Enesejuhtimine kõrgkoolis-Iseseisev töö (0)
Microsoft Word - Enesejuhtimine, iseseisev töö, Sergo Lepik.docx
EESTI ETTEVÕTLUSKOOL MAINOR
Ärijuhtimise õppekava
Sergo Lepik
EESMÄRGI JA TULEMUSTE SAAVUTAMINE ENESEJUHTIMISE
ABIL
Kirjalik projekt
Tartu õppekeskus 2020
Sisukord
1. Tegevuskava
................................................................................................................. 4
1.1 Nõuded ja piirangud on protsessi osa.
................................................................................. 4
1.2 Eesmärgi seadmise põhjus
................................................................................................... 4
2. Tulemuste mõõtmine
.................................................................................................... 4
2.1 Fookuse teravndamine.
....................................................................................................... 5
3. Vastuvõetavuse tagamine
............................................................................................. 6
3.1 Võimalikud takistused/Piirangute määramine.
................................................................... 6
3.2 Osaluse tase.
........................................................................................................................ 6
3.3 Eesmärk, mida saan saavutada.
.......................................................................................... 6
4. Eesmärgi realistlikuks muutumine.
............................................................................. 6
4.1 Minu enda soovid
................................................................................................................ 6
5. Eesmärgi seadmine ajaliselt piiratud
........................................................................... 6
5.1 Ajakava
............................................................................................................................... 6
5.2 Lühiajaline ja pikaajaline perspektiiv.
................................................................................ 7
5.3 Võimalikud ajaröövijad
...................................................................................................... 7
6. Kokkuvõte
.................................................................................................................... 7
Sissejuhatus
Minu resolutsioon on juurde võtta 5 kg, käia 4 korda nädalas trennis ja parandada
lihastoonust mille rasvaprotsent jääks 10 - 12 vahele. Kooliaeg olen käinud sulgpallis,
tennises, võrkpalli trennis ja järjepidevalt tegelenud spordiga. Peale kooli lõpetamist pealinna
kolides hakkasin aktiivselt tegelema poksiga kuniks kukkudes lõhkusin pöida kõõluse. Arst ei
soovitanud 5 aastat aktiivselt käele koormust anda, kuna teist korda opereerimine ei ole
võimalik. Mul oli treeningust 6 aastat pausi, kus ma ei olnud aktiivne. Kaotasin oma sportliku
kehaehituse. Nüüdseks olen jõusaalis käinud 3 kuud ja mind abistamas personaaltreener, kes
on mulle isiklikult kava koostanud. Lisaks jälgin samuti oma toitumist ja vajadusel
hommikuti võtan tööle kaasa shaker’ga vadakuvalku. Vadakuvalk toetab keha aminohapete
kooslusega, et kasvatada lihasmassi, suurendada jõudu ja taastada. Lihasmassi suurendamine
annab jõudlust juurde.
Tunnen, et riided on suureks jäänud ja vaikselt kõht ette tulnud.
Peale koolipäeva sai aega veetmas käidud klassivendadega jõusaalis ilma igasuguse kavata ja
siiski jäi pisik sisse. Imelik ja arusaamatu oli vaadata kuidas osad inimesed tegid treeningu
vahepeal märkeid. Nüüd ma tean täpselt, teen ju ise samuti märkeid.
Valisin enda treeninguks Fitbody mis on lihastreening. Minu eesmärk on saavutada
ideaalne figuur. Kava näeb ette 1h 30 minutit töötamaks kõik lihasgrupid läbi, kasutades
keharaskust ja erinevaid treening vahendeid. Tavaliselt läheb mul 3.5 – 4h rahulikult
jõusaalis. Pean oluliseks treenida regulaarselt ja tasakaalustatult ning võtan aega iseendale.
Öeldakse ikka, et ei tasu mõelda keha ja välimuse peale aga siiski lükkan selle ümber. Kuidas
ma saan heaolu ja reipa enesetunde kui ei liigu ja ei inspireeri ennast soovitud tulemuse näol.
4
1. Tegevuskava
Olen koostanud realistliku ajakava eesmärgi saavutamiseks 9 kuud. Sellest täpsemalt
kirjeldan allpool.
1.1 Nõuded ja piirangud on protsessi osa.
Oma eesmärkide saavutamiseks pean tervislikult ja korrapäraselt toituma. Loobuma liigsest
maiustusest ja suitsetamisest. Katsuma järjepidevalt käia trennis ja mitte pause sisse laskma.
Järk-järgult suurendama füüsilist koormust.
