Teoste võrdlev analüüs Hermann Hesse teose „Stepihunt“ peategelas Harry Hallerit võib võrrelda J.W. von Goethe teose „Faust“ samanimelise peategelasega. Nad mõlemad on väga ühiskonna- ja enesekriitilised inimesed. Nad ei salli seda, kuidas ühiskond on muutunud ja kuidas inimsed on hakanud käituma. Nad ei suuda olla rahul neid ümbritseva ühiskonnaga ja oma eluga. Harry oli alguses kinni selles ajas, kus elas Mozart ja Goethe, sest see oli tema jaoks see ühiskond, kus tema oleks tahtnud elada. Mõlemad tegelased nii Harry Haller kui ka Faust on väga haritud inimesed, kuid nad tunnevad, et nende eludes on midagi puudu. Mõlemad soovivad oma ellu midagi, mis nende üksluist elu muudaks
vahel esinev kurvastus. Depressioon on tugev tunne, mis kestab nädalaid või isegi aastaid ning mõjutab inimese võimet osaleda normaalsetes tegevustes. See mõjutab inimese mõtteid, välimust, käitumist ja tuju. Depressioon võib varjutada kogu maailma, kõik võib tunduda tühine ning inimese meeleolu valdab enamasti lootusetus ja abitus. Depressiooni all kannatavatel inimestel on tihtipeale negatiivsed ning enesekriitilised mõtted. Seetõttu tõmbuvad nad eemale muust maailmast, mis muudab neid veel üksikumaks ning süvendab nende masendust. Depressiooni sümptomite korral tuleks pöörduda arsti või nõustaja poole. 80% inimestest, kes on otsinud abi, tunnevad end paremini ja nende elukvaliteet on oluliselt paranenud. Depressiooni ravitakse mitmel moel. Selleks võivad olla ravimid, vestlusteraapia või nende kahe kooslus. Vestlemine psühholoogiga on efektiivne viis depressiooni raviks, sest
hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid, tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult. 2) Töösse suhtumise ja huvide alal - huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult, on enesekriitilised, sageli ei jää tulemustega rahule, neile meeldib töötada teistest sõltumatult, nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest 3) Sotsiaalse käitumise alal - lapsed huvituvad moraalsetest küsimusest, ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste
Põhiväite aktiviseerimine Depressioon Negatiivsed ennustused Ärevus Kasutu käitumine Enesekriitilised mõtted Põhiväite kinnitamine Veel ühes lastega seotud uurimuses ilmes järgmist: uurimuses osales 652 kaheteistkümne aastast koolilast. Nendest 330 olid poisid ja 332 tüdrukud. Lapsed olid pärit kahekümne kolmest keskmise suurusega algkoolist ühes Rootsi keskmisest ülikoolilinnast. Hüpoteesiks 12
turvatundega Eluga rahulolu ja õnnelikkus Enesehinnang-enesetõhusus Üksildus Kaasneb: ärevus · Hirmud ja foobiad; koolitõrge · Depressioon Hirm · Kolme tüüpi reaktsioonide muster tajutud ohule: · Motoorsed reaktsioonid (nt vältimine, eemaldumine, nutmine, sõimamine, küünte närimine) · Subjektiivsed-emotsionaalsed reaktsioonid (nt verbaalsed ebamugavustunde väljendused, kurbus, kollide nägemine, mõtted ohust, enesekriitilised mõtted, ebakompetentsuse mõtted) · Füsioloogilised reaktsioonid (nt südamekloppimine, higistamine, kiire hingamine). Hirmud · Norm ja patoloogia · Uurimustes: · kui lasta lastel koostada hirmude nimekirju, saadakse vähem hirme kui siis, kui lasta hirme hinnata · tulemused erinevad küsitledes erinevaid inimeste kategooriaid lapsed, vanemad, õpetajad Enamlevinud hirmud <1a Toetuse puudus, kõvad helid
hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid, tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult. Töössesuhtumise ja huvide alal Töössesuhtumise ja huvide alal ilmnevad huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult, on enesekriitilised, sageli ei jää tulemustega rahule, neile meeldib töötada teistest sõltumatult, nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest. Sotsiaalse käitumise alal Sotsiaalse käitumise alal andekad lapsed huvituvad moraalsetest küsimusest, ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi
