Emulgaatorite ülesanne on saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ka ühtlase emulsioonina püsima. Emulgaatorid on keemiliselt erinevad ained, mis püüavad alandada aine pindpinevust. Pindpinevust alandavate omaduste tõttu on emulgaatoritena kasutusel ka mõned vahad, lanoliin, mesilasvaha, kolesterool ja selle estrid. Lanoliin sobib vesi-õlis (v/õ) emulsioonidesse, kolesterool aga nii vesi-õlis kui ka õli-vees (õ/v) emulsioonides kasutamiseks. Emulgaatoritel on tootele sageli ka teisi mõjusid, näiteks võivad nad toimida pesevate- ja/või säilitusainetena. Emulgaatorid jagunevad järgmiselt: · mitteioonilised (laenguta) - need on sageli etoksüleeritud. · anioonilised(negatiivse laenguga hüdrofoobid)-need on tavaliselt seebid · katioonilised (positiivse laenguga hüdrofoobid) - näiteks ditsetüülmoonium kloriid.
Hapupiim Tolmune õhk Lauaäädikas Vahukoor 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi: a) aerosoolides b) tarretes c) happelahustes 1 8. Aerosoolides on : a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 9. Emulsioonides on: a) gaas pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad:
Lauaäädikastõeline lahus Vahukoorvaht 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi: a) aerosoolides b) tarretes 1 c) happelahustes 8. Aerosoolides on : a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 9. Emulsioonides on: a) gaas pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad:
Kui pihustame vette hästi peenestatud tahket ainet, mis vees ei lahustu, näiteks kriiti või savipulbrit, ja segame, tekib hägune vedelik, mida nimetame pihussüsteemiks. Pihussüsteemid Udu puhul on õhus äärmiselt väikesed veepiisakesed, mis moodustavad pihussüsteemi. Pihussüsteem koosneb kahest osast keskkonnast ja ainest, mis on pihustatud sellesse keskkonda. Pihussüsteemid Suspensioonides, emulsioonides ja aerosoolides on jaotunud aine osakesed 10 5 kuni 10 3 cm. Emulsioon Emulsioon tekib kahe teineteises lahustumatu vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel vees. Emulsioon Emulsiooni puhul on nii keskkond kui ka pihustunud aine mõlemad vedelikud. Emulsioon Emulsioon tekib vee pihustamisel õlisse või õli pihustamisel vette. Emulsioon Emulsioonid on ebapüsivad. Aeglaselt toimub vedelike
ainet ei lahustu ainet sadeneb 12.02.2006 14 Tõelised lahused Lahustunud aine on pihustunud molekulide või ioonideni Näiteid igapäevaelust: - Suhkrulahus (molekulidena) - Soolalahus (ioonidena) - Söögiäädikas - Merevesi jpt. 12.02.2006 15 Kokkuvõte pihussüstee mide ehk pihuste kohta Pihussüsteemid on ebapüsivad Emulsioonides osakesed liituvad ja vedelikud kihistuvad Suspensioonides tahke aine osakesed sadenevad Aerosoolid lagunevad Kolloidlahuses osakesed koaguleeruvad ja sadenevad Kolloidlahused on püsivamad kui emulsioonid ja suspensioonid 12.02.2006 16 Kokkuvõte pihussüsteemide ehk pihuste kohta Pihustunud osakeste suurus on erinev ja kasvab järgmises suunas: ioonid, molekulid kolloidosakesed osa- kesed emulsioonis, suspensioonis, aerosoolis
Vaadeldes mikroskoobiga emulsioonitilka, saame kindlaks määrata, kumb faasidest on värvunud ning teha sellest järelduse emulsiooni tüübi kohta. 3) Elektrijuhtivuse meetod: emulsiooni õ/v elektrijuhtivus on määratud vesilahuse juhtivusega ning on seetõttu küllaltki kõrge ja mõõdetav. v/õ tüüpi emulsiooni elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10 m). -7 Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. C 0,1..
Vaadeldes mikroskoobiga emulsioonitilka, saame kindlaks määrata, kumb faasidest on värvunud ning teha sellest järelduse emulsiooni tüübi kohta. 3) Elektrijuhtivuse meetod: emulsiooni õ/v elektrijuhtivus on määratud vesilahuse juhtivusega ning on seetõttu küllaltki kõrge ja mõõdetav. v/õ tüüpi emulsiooni elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10-7 m). Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1..
