Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kujumine: 1
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energimajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3
1. Mis on energiamajandus? Millega tegeleb? Energiamajanduse tähtsus. Energia majandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised:
Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaazi oht. Tuul Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral. *taastuv Tehnoloogia on kallis. Tuulekiiruse ebaühtlus; tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muu energiaallikas. Tekitavad müra, häirivad lindude rännet, hõivavad suhteliselt suuri maa-alasid. Päikeseenergia Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral. *taastuv Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitali mahutusi. *alternatiivne Vajalik piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega.
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem
KONTROLLTÖÖ ENERGEETIKA Millega tegeleb energiamajandus? Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks, milliseid kasutatakse Eestis? Nimeta ja oska näidata kaardil suuremaid nafta ja gaasi leiukohti ning tootjais riike? Iseloomusta nafta- ja gaasitööstust? TV lk. 40-41 Nimeta tahkeid kütuseid ja oska kaardil näidata nende leiukohti? Nimeta riike kellel on suuremad kivisöe varud, oskad kanda kaardile? Nimeta suurimad kivisöe tootjad ja eksportijad, oskad kanda kaardile? Mis on OPEC-i tegevuse põhieesmärk? Analüüsi nafta transpordivõimaluste eeliseid ja puudusi TV lk. 37 ül. 2 Analüüsi allmaa- ja karjääriviisilise kaevandamise eeliseid ja puudusi TV lk. 45
üleujutuse ohtu Tuuleenergia (taastuv) Varud suured, tuul ei saasta Ebastabiilne, rikuvad ega lõppe, tehnoloogia maastikupilti, ohuks areneb kiiresti, elektrihind elusorganismidele, nõuab langeb lagedt tuulemaastikku Tuumaenergia (taastumatu) Ei tek P, N, CO2. Vähese Avariioht , soojusenergia kütusega saab palju energiat kadu, veekogude reostus Päikeseenergia (taastuv) Töötavad hääletult, puudub Madal kasutegur, vajab suurt transpordikaod, ei saasta maapinda energia tootmiseks, keskkonda, energia tehnika kallis, saab kasutada toodetakse kohapeal ainult kus on vähe sademeid
1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed,
) 26. Mis on peamised teraviljad? (nisu, mais, riis) 27. Kes on suurim teraviljaeksportija? (USA) 28. Mis on suurima kasvupinnaga teravili? (nisu) 29. Kes on suurimad teravilja kasvatajad? (USA, India, Hiina) 30. NISU - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad? (Pakistan, Türgi, Austraalia, USA, Hiina, Saksamaa, Prantsusmaa, Kanada; vajad küllaldase niiskusega mulda; eksportijad Austraalia, USA, Kanada, Euroopa) 31. RIIS - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad?* (kasvatatakse süüakse peamiselt Aasias, kasvatatakse veel Indoneesias, Tuneesia, Bangladesh jne; valgusenõudlik, vajab veega üleujutamist, ühtlaslt sooja ilma, väetamist jne; suurimad eksportijad Kagu-Aasia regioon, Tai, Vietnam) 32. MAIS - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad?
Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja
Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see tegevus mõjutab nii suuremal kui väiksemal määral kogu meie ökosüsteemi. Mõisted Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale
1. Energeetika areng. Kuidas on see seotud inimkonna arenguga? Esimene energiaallikas oli puit -> seejärel 18. Sajandil hakati kasutama vett-> tuul-> 18. Sajandi II pooles, eelkõige Suurbritannias, fossiilsed kütused-> aurumasina leiutamine 1765 aastal suurendas söe kasutamise hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele
GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA
ENERGIAJULGEOLEK- riigi võime varustada end vajamineva energiaga TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD ENERGIAMAJANDUSES TEGELETAKSE: Energiavarade hankimisega (nafta ja gaasi ammutamine, sõe turba põlevkivi kaevandamine) Nende töötlemisega (elektriks, mootorikütuseks või ahjukütteks) Energia kätte toimetamisega tarbijale (kõrgepingeriigid, jaotusvõrgud, tanklad, torujuhtmed) OSATÄHTSUS PRIMAARENERGIA TARBIMISES: nafta 34%, süsi 25%, gaas 21%, tuumaenergia 7%, muu 11%, vee-energia 2% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES: süsi 39%, gaas 20%, hüdroenergia 16%, tuumaenergia 16%, nafta 7%, muu 2% ENERGIA TARBIMINE MAAILMAS: vedelkütused 29%, süsi 27%, maagaas 23%, taastuvad energia allikad 14%, tuumaenergia 7% SUURIMAD NAFTAVARUD: 1. saudi araabia 2. Venezuela, 3. katar, 4. hiina, 5. USA, 6. venemaa PEAMISED NAFTATOOTJAD: 1. venemaa, 2. saudi-araabia, 3. USA, 4. iraan, 5. hiina SUURIMAD SÖEVARUD: 1
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijaile. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid.
Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keemia. Tootjad-Hiina(suurim), Usa, India Pruunsöe kasutus-kütusena elektrijaamades. Tootja-Austraalia Põlevkivi kasutusvõimalused-kütusena, elektri tootmisel, energiatööstuses on Eesti tähtsaim maavara. Probleem-veereziimi muutmine ja vee reostamine, tekib rohkes koguses jääk produkte nt tuhka ja poolkoksi Suurimad naftavarud-Saudi-Araabia, Iraak, Iraan. Kasutus-mootorikütus. Nafta tootjad-Saudi-Araabia, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Iraan. OPEC- naftatootjad Nafta tähtsus-üks olulisemaid maavarasid ja üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Keskkonnaohud-õhusaaste, tankerite õnnetused ja lekked, varude ammendumine Maagaasi kasutus-elektri-ja soojusenergia tootmiseks, pliitides, lokaalsetes kütuseseadmetes, mitmesuguste toodete nt: väetised, kangad, klaas, teras Eelised-suur kütteväärtus, minimaalne töötlus, väike saaste, odav transport
-20. sajandi vahetusel, võimaldades energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai seda vedada tootmiskohast kaugemale. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslikule kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti nii kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Kaasaegne energiamajandus
· Ökoloogiline (loomade/taimede elukeskkonnaks) · Metsaannid · Fotosüntees · Vähendab erosiooni/üleujutusi · Puhkemajandus 12) Kuidas mõõdetakse metsavaru? · Pindala · Metsa protsent · Puiduvaru · Metsa juurdekasv (keskmiselt aastas) · Metsa liigiline koosseis 13) Millistele riikidele jäävad suurimad metsaalad? Venemaa, Brasiilia, Kanada 14) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega energiamajanduses? · Nafta · Maagaas · Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi) 15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid · Energiatarbe kiire kasv
· kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiilsete kütteainete
Hüdroelektri- Soojuselekt- jaamad rijaamad 19% 64% · XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis ka tuumaenergial töötavate jõujaamade kasutusele võtmise. Küll ei ole aga tuumaenergias saanud maailma energiaprobleemi lahendajat. Selgita, milliseid keskkonnaprobleeme on tuumaenergia kasutamine kaasa toonud. (4 punkti)........................................................................................... · a) Mis piirab hüdroelektrijaamade ehitust mägedes ja mis tasandikujõgedel? (2 punkti) .................................................................. b) Miks rajatakse hüdroelektrijaamade tarbeks veehoidlaid? (2 punkti) ..............................................................................
Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. 3. Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) Taastuvate energiaallikate kasutamine on võimalik, kuid väga kallis. Taastumatute energiaallikate puhul on aga energia sisaldus suurem, odavam kasutada ja lihtsam kätte saada. 4. Nimeta 3 maavara, mille osatähtsus energiamajanduses on suurim. Nafta, Gaas, Tuumaenergia. 5. Kuhu paigutatakse naftatöötlemistehased ja miks? Toornafta transport on odavam kui valmis toodete transport erinevatesse piirkondadesse, seega paigutatakse nafta tootmispiirkonnad tarbijaskonna lähedustesse. 6. Kuidas on võimalik naftat transportida ja mis on nende kahe võimaluse eelised ja puudused? A)Torujuhe *eelised: hästi mehhaniseeritav, pole vaja palju hooldada, nafta pidev liikumine ja püsiv vedu, võimalik maismaal *puudused: terrori-
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva
Energiaallikate skeem taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko.
1. Milliseid energiavarasid leidub Eestis ja milleks neid kasutatakse? · Turvas --> elektri tootmine · Põlevkivi --> elektri tootmine · Puit --> soojuse tootmine. 2. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine, töötlemine, kättetoimetamine. 3. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? 1850ndatel oli puidu osatähtsus väga suur, kuid see hakkas langema. Süsi osatähtsus tõusis 1990ndatel, siis hakkas uuesti langema. Nafta osatähtsus tõusis aeglaselt, ka gaasi. Vee osatähtsus on väike ja stabiilne. 1970 tõusis veidi tuumaenergia osatähtsus, kuid hakkas uuesti langema. 4. Selgita, miks kasut. taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid!
· ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA-
· ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA-
põld kasutusel 1-2 aastat tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese Istandus saagikus väike kohta Kapitalimahukas kogu saak oma toiduks kogu toodang müügiks Kõik müügiks kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Tööjõumahukas (käsitsi noppimine nt. Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa teelehed) Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika Intensiivne omatarbeline põllumajandus o Vahemere piirkond ja Ladina-Ameerika Rändkarjakasvatus riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud Aiand (köögiviljad, maitsetaimed, ilutaimed,
- Suured kalatöötlemisettevõtted - Annab enamiku maailma kalatoodangust 4. Ookeanipüük - Hakkas levima 20. sajandil - Püügiga on seotud terve laevastik: - Püügilaevad - Baaslaevad - Transportlaevad - Rannikul terved kalasadamad - Sellega tegelevad rikkad kõrgelt arenenud riigid (USA, Jaapan, ka Norra) 5. Kalakasvatus Energiamajandus Tegeleb: 1. Energiavarude hankimisega 2. Elektri tootmisega 3. Kütuste tootmisega 4. Soojusenergeetikaga Energiavarud Energiavarud on loodusvarad või loodusnähtused, mida inimene tänapäeva tehnoloogiataseme juures suudab kasutada Energiavarud jagunevad: 1. Taastuvad 2. Taastumatud Taastuvad: 1. Päikeseenergia 2. Tuuleenergia 3. Prügienergia 4. Hüdroenergia 5. Lainete energia 6
SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TAGASIHOIDLIKUD. LADINA- AMEERIKAS ON SUUREMAD NAFTAVARUD MEHHIKOS JA
+Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kallis -tuumaenergia (USA, Hiina) +odav +toodab palju +keskkonnasõbralik - ehitus kallis - avariiohud 3) energiamajandus- majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise 4)Energiaressursside osatähtsuse muutumine Puitu/vett kasutatud aegade alguses ikka saapalju tuuleveskid kivisüsi nafta maagaas 21.saj: tuumaenergia 5) Nafta ja gaasivarud on kõige suuremad Venemaal ja Saudi-Araabias 6) Nafta ja gaasi töötlemise paigutust mõjutavad tegurid: - põllumajandus - toidutootmine - 7)Kildagaas ja oliliivade kasutamine: Õliliivad: (Kanada) Kaevandatakse ja see mõjub nii inimestele kui loomadele ohtlikult, tekib vääraerngud, vähk jms; tapab linde ja reosta ohtlikult veekogusid ja põhjavett Kildgaas: (USA)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
