turul odavaima võimaliku hinnaga. Turg ei loo tingimusi, mida kõik osalised saaksid pidada rahuldavaks. Kui ühed muutuvad rikkakas ja teised vaesemaks, räägitakse sots ebaõiglusest. Välistegurite tulemusena võivad välja kujuneda kaupade ja teenuste pakkumise ja nõudluse sellised tasemed, mis erinevad sots optimaalsetest. Nt rikkuse ümberjaotamine ühiskonnas, av hüviste tootmine ja keskkonakaitse. o Demokraatia · Vaba hääletusmehhanism, enamusprintsiip, valitsuste ja parlamentide piiratud võimuperiood. Parteid üritavad valimistulemust maksimeerida, pakkudes oma poliitilisi, aga ka majanduslikke programme. Valijad saavad otsustada, milline programmidest vastab kõige rohkem nende eelistustele. Logrolling - kui parlamendis on palju vähemusparteisid, suudavad nad oma huvisid läbi suruda häälte vahetamise teel. Teiseks probleemiks on huvide asümmeetriline jaotus. Suure grupi liige investeerib grupi huvide eest
demokraatias mängib olulist rolli PS §48 lg 1 lause 2: ,,Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud." Erakonna demokraatia sisu on mitmeparteilisus erakondi ei tohi ära keelata ega riigistada. Peab olema mitu parteid, sest ei ole olemas ühte rahva tahet konkurentsiteooria. Sellest tulenevalt on vajalik mitmeparteilisus. Demokraatia nõuab läbipaistvust (transparentsi), informatsiooni. Demokraatia nõue on, et erakondade rahastamine peab olema läbipaistev. 1. ENAMUSPRINTSIIP/VÄHEMUSE KAITSE Enamusprintsiip on demokraatliku tahtekujunduse põhimõte. PS §73 (poolt on rohkem kui vastu poolthäälteenamus PSRS §3 lg6. NB! erapooletud ei lähe arvesse). PS §105 lg2 (erapooletud ei loe). Teatud juhtudel on üldisest reeglist olemas ka erandid: kvalifitseeritudhäälteenamused §72 lg1 (2/3 häälteenamus), §104 lg 2 koosseisu häälteenamusega (51). Kõige olulisem vähemuse kaitse, meede, abinõu: 1. Toimiv põhiseaduslikkuse järelevalve. 2
informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse määrast ning selle muutumisest ajas. Konkurents garanteerib, et kaupu toodetaks efektiivselt ja pakutaks odavaima võimaliku hinnaga. Samas võib tekkida sotsiaalne ebaõiglus. Turg ei suuda pakkuda kõiki avalikke teenuseid. Demokraatia. Otsustusprotsessi iseloomustavad: 1) Vaba hääletusmehhanism; 2) enamusprintsiip; 3) Valitsuste ja parlamentide piiratud võimuperiood. Bürokraatia. Seda on vaja demokraatlike otsuste elluviimiseks. Võimaldab jagada keerukaid probleeme osadeks ja kasutada spetsialiste. Mitmesugused läbirääkimiste süsteemid. Nt tööandjate ja võtjate esindajate läbirääkimised palkade üle. 3. Mis põhjustab erinevusi teoreetilise ja praktilise
odavaima võimaliku hinnaga. Turg ei loo tingimusi, mida kõik osalised saaksid pidada rahuldavaks. Kui ühed muutuvad rikkaks ja teised vaesemaks, räägitakse sots ebaõiglusest. Välistegurite tulemusena võivad välja kujuneda kaupade ja teenuste pakkumise ja nõudluse sellised tasemed, mis erinevad sots optimaalsetest. Nt rikkuse ümberjaotamine ühiskonnas, va hüviste tootmine ja keskkonnakaitse. Demokraatia - Vaba hääletusmehhanism, enamusprintsiip, valitsuste ja parlamentide piiratud võimuperiood. Parteid üritavad valimistulemust maksimeerida, pakkudes oma poliitilisi, aga ka majanduslikke programme. Valijad saavad otsustada, milline programmidest vastab kõige rohkem nende eelistustele. Logrolling - kui parlamendis on palju vähemusparteisid, suudavad nad oma huvisid läbi suruda häälte vahetamise teel. Teiseks probleemiks on huvide asümmeetriline jaotus. Suure grupi liige investeerib
17 otsene riiklik rahastamine raha erakonnale riigieelarvest kaudne riiklik maksusoodustused annetustelt mitteriiklik liikmemaks, ettevõtlusest Rahastamist kontrollib Riigikogu komisjon (korruptsioonivastane komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vähemuse kaitse a) enamusprintsiip demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon
- erakondade rahastamine otsene riiklik rahastamine raha erakonnale riigieelarvest 17 kaudne riiklik maksusoodustused annetustelt mitteriiklik liikmemaks, ettevõtlusest Rahastamist kontrollib Riigikogu komisjon (korruptsioonivastane komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vähemuse kaitse a) enamusprintsiip demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon
- erakondade rahastamine otsene riiklik rahastamine raha erakonnale riigieelarvest 17 kaudne riiklik maksusoodustused annetustelt mitteriiklik liikmemaks, ettevõtlusest Rahastamist kontrollib Riigikogu komisjon (korruptsioonivastane komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vähemuse kaitse a) enamusprintsiip demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon
● erakonna põhiõigused § 48 lg 2 lause 2 ● erakondade rahastamine otsene riiklik rahastamine – raha erakonnale riigieelarvest kaudne riiklik – maksusoodustused annetustelt mitteriiklik – liikmemaks, ettevõtlusest Rahastamist kontrollib Riigikogu komisjon (korruptsioonivastane komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vähemuse kaitse 18 a. enamusprintsiip – demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 6 (jaguneb 2/3; 4/5; koosseisu häälteenamus; koosseisu 2/3; koosseisu 3/5) b
vähemuseks, seda ei parandaks isegi demokraatlikult valitud esinduskogu... põhiküsimus on enamuse definitsioonis: · miks enamus suuremas koosluses on halvem kui väiksemas? mis määrab enamuse toimimiseks kohased piirid? milline riiklik moodustis on enamushääletuseks optimaalseim? Weiler: määravaks saavad kultuurilised-keelelised, sotsiaalsed ja ajaloolised tegurid => enamusprintsiip on vastuvõetav just sellises riiklikus koosluses, kuhu inimesed tunnevad end kuuluvat => EÜ/EL-i probleem on sotsiaalne legitiimsus ja see eeldab Väljaütlemise võimalust, st vetot Anneli poolik konspekt : Euroopa muundumise sisu: mindi midagi looma, kuid tulemus oli hoopis muu-Euroopa integratsiooni iseloomustas tasakaal, liikmesriigid võtsid otsustusprotsessi enda kätte, toimus konstitutsionaliseerumine
garanteerib, et kaupu ja teenuseid toodetaks efektiivselt ja pakutaks turul odavaima võimaliku hinnaga. Paraku ei loo turg tingimusi, mis kõiki osalisi rahuldaks. Võib tekkida (ja päris kindlasti tekib) sotsiaalne ebaõiglus. Võimalik on selline tootmine, mis minimeerib küll era-, kuid mitte sotsiaalseid kulusid. Turg ei suuda pakkuda kõiki avalikke teenuseid. Demokraatia. Otsustusprotsessi iseloomustavad: 1) vaba hääletusmehhanism; 2) enamusprintsiip; 3) valitsuste ja parlamentide piiratud võimuperiood. Bürokraatia. Seda on vaja demokraatlike otsuste elluviimiseks. Võimaldab jagada keerukaid probleeme osadeks ja kasutada spetsialiste. Mitmesugused läbirääkimiste süsteemid. Näiteks tööandjate ja töövõtjate esindajate läbirääkimised palkade üle, lobism poliitikas, strateegilised liidud majanduses, ka ühiskondlik kokkulepe 3
See on võimalik nii otseselt(vahetu demokraatia) kui ka kaudselt(esindusdemokraatia) .Üldprintsiibid:need seondavad demokraatliku võrdsuse nõude, arvamuste vabaduse ning otsustajate teadlikkust. 2.1.2.1 Demokraatlik võrdsus Demokraatliku otsustusmehhanismi vaieldamatu osa on võrdsusprintsiip. Kogu rahaval peab olema õigus otsuste lanegtamisel osaleda. terve rahva võim mitte osa rahva võim. Kõigil hääletajatel valimistel peab olema üks hääl, mille on võrdne kaal. Enamusprintsiip ei ole absoluutne. Häälteenamus-tähtsamate otsuste vastuvõtmisel. Otsustusprotsesside demokaartlikusest tuleneb nõue, et valimisi ja riigivõimuorganite tegevust reguleerivaid norme ei tohi enamuses olevad jõud muuta eesmärgiga reeglite muutmisest üksnes enesele kasu lõigata. 2.1.2.2 Arvamuste vabadus demokraatliku otsustusprotsessi eeldusena Demokraatia ideaalistik ei ole täielik seisukohtade arvamuste ühtsus. Opositsiooni olemasolu on hädavajalik
nüüd osutuda vähemuseks, seda ei parandaks isegi demokraatlikult valitud esinduskogu... põhiküsimus on enamuse definitsioonis: · miks enamus suuremas koosluses on halvem kui väiksemas? mis määrab enamuse toimimiseks kohased piirid? milline riiklik moodustis on enamushääletuseks optimaalseim? Weiler: määravaks saavad kultuurilised-keelelised, sotsiaalsed ja ajaloolised tegurid => enamusprintsiip on vastuvõetav just sellises riiklikus koosluses, kuhu inimesed tunnevad end kuuluvat => EÜ/EL-i probleem on sotsiaalne legitiimsus ja see eeldab Väljaütlemise võimalust, st vetot Anneli poolik konspekt : Euroopa muundumise sisu: mindi midagi looma, kuid tulemus oli hoopis muu-Euroopa integratsiooni iseloomustas tasakaal, liikmesriigid võtsid otsustusprotsessi enda kätte, toimus konstitutsionaliseerumine
Vaimulikkond jaguneb regulaar- ja sekulaarkleerusteks. Regulaaride elu on reguleeritud, nad kuuluvad ordusse ja alluvad reeglitele mungad. Mungad võivad olla preestrid ja preestrid võivad olla mungad, aga kumbki variant ei pea kehtima. Sekulaarid elavad väljaspool kloostrit, aga on vaimulikud, sealjuures ka tsölibaadikohustusega. Varasel ajal valiti paavst ülikute poolt, kindel kord puudus ja see tekitas palju segadusi. Al 11. saj (1059) reegel, et paavsti valivad kardinalid. Puudus enamusprintsiip valimised said olla ainult ühehäälsed. 1079. a rakendati 2/3 enamuse printsiip. 1274. a seati sisse konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid otsuse tegemise ajaks sisse müüritakse ja kus nad järjest vähem toitu saavad piirab otsuse tegemise aega. Al 13. saj on paavstil ainuõigus kanoniseerida uusi pühakuid ja tema kätte koondub sakraalpattude üle kohtumõistmine. Arhiiv on olemas al 15. saj see avaldati 1980. aastate alguses.
annaabi.ee 