hingata ega jääkaineid väljutada. Kui seda ainet sisaldavat toodet palju kasutada, võib see koguneda maksa ja lümfisõlmedesse ning lõpuks kasvajaid moodustada. On leitud: kreemides ja kehaemulsioonides. 1,4-DIOXANE- 1,4-dioksaan Kantserogeenne aine, mis kergesti imendub nahka. Võib tekitada silma- ja nahaärritust ning kahjustada närvisüsteemi, maksa ja neere. On leitud: sampoonides, dusigeelides, niisutavates emulsioonides ja teistes nahahooldustoodetes, mida on looduslikuks nimetatud. FORMALDEHYDE- Formaldehüüd Toksiline kemikaal, mida kasutatakse liimi valmistamisel, aga ka säilitusainena mõningates kosmeetikatoodetes. See on kantserogeenne ja neurotoksiline. Selle aine neelamine ja suures koguses sisse hingamine võib olla surmav. Võib tekitada spasme, hingamisraskuseid, turseid ja kopsupõletikku. On leitud: beebisampoonides(!),
Vaadeldes mikroskoobiga emulsioonitilka, saame kindlaks määrata, kumb faasidest on värvunud ning teha sellest järelduse emulsiooni tüübi kohta. 3) Elektrijuhtivuse meetod: emulsiooni õ/v elektrijuhtivus on määratud vesilahuse juhtivusega ning on seetõttu küllaltki kõrge ja mõõdetav. v/õ tüüpi emulsiooni elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10-7 m). Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1..
emulgeeriva ainena ning mis ei ole nahale nii kahjulikud. Kõige paremad on nahale siiski ilma alkoholita tooted. Dioksaan on keemiline kantserogeen, mis tekib, kui koostisaineid töödeldakse naftasaaduse etüleenoksiidiga. Kantserogeenne aine, mis kergesti imendub nahka. Võib tekitada silma- ja nahaärritust ning kahjustada närvisüsteemi, maksa ja neere. On leitud: šampoonides, dušigeelides, niisutavates emulsioonides ja teistes nahahooldustoodetes, mida on looduslikuks nimetatud.Tavaline etoksüülitud koostisosa sisaldab naatrium laureth sulfaati ja polüetüleenglükooli (PEG). Selleks, et neid aineid vältida, ära 3 kasuta tooteid, mis sisaldavad selliseid koostisained: myreth, oleth, laureth, ceteareth (või mõni teine -eth), PEG, polyethylene, polyethylene glycol, polyoxyethylene või oxynol
vastava kuju.avast.*valtsi.-toodet.ühtla.paksu.õhukesi.mater.*keevita.- termoplast.vaigud.51.Täht.polümeer:*polüetüleen(PE)-tahke,valge,rasvasena tunduv a.Kerge m.0,95g/cm3,väga elast.(500%)&säili.elast.madala.temp.Tegemist termoplastse vaiguga.(sulab 110C)Kasut.torude&paljude kilemater.toot.*polüvinüülkloriid(PVC) saada.gaasi.vinüülkloriidist. On valge v.kolla.pulb.Erimass 1,4g/cm3,kuumakind65C, tõmbetug.50N/mm2&painde-90N/mm2 *polüvinüülatsetaat(PVA)kasut.liimi.mastikt .emulsioonides,polümeerbet*polüestervaik(PE)- kasut.värvi.lakkide&tehisvärnit.valmistamisel*epoksüüdvaik(EPO)-tehak.liime,mis kivis.vähe kahan.(külmalt v.kuumalt kivis.)*polüuretaan(PUR)-tehak liime,lakke&vahtplaste.52.Plastm. rullmater.kasut.põran.,seinte,katuste katt.ka auru-&hürdiisolat.Linoleume tehak.sünteeti.vaikude baasil.Vb1 v.mitme kihil.Põrandale need liimi.&liitekohad ühen.kuumõhukeevi.*reliin koosn. loodus.v.pulbri.täiteain.On taval.2-kihiline.Alumine k. võib sisal.kummijäät
levitada suurel hulgal erinevaid aineid. [1] Emulsiooni definitsioon: emulsioon on kahest (või enamast) segunematust materjalist (tavaliselt vedelikust) koosnev süsteem, milles üks materjal (pihustatud/sisemine faas) on pihustatud eraldi piisakestena ühtlaselt teise (pideva/välise faasi) sisse. [1] Teisiti sõnastades on emulsioonid heterogeenne süsteem, milles on ühe lahustumatu aine väga väikeseks pihustatud (disperseeritud) tilgad teises aines, nt vette pihustatud õli. Emulsioonides võivad sageli sisalduda ka pindaktiivsed ained ja/või muud stabiliseerivad koostisained, mis võimaldavad kahel vedelikul moodustada püsiva süsteemi. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele kaasa aitavaid aineid nimetatakse emulgaatoriteks.[1] Emulsioonitüübid, mida kosmeetikatoodetena kasutatakse, on tüüpiliselt pooltahked ained, mis sisaldavad vee (hüdrofiilset) osa ja õli (hüdrofoobset) osa. Need kaks moodustavad emulsiooni sisemised ja välimised faasid