1.2 Eesmärgi seadmise põhjus
Olin liigselt kõhna ja tundsin ennast ebamugavalt oma kehas. Vähene kehakaal näitab juba
ebatervislikku toitumist ja tervise probleeme. Samuti ei olnud füüsiliselt enam tugev.
2. Tulemuste mõõtmine
Hiljem saan väga täpse ülevaate sellest, kuidas treenimine ja toitumine minu keha on
muutnud. Kuna minu eesmärk on lihasmassi kasvatada ja rohkem toonuses keha saavutada,
aitab mõõtmine motivatsiooni hoida.
Kaalumine on kõige levinum meetod kehakaalu jälgimiseks aga kahjuks ei anna see selget
tulemust. Selleks jälgin kogu keha mõõte.
Olen kirja pannud algseisu ja edaspidi arengud:
04.08.20
22.11.20
25.05.21
Kael
37
38,5
39
Õlad
114
116
118
Rind
88,5
91,5
53
Biitseps
29,5
30,5
32
Talje
82,7
80
78
Puusad
91
91
91
Reied
52,5
53
54
Säärelihased
37,5
38
38,2
5
Tõin eraldi välja treening harjutused ja mis lihastele toimivad koos raskustega:
Treening harjutused
04.08.20
3X15/kg
22.11.20
3x15/kg
25.05.21
Enne trenni 5-10 min soojenduseks jooskulint,
sõudeergomeeter
Venitused: põlveringid, pöiaringid, keharingid, õlaringid,
käteringid.
10 min/
8 aste
10 min/
10 aste
10 min/
10 aste
Reie esiosa.
Sääresirutused ette trenažööril istudes.
45
55
60
Kükk kangiga.
40
50
55
Reie tagaosa.
Kõhuli trenažööril säärte kõverdused.
45
50
55
Säär.
Eesli masinal istudes päkkadele tõus.
10
20
25
Selg.
Laia haardega ülalt tõmbed rinnale.
45
50
55
Istudes plokkseadmel kolmnurkse käepidemege tõmbed
vastu kõhtu.
45
55
60
Rind.
Surumine kangiga horisontaalpingil.
30
40
45
Lendamine trenažööril istudes.
45
55
60
Õlg.
Istudes õlale lendamine masinal.
10
15
20
Õlale hantlitega surumine istudes.
5
10
15
Triitseps.
Prantuse surumine Z kangiga selili lamades.
12,5
17,5
22,5
Biitseps.
Seistes käsivarte kõverdamine hantlitega
10+10
12+12
15+15
Kõht.
Kõhupingil põlvede tõmbed selili lamades.
60
90
110
2.1 Fookuse teravndamine.
• Loodan oma kehakaalu saada 73 kg ja rasvaprotsendi 10 – 12.
• Üritan käia jõusaalis 4 korda nädalas.
• Iga kord enne- ja peale trenni käin kaalupeal.
• Märgin ülesse raskused mida tõstan.
6
3. Vastuvõetavuse tagamine
3.1 Võimalikud takistused/Piirangute määramine.
Peale pikka tööpäeva tean, et peaksin minema koju õppima aga samuti ka tean, et trenn on
samuti minu jaoks ülioluline. Korterühistu renoveerimise projekt nõuab samuti aega ja
energiat. Pereseltsis sooviks aega veeta ja lihtsalt olemas olla. See kõik nõuab väga palju
ressursse. Antud olukorras olen teinud kompromissi, et trennis teen ainult keha ülaosa ja siis
lähen teiste toimetuste juurde tagasi või edasi. Üsna tihti ma ei jõua kodus süüa siis olen
haaranud kaasa kodust vadakuvalgu ja leppinud sellega. Kooliga seoses ma loobun ühes kuus
kahest kuni kolmest trennipäevast, vahest on kool kaks korda kuus ja sealt tuleb topelt
puudumiste arv. On tulnud ette külmetuse korral seljavalu, kus kõik toimetused jäänud
unarusse.
3.2 Osaluse tase.
Üsna tihti küsin iseendalt, kas olen valmis täielikult pühenduma, aspekte muutma ja
vastuseks on minu käitumise muster. Jah, ma teen ju seda pidevalt. Minu poolt määratud ajal
ei pruugi ma tulemust saavutada õigel hetkel. Üritan soovitud rasvaprotsendi ja kg õigesse
ajavahemikku treenida.
