loodud; ta tunneb vajadust luua ja loob. Selline loov inimene on Nietzsche keskne – ta lihtsalt loob, mitte ei selekteeri ?. Ptk 15. Analüüsib kristlust: räägitakse põhjustest, tagajärgedest, psühholoogiast jne – esitab fiktiivset maailma kokkuvõttes
tarkuse hommik. Liha võimutseb ning selle auks ehitatakse uus võimas tempel. Enam ei pea inimese lunastus sõltuma tema ennastsalgavusest. Saab teatavaks, et liha ja elavate maailm on suurim ettevalmistus kõigiks igavesteks naudinguteks. SEGIE SATANAS! AVE SATANAS! HAIL SATAN! ÜHEKSA SAATANLIKKU DEKLARATSIOONI 1. Saatan esindab naudingut karskuse asemel. 2. Saatan esindab elulist eksistentsi vaimse unistamise asemel. 3. Saatan esindab rüvetamata elutarkust silmakirjaliku enesepettuse asemel. 4. Saatan esindab teeneid neile, kes seda väärivad, selle asemel et raisata armastust tänamatutele. 5. Saatan esindab kättemaksu teise põse ettepööramise asemel. 6. Saatan esindab vastutustunnet vastutusvõimelistele, vaimsete vereimejate pärast muretsemise asemel. 7. Saatan esindab inimest ühe loomana, vahest isegi paremana, kuid sageli siiski tunduvalt halvemana kui need neljakäpakil jalutajad. Olendina, kes oma jumaliku
Ta tahab elada igakülgset elu, et tundma õppida iseend. Selle tõttu heidab ta kõrvale ajaloo. Ta tahab katkestada suhted traditsiooniga, et saaks eksperimenteerida enese eluga ja kindlaks määrata, mis tähendus on asjadel iseeneses, lahus traditsioonilistest eelarvamustest." (JUNG 1977:342) Jung jätkab, et muidugi on taoline ettevõtmine ohtlik ning me sooviksime seda takistada. Siiski me seda ei suuda. ,,Kõik vanad argumendid ebamõistlikkuse, enesepettuse ja ebamoraalsuse vastu, mis kunagi nii võimsad olid, on kaotanud oma külgetõmbejõu." (JUNG 1977:343) Nii võime küll hukka mõista arutuid ning moraalivastaseid tegusid, kuid ometi peame tunnustama selle taga peituvat soovi leida ja kogeda tõde. ,,Mis juhtunuks siis, kui Paulus oleks lasknud end ümber veenda ning poleks Damaskusesse läinud?" (ibid.) Siinjuures on oluline mõista, et Jung ei kutsu üles loobuma igasugusest enesepiirangust, et
misega seotud teemade käsitlemiseks. Üks lugu, mis minu kogemuste järgi on selles Mõned neist on positiivsed ja julgustavad, teised mõjuvad aga risti vastupidi. Nõustajad mõttes eriti kasulik, on ..Võlur Oz" (Amundson 2006c). Loo sündmustik on niisugune, et peavad kuulama klientide lugusid, kuid uurima ka neid, mis pärinevad kliendile olulistelt loomulikul moel kerkivad esile kaotuse, enesepettuse ja kõiketeadja eksperdi otsimise inimestelt või meediast. Kas need teised lood tekitavad enesekindlust, kinnitavad teemad. Kliendil palutakse loo üle järele mõelda, määratleda peamised teemad, inimese võimeid ja viitavad positiivsetele suundadele või on neil suutlikkust õõnestav mõelda eriti meeldejäävate tegelaste peale ja kaaluda, kas selles loos on mingeid mõju
Inglismaa sõdis palgaarmee abil, kuni sellega oli võimalik toime tulla. Kuid Inglismaa, kui oli tarvis, valas oma parimate poegade kallihinnalist verd, kui vaid seda nõudis asja edu. Ja alati leidus Inglismaal võitlemiseks vankumatut otsustavust, püsivust ja kõige suuremat kangust. Kuid Saksamaal me lõime karikatuuri inglastest ja Briti impeeriumist. Kooli, pressi, huumoriajakirjade vahendusel loodi selline karikatuurne ettekujutus, mis mitte midagi peale kurja enesepettuse meile ei andnud. See totter ettekujutus inglastest nakatas järk-järgult kõiki ja kõike. Tulemusena tekkis hiiglaslik Inglismaa alahindamine, mis lõpuks enda eest väga tugevalt kätte maksis. See võltsing oli niivõrd sügav, et peaaegu kogu Saksamaa kujutas endale inglast ette kui inimest, kes on võimeline igasugusteks pettusteks ja samal ajal uskumatult arg kaupmees. Meie professoritele ja teadlas-tele, kes levitasid sellist ettekujutust Inglismaast, isegi ei tulnud pähe