põhjusi, miks võiks neile ühiskonna integratsiooniprobleem olla olulisim saavutus seoses Euroopa Liiduga liitumisel. Teiseks olulisemaks positiivseks teguriks asetasid ettevõtjad tööviljakuse kasvu, mis suure tõenäosusega kaasneb Eesti liitumisel kõrgema tööviljakusega riikidega. Tööviljakuse kasvu ja selle kaudu elatustaseme tõusu Eestis peeti ettevõtjate poolt eriti oluliseks. Praeguse olukorra suhtes olid intervjueeritavad üsnagi enesekriitilised, eriti need, kes oma ettevõtte sarnaseid välismaal külastanud. Üks osalejatest pidas väga oluliseks, et tööviljakus peaks tõusma tõuslikkuse vähenemise kaudu ,,... hirmus on see meie tõuslikkus, mis neelab palju raha, väikekodanlikkus- kõik need autod, ülikonnad, sekretärid, mööblid, office'id. Seda kõike ei ole vaja!" Samas ei ole ilmselt millegagi põhjendatav lootus, et bürokraatia, tõuslikkuse jms võiks kahaneda üksnes tänu Eesti Euroopa Liitu astumisega
Paralleeli tuues võib öelda, et laps on just kui klient, kes saab lastehoiu teenust samas kui kasvatajast klienditeenindaja peab täitma talle pandud ootused lapse hoidmisel. Kuna tegu on väga usaldusliku ülesandega, on panused seda suuremad. Rahulolu ja hea töökliima saavutamiseks peab õpetaja oma lastesse igati optimistlikult suhtuma. Sarve (Sarv 2008: 177-186) järgi liigitub optimistlike ja ettevõtlike õpetajate järel veel kolm gruppi: enesekriitilised, stressitundlikud ja pessimistid. Usun, et mentaalselt ükski viimasest nimetatud kolmest tegelikult lapsi juhendama pigem ei sobiks. Lisaks heale õpetajale märkis Riismaa oma läbiviidud uuringus (Riismaa 2012), et lisaks heale õpetajale on laste koolirõõmu allikaks veel ka teised kooliõpilased, õpetajate hoolivus, head suhted ja huvipakkuv tegevus. Niisamuti on see paralleel ilmselt lasteaiale kantav. Õnnelik täiskasvanu elab kauem, on tervem, produktiivsem on paremates
introvert. See teooria põhineb inimeste suhtumisel iseendasse ja ümbritsevasse maailma. Ka Jung kasutas mõistet liibido ning uskus, et kui see on suunatud välja poole, siis on tegemist ekstravediga (elav; hea suhtleja; hästi kohanev; ei tõmbu endassse; pealiskaudsus; liigne vajadus endast head muljet jätta; ei meeldi üksi olla; pole väga enesekriitiline), kuid kui see on suunatud sissepoole, on tegemist introvert (suhtlemises ebakindel; tundlik; rikkaliku sisemaailmaga; enesekriitilised; pessimistlikud; pole niivõrd edukad, sest meie kultuur eelistab paremini suhtlejaid). Jung väitis, et need kaks tüüpi näevad vastandites ainult halbu külgi ning seetõttu tekivadki vastandlikud eluviisid jms. *) Täpsemalt jagunevad need tüübid neljaks, nimelt mõlemal on nii mõtlev, tundev, haistiv ja intuitiivne alatüüp. Jung ütles, et igas temperamendis on alati ka mõned vastandlikud jooned.
leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid, otsivad nähtuste ühiseid ja erinevaid omadusi, tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult (Unt 2005: 32) Töössesuhtumise ja huvide alal ilmnevad huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult (seda omadust nimetatakse perfektsionismiks), on enesekriitilised, sageli ei jää tulemustega rahule, neile meeldib töötada teistest sõltumatult, nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest poliitikast, filosoofiast, religioonist, keskkonnast, õigusprobleemidest (ibid) 8 Sotsiaalse käitumise alal andekad lapsed huvituvad moraalsetest küsimustest (hea- kuri, õiglus-ebaõiglus), ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on
Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. · Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. · Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. o Jung arvab et need kaks tüüpi on vastandlikud ja näevad üksteises negatiivseid jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne. o Kumbi nendest kahest tüübist moodustavad veel alatüübid: aistiv, mõtlev, tundev, intuitiivne o Need kaks tüüpi tasakaalustavad üksteist, igas inimeses on olemas mõlemad poolused, isegi kui tasakaal on nihkes
Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. Neid tüüpe jaotabki ta selle järgi, kuhu liibido on suunatud. Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. Meie tüüpi ühiskonnas on ekstraverdid edukamad. Need kaks tüüpi näevad üksteise juures pigem halbu omadusi. See on ka üks põhjus, miks üldse tekivad maailmas vastandlikud teooriad, ellusuhtumised, eluviisid jms. Isegi psühholoogilisi koolkondi saab niimoodi jagada. Nii lihtne see jaotus ei olnud, et on ainult kaks tüüpi. Need mõlemad kaks tüüpi jagunevad omakorda neljaks ???alatüübiks: mõtlev, aistiv, tundev ja intuitiivne alatüüp
annaabi.ee 