3.3 Eesmärk, mida saan saavutada.
Ma muudan oma eesmärki raskustega. Alustasin väiksemate raskustega ja vajadusel
väljakutsete näol suurendad neid. Kui olen saanud 3 seeriat tehtud siis jätkan sama moodi aga
kui tunnen, et liiga raskeks läheb siis vajadusel kohandan eesmärgi oma tegelikkusele
vastavaks.
4. Eesmärgi realistlikuks muutumine.
4.1 Minu enda soovid
Minu soovitud eesmärgile on palju võimalikke teisi lahendusi samuti. Ma võiksin lihtsalt
jälgida oma toitumist. Päevas kõnnin keskmiselt 9 000- 13 000 sammu. Võrreldes eelmise
aastaga sama ajaga kus olin aktiivsem siis sinna kuulus 20 000- 25 000 sammu.
Võiksin hakata uuesti poksis, võrkpallis või mõnes muus trennis käima.
Antud otsuses jään endale kindlaks kuna spetsialiseerumine ja keskkond sobib mulle.
5. Eesmärgi seadmine ajaliselt piiratud
5.1 Ajakava
Ma olen oma eesmärgil seadnud ajakava etappidena. See ajakava ei tähenda, et lõpetan trenni
tegemise peale määratud tähtaega. Ajakava üldpikkus näeb välja 04.08.2020 - 25.05.2021 ja
tulemust mõõdan rasva protsentides, keha mõõtudega ja kg.
7
Periood
Rasvaprotsent
01.10.2020 – 25.01.2021
20%
25.01.2021 – 25.03.2021
15%
25.03.2021 – 25.05.2021
10-12%
5.2 Lühiajaline ja pikaajaline perspektiiv.
Vabadel hetkedel olen eesmärgiks võtnud üksi kõrvaklapid peas või sõpru kutsunud kaasa
kõndimaks ümber Viljandi Paala järve. Mõnikord on üsna hea kõrvaklapid peas jalutada,
saab nii valjult, kui süda lustib muusikat kuulata. Teisalt sõpradega tore vesteldes arutades
olme ja maailma asju jagada. Kuna tähelepanu keskmes on aktiivne eluviis siis pikas
perspektiivis käin vastavalt kavale trennis ja muudan treeningkava või toitumiskava.
5.3 Võimalikud ajaröövijad
SISEMISED AJARÖÖVIJAD
VÕIMALIK LAHENDUS
• Vähene enesedistsipliin
Tuletan endale meelde miks ma seda
kõike teen.
• Otsustamatus
Panen prioriteedid paika
• Kehv planeerimine
Koostan päevakava hommikul
• Tegevuste edasi lükkamine
Teadvustan, et tegevused kuhjuvad
• Väsimus/Kurnatus
Luban endale rohkem pause
VÄLISED AJARÖÖVIJAD
• Liigne sotsiaalmeedia kasutamine
Sukeldun sotsiaalmeedia sobival hetkel,
nt pausidel
• Liiga palju tööd
See on märk, et tuleb aeg maha võtta ja
puhata
• Kriisiolukorrad tööl/kodus
Kriisiolukorrad on alati ettearvamatud ja
neid lahendatakse jooksvalt parimal
võimalikul moel.
6. Kokkuvõte
Ei ole minu jaoks ühte ja ainsat trenni, vaid siiski teha seda mida tõeliselt meeldib ja on
kooskõlas eesmärkidega. Järjepidevus ja regulaarsus tagavad kvaliteedi ja soovitud
tulemused. Üritan hoida tasakaalu koolis, treeningutes, toitumistes, töö- ja pereelus. Antud
kirjalik projekt motiveeris mind rohkem pingutama ja sihi eesmärke täitma.
VFitbody lihastreening. Minu eesmärk on saavutada ideaalne figuur. Kava näeb ette 1h 30 minutit töötamaks kõik lihasgrupid läbi, kasutades keharaskust ja erinevaid treening vahendeid.
Sarnased õppematerjalid
21
doc
Kulturism ja jõu arendamine
Sisekaitseakadeemia
Kulturism ja jõu arendamine
Sven Veek
RS-130
Tallinn 2014
2
Jõu arendamine
Jõud
Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete
tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste
toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks
koolikotti maast lauale ja nii edasi.
Jõu arendamine
Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel
väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja
need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse
tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb
aju verega v
248
pdf
Akadeemilise sõudmise üldised alused
rakendada jalgade jõud tõmbesse.
