seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste autonoomsete funktsioonidega; *tingitud ehk elu jooksul omandatud refleksid. 9. Millised on autonoomse närvisüsteemi ülesanded inimese organismis? • juhib inimese organismis tahtele allumatuid liigutusi; • reguleerib siseelundite, südame, veresoonte ja endokriinsete näärmete talitlust; • varustab närvidega seede-, hingamis-, eritus- ja vereringeelundeid ning endokriinseid näärmeid. 10. Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem inimese organismis? 1. sümpaatiline ehk erutav närvisüsteem; 2. parasümpaatiline ehk rahustav närvisüsteem; 3. enteraalne ehk soole närvisüsteem.
· Mitteklassikaline ehk difuusne neuroendokriinne süsteem (DNS) ühendab neid organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum. 3
. 4) Maonõre hape tekitab pH muutusi, mis mõjutavad regulatsiooniprotsesse sooles; muudavad ka soole enda pH-d. Kõhunäärme- ja sooleensüümid vajavad oma toimeks neutraalset või aluselist keskkonda. Selline keskkond tekibki peensooles tänu kõhenäärne nõres ja sapis sisalduvatele karbonaatioonidele. Imendumine. Aminohapped ja monosahhariidid lähevad verre, rasvhapped suuremalt jaolt lümfi (vabad rasvhapped lähevad verre). Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides. Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika. Peensoole motoorika ülesandeks on sisaldise e küümuse (nõre ja toitained) segamine ja edasitoimetamine. See toimub tänu peensoole seinas olevatele silelihastele. Peensoole seinas on ringlihased ja pikilihased. Nende vahel on närvipõimikud
munarakke. · Mitteklassikaline ehk difuusne neuroendokriinne süsteem (DNS) ühendab neid organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresoon, vaid rakuvaheline ruum. 3
PIF, PRIH prolaktiini inhibeeriv hormoon Hüpotaalamuse mõningaid teisi peptiidhormoone sünteesitakse inimkehas ka mujal (neurohumoraalse regulatsiooni integreeritus!). Nende nimistu täieneb pidevalt ja ammendava loetelu andmine pole võimalik. Seetõttu loetletakse vaid neid hormoone, mida on uuritud ka inimorganismi tasemel ja mille vastu on senini suurim sisuline kliiniline huvi angiotensiin I ja II, neurotensiin jpt. HÜPOFÜÜSI HORMOONID Hüpofüüs reguleerib paljusid endokriinseid näärmeid, peale selle avaldavad hüpofüüsi hormoonid vahetut mõju organismi rakkudele. Hüpofüüsil eristatakse ees- ja tagasagarat ning vaheosa, kus produtesseritakse erinevaid hormoone. H ü p o f ü ü s i e e s s a g a r / adenohüpofüüs produtseerib: * Somatotroopne hormoon - somatotropiin STH , GH kasvuhormoon; tal on ka hüperglükeemiline toime (lagundab glükogeeni) * Türeotroopne hormoon türeotropiin TTH
membraaniga. → Apokriinne nääre, c) Kogu rakk sureb ja muutub sekreediks. → Holokriinne nääre 33.Kuidas nimetatakse lokaalseid ankurliiduseid, mis seovad valguplaatide abil naaberepiteelirakkude intermediaarseid filamente? * Desmosoom 34.Kuidas nimetatakse raku tipmise osa pikki liikumisvõimetuid struktuure, mille vahele võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused? Stereotsiil 35.Millised alltoodud väidetest iseloomustavad endokriinseid näärmeid? *Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. *Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 36.Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? *Tiheliidus 37.Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud? a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude
annab toime edasi raku sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talitluse koordineerimisel tihe seos. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid, nn difuusses endokriinses süsteemis, produtseerivad paljud rakud või rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid. Eriti palju mitmesuguseid regulaatoraineid tekib seedetraktis, aga ka kopsudes, südames, neerudes ja teistes elundites. Hormoonide toime ülekandmisel rakkudele ja kudedele peetakse oluliseks: rakumembraanide transportsüsteemide mõjutamist; ensüümide sünteesi stimuleerimist; rakisiseste sekundaarsete transmitterite tsüklilise
ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis vahendab toime edasse signaliülekanderaja abil raku sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismitalitluse koordineerimisel tihe seos, kuna hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu anatvate impulssidega. Mitmed kesknärvisüsteemi struktuurid toodavad neurohormoone, ning paljud närviimpulsid toimivad kudedele ülekandeainete e. Transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid (nn.difuusses endokriinses süsteemis) produtseerivad paljud rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid, näiteks seedetraktis, kopsudes, südames ja neerudes jm. Hormoonidel on kahesugune mõju rakudele ja kudedele: 1) Mõjutab rakumembraanide trantsportsüsteeme, ilmneb kiirelt toimivate hormoonide mõju edasiandisel (insuliin kiirendab glükoosi, aldosteroon Na-ioonide trantsport jne) 2) Stimuleerib ensüümide sünteesi, nn ensüümiinduktsioon
Kinnituvad basaalmembraanile, tekitavad vere-testise barjääri. Spermatogeense tsükli staadiumides sekreteerivad Sertoli rakud mitmesuguseid spetsiifilisi valke, nagu ABP (androgeeni siduv valk), tsükliline valk 2, transferriin ja tseruloplasmiid. Seemnetorukeste ümber paiknevad vaherakud, millest tähtsaimad on Leydigi rakud, mille ülesandeks on meessuguhormoonide tootmine (testosteroon ja oksüdotsiin). Leydigi rakud vahendavad endokriinseid signaale. Paiknevad vääniliste seemnetorukeste vahel. Müoidsed rakud ehk peritubulaarsed epiteelrakud tekitavad seemnetorukestes peristaltikat, mis on vajalik spermatiidide vabanemiseks sertoli rakku. Mis on vere-testise barjäär, mis on selle roll? Sertoli rakud kinnituvad basaalmembraanile ja tekitavad vere-testise barjääri. Vere-testise barjäär jaotab seemnetorukese basaalseks ja adluminaalseks osaks. Koosneb spetsiaalsetest liidustest külgnevate
Ääriseta vähedifenrentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus, rakud on prismaatilise kujuga Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas ja nende esmane ülesanne on produtseerida antimikroobset substantsi (nt lüsosüümi) Üksikult paiknevaid endokrinotsüüte leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel (toodavad erinevaid parakriinseid ja endokriinseid seedetrakti hormoone) M-rakud on epiteelirakud, mis katavad soole lümfifolliikuleid ja omavad immuunfunktsiooni Lihaskest Peensoole lihaskest on kahekihiline: sisemine tugevam kiht on tsirkulaarne, välimine kiht on longitudinaalne Lihaskesta kihtide vahel paikneb kohev kiudsidekude, närvipõimik ja veresooned Serooskest Välimiseks kestaks on õhuke sidekoeline serooskest, mida katab pealt ühekihiline lameepiteel – mesoteel JÄMESOOL
Ühisjuha ei ole pidevalt lahti, seal on sulgurlihas, mis avaneb reeglina söömise ajal ja söömise järgselt. Peensooles toimub toitainete lõplik lõhustamine. Süsivesikud monosahhariidideks ja valgud aminohapeteks ning lipiidid glütserooliks ja rasvhapeteks. Need lõplikult lõhustunud toitained imenduvad peensoolest. Aminohapped ja monosahhariidid lähevad verre, rasvhapped suuremalt jaolt lümfi (vabad rasvhapped lähevad verre). Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides. Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika Peensoole motoorika ülesandeks on sisaldise e küümuse (nõre ja toitained) segamine ja edasitoimetamine. See toimub tänu peensoole seinas olevatele silelihastele. Peensoole seinas on ringlihased ja pikilihased
iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad endokriinseid signaale. seal paiknevad fibroblastid, makrofaagid, nuumrakud, lümfotsüüdid 3. Sertoli rakud Toetav ja toitainetega varustamise funktsioon. Vahendavad ka väljaspoolt tulevaid androgeenseid signaale arenevatele seemnerakkudele – otsustab, kes jääb tüvirakuks, kes läheb apoptoosi, kes diferentseerub. 4. Leydigi rakud 1 Paiknevad seemnetorukeste vahel, toodavad testosterooni 5. Müoidsed rakud
9. Loetlege vähemalt seitse kraniaalnärvi ning kirjendage nende tegutsemist. 10. Kirjeldage perifeerse närvisüsteemi tähtsamaid osi. Rääkige, mis juhtub nende väljalangemise korral. 11. Missugused on vegetatiivse närvisüsteemi kaks osa? 12. Kirjeldage sümpaatikuse ja parasümpaatikuse kulgemist ja ülesandeid. 13. Nimetage uitnärvi ülesandeid. 3.3. Hormoon- e. endokriinsüsteem Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: oskab nimetada endokriinseid näärmeid, oskab nimetada kõigi tähtsamate sisesekretsioonielundite ülesanded, teab kiirabis ravi otstarbel kasutatavaid neerupealiste hormoone ja oskab kirjeldada nende toimet. Üldine sissejuhatus Meie keha hormoonsüsteemi ülesandeks on elundite funktsioonide ja ainevahetuse mõjutamine. See mõjutamine toimub endokriinsetes ehk sisesekretsiooninäärmetes loodavate keemiliste ülekandeainete – hormoonide abil. 50
annaabi.ee 