maksakahjustusi, peavalu. Vaatamata sellele, et enamus kosmeetikafirmasid kasutab seda saadust oma toodangus, on olemas ka vahendeid, mille koostisse kuuluvad naturaalsed mitte sünteetilised niisutajad. Sodium Lauryl Sulfate (SLS, naatrium dodetsüül sulfaat) - naatriumlaurüülsulfaat on tarbekaupades kasutatav sünteetiline kemikaal, mille kohta kehtivad taimemürke reguleerivad reeglid. Soodustab vahu tekkimist ning mõjub puhastava vahendina. Sampoonides, emulsioonides, vannivahtudes ning hambapastades vahtu tekitava ainena ja rasvaärastina. Ameerika Rahvuslik toksikoloogiline programm peab seda ainet silmi ja nahka ärritavaks, komedoone põhjustavaks vahendiks, mis võib teatud juhtudel soodustada vähirakkude teket. See seedesüsteemi ärritav ning maksa mürgitav aine võib kuivatada juukseid ning ärritada silmi, põhjustada allergilist reaktsiooni ning juuste väljalangemist. Neurotoksilisuse suhtes ei ole seda testitud
Galvaaniliste katete puuduseks on see, et kate on ebaühtlane, teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tuleb paksem kiht. Parameetrid: pinge on 10-30V ja voolutihedus 400-600A/m2. Enamik galv. katteid valmistatakse tsingist ja alumiiniumist.Enne galv. katte peale kandmist, tuleb kaetavat pinda hoolikalt puhastada: 1)Üldine puhastamine – a)soolade eraldamine vee või auruga pesemisel; b)õlide ja rasvade eraldamine (kasutatakse leeliste lahust, leotamist emulsioonides või hapete lahustes); 2)Rooste eraldamine- liivapritsi või veejoaga, mehaaniliselt kaabitsate ja harjadega, töötlemine hapetega (vedelad happed või hapet sisaldavad pastad); leekpuhastus (kasut. vanade ja paksude värvikihtide eraldamiseks). Pinna ettevalmistamine värvimiseks: fosfatiseerimine, kromaatimine, pinna katmine kaitsevärvidega. 43.Oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse liht- ja liitainetest
termoplastne vaik ( orgaaniline klaas). Kas. klaasi asendajana, valgustite valmistamisel, värvide sideainena jne. Polüvinüülkloriid (PVC) (vinüülplast) saadakse gaasilisest vinüülkloriidist. Valge või kollakas pulber, mida kasutatakse plastifitseeritud või plastifitseerimata kujul. Polüvinüülatsetaat (PVA) vinüülatsetaadi polümeerimisel. Läbipaistev, värvusetu termoplastne vaik. Turustatakse emulsioonina või sõmera materjalina ja kas. liimides, mastiksites, emulsioonides, polümeerbetoons jne. Polüpropüleen (PP) propüleengaasi polümeerimisel. Valge pulber, kasutatakse torude, kilede, korrosioonikindlate mat. jne. Polüestervaikude (PE) alaliigid alküüd- ja glüftaalvaigud ning küllastamata polüestrid. Polüestervaike kas. värvide, lakkide, tehisvärnitsate valmistamiseks. Epoksüüdvaigud (EPO) tahked kollakas-pruunid vedelikud. Baasil valmistatakse liime, mis kõvastumisel kahanevad vähe. EPO liimid on kas külmalt või kuumalt kõvastuvad.
Plastifitseeritud polüvinüülkloriidist tehakse: põrandakattematerjale, kilesid, liistmaterjale, vahtplaste jne. Polüvinüülkloriid on keevitatav 180...200ºC juures. Polüvinüül-atsetaat (PVA). See on läbipaistev värvusetu termoplastne vaik. Polüvinüül-atsetaati turustatakse emulsioonina või sõmerja materjalina. Kasutatakse seda peamiselt: liimides, mastiksites, emulsioonides, polümeer-betoonis jne. Polüpropüleen (PP). See on valge pulber, mis pehmub juba 75ºC juures. Polüpropüleenist valmistatakse: torusid, kilesid, korrosioonikindlaid kattematerjale jne. Polüisobutüleen (PIB). See elastne kautšukitaoline aine, mis on värvuselt helehall. Polüisobutüleen säilitab oma oma elastsuse isegi 80-kraadise külma juures. Kasutatakse: hermetiseerivate mastiksite, isoleerkilede,
annaabi.ee 