Libiseva pingi kasutuselevõtt tekitas sõudmise tehnika suhtes palju probleeme. Lihtne oli asi
lühikeste rööbaste puhul, siis sai veel vana sõudmise tehnikaga sõuda. Kui rööpad muutusid
pikemaks, läks ka sõudmistehnika keerulisemaks. Pikk rööbas nõudis teistsugust
sõudmistehnikat, kui lühike rööbas. Pikk rööbas muutis sõudeliigutust ja kandis töö rohkem
jalgadele kui lühike rööbas.
Tekkisid kaks põhilist sõudetehnika varianti:
1. Jalgade töö toimub kohe tõmbe algul. Kui jalad on sirutunud, järgneb liikumatu pingi
tehnika. Seda peeti inetuks tehnikaks.
2. Kere viibutamine tehakse tõmbe alguses tahaasendisse välja ja alles siis järgneb jalgade
ning käte töö.
Järgmine oluline samm sõudetehnika arengus oli libiseva pingi üleminek veerevale pingile.
132
docx
Organisatsioonipsühooloog ia loengud
.................................5
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6
uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6
1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6
Stress ja tervis......................................................................................... 6
Töö vs eraelu............................................................................................ 7
Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7
Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8
Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8
Psühholoog organisatsioonis:............................
Organisatsioonipsühholoogia
40
pdf
Uurimistöö
Tallinna Tehnikagümnaasium
Elis Kreutzvald
Cheerleadingu projekt Tallinna
Tehnikagümnaasiumi 9.-11. klasside seas
Praktiline töö
Juhendajad: Maarika-Küllike Mäeküla ja Julia Alexandra Krohn
Tallinn 2020
Summary
The research is titled “Cheerleading project in Tallinn Technical Gymnasium between 9.-
11. classes“. Nowadays cheerleading is very popular in the world ,but still not many people
pay attention to this because they don’t know much about it. Purpose of this research was to
introduce Cheerleading in Tallinn Technical Gymnasium between 9.-11. classes and to
28
pdf
konspekt Brain-Powered Weight Loss
Konspekt raamatust:
Brain-Powered Weight Loss:
The 11-Step Behavior-Based Plan That Ends Overeating and Leads to Dropping Unwanted Pounds
for Good
2017
by Eliza Kingsford
Töölehed (tähistatud Pealkiri 3 stiiliga) on allalaetavad: https://www.elizakingsford.com/brain-
powered-weight-loss-resources/
Kollased numbrid tähistavad track’e audioraamatus keskkonnas Audiobooks.
Allajoonitud asjad on võimalikud affirmatsioonid või viited nende koostamiseks.
Vabandan osade eest, mida ei osanud tõlkida ja võimalike kirjavigade eest mõlemas keele.
1
Sisukord
Sissejuhatav kokkuvõte........................................................................................................................4
I samm – otsus muuta elustiili..............................................................................................................4
Healthy obsession.......................................................................................................................
20
doc
Piiride seadmine
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE
Referaat
Tallinn 2009
SISUKORD
1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4
2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7
2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7
'2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8
3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9
3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9
3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
49
docx
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses
Kättesaadavad
on psühholoogilised terminid enda erinevatest aspektidest võttes.
Noorukile on loomulik arusaam oma psühholoogilisest minast/keerulisest minast et on tervik.
Ta saab aru sellest, et ta mina on iseenda sisemisest minast ja ümbritseva keskkonna
vastastikmõjust tekkinud. Paneb kokku oma mina ajalise dimensiooni- mieviku, oleviku ja
tuleviku mina- moodustub tervik.
Seksuaalne mina ideoloogiline mina ja töö mina moodustavad identiteedi rollidega
katstamine.
Laps peab kõigepealt eristama end teistest (1- hooldajast, hiljem teistest). See lagab algul
füüsilisest eristamisest. Ja aru saama, milline ta on. Algul ei oska ta öelda, kas ta on laisk,
tubli või kannatlik.
2-3a- Mina strukturaalne organiseerimine- isoleeritud konkreetsetest käitumisjoontest stabiilse
psühholoogilise terviku suunas noorukieas.
Mina sisuline areng sõltub interaktsioonist teistega- mina kui sotsiaalne peegel.
164
pdf
Karjäärinõustamise käsiraamat 2014
millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud.
Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja
saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks,
läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid
meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi
nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks.
Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse
gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt
peatutakse ka õpetamismeetoditel. Teoreetiliste teemade Karjääri-
nõustamine
ilmestamiseks on lisatud mõned läbiproovitud ja
universaalsed harjutused.
Kolmas osa keskendub suhtlemisele, mis on nõustaja
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid