Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Energiatootmine ja installeeritud võimsused maailmas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elektrijaam, elektrienergia, energiasüsteem, 2016, võimsused, energiasüsteemid, energiasüsteemide, roman, kolledz, kanada, electric, current, tuumaelektrijaamade, energiaallikad, energiaallikas, loodete, laineenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, energiatarve, majapidamises1 Saksamaa Austraalia India Hiina Venemaa USA 0 50 100 150 200 250 300 Kivisüsi Tarbitakse enamjaolt tootjariikides Maailmaturule jõuab 10-15% Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas Põlevkivi Leidub rohkesti Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Eestis. Väike kütteväärtus elektrijamades ei tarvitata (v.a Eesti) Vaade põlevkivimuuseum-kaevanduse peakäigule Nafta Kõige enam kasutatud energialiik Peamine
millele me saame elektrit akkab otsa saama ning nüüd tuleb leida mingid muud võimalused. Seega tuleb hakata uurima millised taastuvad energiallikad on kõige sobilikumad Eestile ja mis omakorda kahjustaks kõige vähem meie keskonda. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Probleemid
Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mis pani pärast aurumasina leiutamist aluse iseseisvale energiamajandusele. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19. sajandi lõpuni. Suureks pöördeks energiamajanduses sai elektri kasutuselevõtt 19. 20. saj. vahetusel. See võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Ühtlasi pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt enam automatiseerida ning võtta kasutusele täiesti uued tootmistehnoloogiad. See põhjustas aga energiatarbimise kiire kasvu. Peale sisepõlemismootori leiutamist 20. saj. alguses, arenes kiiresti sõidukite arv ning nafta tarbimine on sestpeale pidevalt kasvanud. Seda enam põhjusel, et naftasaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Mõnevõrra hiljem võeti kasutusele ka uued
1 kWh üks kilovatt-tund (1000) 1 MWh üks megavatt-tund (1 000 000) 1 GWh üks gigavatt-tund (1 000 000 000) 1 TWh üks teravatt-tund (1 000 000 000 000) 1 PWh üks petavatt-tund (1 000 000 000 000 000) Millised tegurid on määravad hüdroelektrijaama? rajamisel. 1. Veerikkad või suure languga jõed (vooluhulk, voolukiirus, jõe lang, jõe langus, jõe veereziim). 2. Piisava elektritarbimise olemasolu (suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele transportida; elektrijaam rajatakse energiamahukate ettevõtete lähedusse). Maailma suurimaid hüdroenergiat tootvad riigid? Suurimad hüdroelektrijaamad? KAnada, Usa, Brasiilia. Hiina - Kolme Kuru, Brasiilia-Paraguay - Itaipu, Venezuela - Guri Positiivsed ja negatiivsed küljed, mis kaasnevad hüdroelektrijaama rajamisega: + võimalus saada suures koguses odavat energiat; + veehoidlasse kogunev vesi vähendab üleujutuste ohtu, seega ka kulutusi üleujutustest tingitud kahjude likvideerimisele;
..................................57 5.2.7 Auruturbiinid..................................................................................................................................58 5.2.8 Gaasiturbiinid.................................................................................................................................59 6 SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMINE................................................................................................61 6.1 ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA SOOJUSE VAJADUSE SUHE...........................................................................61 6.2 VASTURÕHUTURBIINIGA AURUJÕUSEADE.....................................................................................................62 6.3 REGULEERITAVATE VAHELTVÕTTUDEGA AURUJÕUSEADE...........................................................................62 3(113)
Kasutatakse sageli väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muul kombel elektrivarustuse tagamine majanduslikult end ei õigusta. On odavam kui bensiin. Kerge kütteõli on sarnane diiselkütusega ja need on omavahel asendatavad. Kasutatakse ahjukütusena (muidugi spetsiaalse konstruktsiooniga ahjudes) soojusenergia tootmiseks. Raske kütteõli ehk küttemasuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus. Kasutatakse soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Käesoleva sajandi alguses hinnati söevarusid maailmas ca 984 miljardile tonnile . 2/3 varudest on USA-s, Venemaal, Hiinas, Austraalias, Indias ja Saksamaal. Tänast tarbimist ja tarbevarusid arvestades jätkuks sellest keskmiselt 230 aastaks. Prognoosvarusid arvestades aga jätkuks praeguse tarbimismahu juures sütt rohkem kui 450 aastaks. Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 146 miljardile tonnile . Viimastel aastatel on
jõupingutusi. Nii ettevõtted peavad sellesse investeerima esmajärgus, sest tööohutuse seaduses on ka peaeesmärk õnnetuse korral päästa elu. See nõuab esialgseid investeeringuid, kuid see tasub end ära. Koolitused oma töötajatele ja info jagamine. Saaste ennetuseks tehtav: Tööstuses (va energeetika), ehituses, teeninduses või olmes soojuse- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine Toorainet või abimaterjale säästvate ja tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete välja töötamine või juurutamine Integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse. Tegevused, mida peaks tegema: Saaste ennetus: Keskkonnajuhtimissüsteemide või
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
