ÕPIK LK 413 ÜLESANDED Ü-17.1 Firma emiteeris 8000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr), aktsiate eest laekus 800 000 kr. Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 800 000 K: Lihtaktsiakapital 800 000 Ü-17.2 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat, aktsiate eest laekus 1 500 000 kr (aktsia nimiväärtus 100 kr). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 1 500 000 K: Aktsiakapital 1 000 000 K: üleväärtus 500 000 Ü-17.3 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr). Toimus mitterahaline sissemakse. Firma sai aktsiate eest masinaid 500 000 kr, tööpinke 800 000 kr eest (mainitud vara on turuhinnas). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Masinad ja seadmed 1 300 000 K: Aktsiakapital 1 00 000 K: Üleväärtus 300 000 KORDAMINE 1) C 2) A 3) B Algsaldo ??? +100 000 -110 000 Lõppsaldo 45 000 4) B 5) C 6) B 7) B (alguses K saldo, kus on võlgnevus
müügihinnaga 500 000 EEK. Intressi makstakse 2 korda aastas 1 jaanuaril ja 1 juulil.Aastane intressimäär on 10% D: Arveldusarve 500 000 EEK K: Väljaantud pikaajalised võlakirjad 500 000 EEK 38. Emiteeritud võlakijrade intressi arvestus Firma teeb 1. Juulil intressiarvestuse ja ülekande pangakontolt ( 500 000 *0,1 *6/12) D: Intressikulud 25 000 EEK K: Arveldusarve 25 000 EEK OMAKAPITALI JA KASUMIJAOTUSE ARVESTUS 39. Emiteeritud aktsiate märkimine Firma A emiteeris 1000 lihtaktsiat nimivääertusega 50 EEK tükk. Müügile antud aktsiad märgiti müügihinnaga kokku 50 000 EEK D: Nõuded aktsionäride vastu 50 000 EEK K: Aktsiakapital (nimiväärtuses) 50 000 EEK 40. Emiteeritud aktsiate müük nimiväärtuses Anti peale raha laekumist üle ostjale D: Arveldusarve 50 000 EEK K: Nõuded aktsionäride vastu 50 000 EEK 41. Emiteeritud aktsiate müük ülekursiga Firma A emiteeris 100 lihtaktsiat nimiväärtusega 50 EEK tükk
N-P-N transistori tööpõhimõte 1. Emittersiire on pingestatud päripidiselt st.avasuunas. 2. Selle tulemusena läbib teda tugev pärivool 3. Kuna emittersiirde päritakistus on väga väike, siis väiksemgi päripinge muutus põhjustab suurt voolu muutust. 4. Kollektorsiire on pingestatud vastupidiselt st. vastupingestatult. 5. Sellises olukorras läbib kollektorsiiret väga väike vool. 6. Kuna emiteeris on laengukandjaid oluliselt rohkem kui baasis (tehniline teostus ) siis on tagatud, et ei teki küikide laengukandjate rekombineerumist baasis. 7. Kui kollektoriahel ei ole pingestatud siis liiguvad kõik elektronid baasi ning esineb tugev baasivool. (Ib) Mis toimub baasis ? Baas on tehnoloogiliselt kujundatud võimalikult kitsana. ( TÄHTIS ) P-N siirete elektriväljad on aga vahetult siirete laheduses ning mõjutavad osakesi just seal, baasi muus osas el.väli aga puudub
2. veebruaril 2004 kuulutas president Arnold Rüütel välja lipuaasta. 14. aprillil 2004 sätestas Riigikogu 4. juuni riikliku tähtpäevana Eesti lipu päevaks. 27. aprillil eraldas valitsus lipu aastapäeva tähistamiseks Rahandusministeeriumi ettepanekul 545 150 krooni. Riigikantselei oli taotlenud 781 000 krooni. 29. mail 2004 pühitseti Pärnu Eliisabeti kirikus emalipu koopia, mille oli lasknud valmistada peaminister Juhan Parts. 31. mail 2004 emiteeris Eesti Pank Eesti lipu 120. aastapäeva puhul 10-kroonise meenemündi. Selle kujundas kunstnik Tiit Jürna. Mündi esiküljel on suur riigivapp, tagaküljel Eesti lipu kujutis. Münti oli kavas vermitakse Soomes kuni 10 000 tükki. Münt on puhtast hõbedast ja kaalub 28,28 grammi. Esimest korda emiteeris Eesti Pank mitmevärvilise meenemündi. 4. juunil 2004 Otepää kirikus tähistati lipu pühitsemise 120. aastapäeva. Kohal oli emalipp. Jaan
Laen: 90 Kuna kaupmehe arve on meie pangas, siis kui ehitaja on materjalid ära ostnud ja maksnud kaupmehe arvele raha sisse siis (meie kassasse 90): V K Laen: 90 Hoius: 100 KR: 10 Kassa: 90 Hoius´: 90 Uue hoiuse pealt tuleb samuti 10% panna kohustuslikku reservi. V K Laen: 90 Hoius: 100 KR: 19 Kassa: 81 Hoius´: 90 Seega: Keskpank emiteeris alguses 100 (see esimene hoius, mis tuli). Aga meil on pangas nüüd ringluses 190. Seega emiteeribki kommertspank nii raha juurde. Selline protsess ei ole lõpmatu, see on lõplik. Selles näites oleks lõplik bilanss (kui ringlusesse on antud 100): V K KR: 100 Hoius: 1000 L: 900 Bilanss 1000 1000 8
2. Milli hinnaga hi sooviks ik asjatundlik j t dlik ostja tj seda d omandada? d d ? PVV = 1400/ (1+(0,14 +0,04)) + 11400 / 1,182 = 1186 + 8187 = 9373 krooni Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 12. Firma emiteeris kupongvõlakirju 10 miljoni krooni ulatuses. Reaalne intressimäär r on 7%. Igaaastane inflatsioon on 3%. Lepingu kohasel makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel alusel, seega kui suur intressidena igal aastal väljamakstav summa? Kui suur on kogu makstava intressi nüüdisväärtus kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat? 5 aastat? Nominaalne intress i = r + I = 7 + 3 = 10%
võitööstuste keskustele. 1954 - 1958 loodi keskuste asemele trustid. Kunda, hilisem Linnuse tsehh, allus Tallinna Trustile. 1959. aastal alustati kombinaatide moodustamist. Rakvere Võitööstus kuulus Kiviõli Piimatoodete Kombinaadi koosseisu. 1991.a oktoobrist sai ettevõttest RAS Rakvere Piimatööstus, 1995.a jaanuarist AS Rakvere Piimatööstus. 1995. aasta mais erastati AS Rakvere Piim Rakvere Piimaühistule. 1996. aastal emiteeris Rakvere Piim aktsiaid AS-le Põlva Piim, et saada vahendeid investeeringuteks. Tulemuseks oli Rakvere Piimaühistu osaluse vähenemine Rakvere Piimas 51 %-ni, Põlva Piima osalus 46 % ja väikeaktsionäridel 3 %. 1998. aastal ehitas Rakvere Piim uue külmhoone. 1999. aastal tõi Rakvere Piim turule kaubamärgi "Farmi" ja alustas jogurti tootmist. 2000. aastal sai Rakvere Piima Annikvere juustutsehh tunnustuse Euroopa Liidu standarditele vastavuse kohta. (Farmi koduleht: http://www.farmi
Aktsiate emiteerimine Aktsiate väljalaskehind võib olla võrdne nimiväärtusega või olla sellest kõrgem (Eestis). Aktsia nimiväärtus ei näita tavaliselt aktsiate eest sissemakstud summat. Nimiväärtuse põhjal määratakse kindlaks osalus aktsiaseltsis. Aktsiakapitali kajastatakse nimiväärtuses ja üle nimiväärtuse saadud summa kajastatakse Ülekursinaehk Üleväärtusena ehk Aaziona. Aktsiate emiteerimine ilma märkimiseta Näide AS emiteeris 50 000 aktsiat, mille nimiväärtus on 1 euro aktsia. Aktsionärid tasusid iga aktsia eest 1,1 eurot. Raamatupidamiskanne: D Pangakonto 55 000(50 000 aktsiat × 1,1 eurot aktsia) K Aktsiakapital 50 000 (50 000 aktsiat × 1 euro aktsia) K Üleväärtus (Ülekurss, Aazio) 5000(55 000 eurot 50 000 eurot) Aktsiate emiteerimine märkimisega Aktsiate märkimine toimub asutamisel või täiendava aktsiaemissiooni korraldamisel.
Ka loomad ja tööriistad jagati laiali. Maa saajad asunikud ning talud asundustalud. Võis saada mõne hoone nt mõisa lauda, aga võis saada ka ainult maa, kuhu pidi ise ehitama. Kahesugused talupojad: põlistalunikud ning asunikud. Elluviimine 1920. aastate esimesel poolel. Esialgu võeti mõisnikelt kõik ära. 1925.aastal seadus, et mõisnikud võisid tagasi saada kuni 50 ha. Said paljud ja rentisid välja. 1926.aastal seadus, et võõrandatud maade eest makstakse ka tasu, aga riik emiteeris pantkirjad ja jagas mõisnikele, riigil aega lunastamiseks 60 aastat. Reaalselt osteti tagasi vähe ja hiljem, kui sakslased lahkusid Hitleri kutsel, siis tühistati ja said kolmandas Reichis elamise vms. 1920. aasta majandus 1920-22 majanduslik tõus. Tõus oli seotud sellega, et 1) Venemaa turg oli Eesti jaoks avatud. 2) Pärast Vabadussõda loodi palju uusi ettevõtteid, müüdi maha siseturul,
silmis," lausus president Rüütel. (Eesti Vabariigi presidendi koduleheküljelt: http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=74573) 2006. aasta 30. märtsil andis Eesti Post Torino mängude suusakuninganna saavutuste auks välja Kristina postmargi. Margi (väärtusega 4,40 kr) kujundajaks oli Lembit Lõhmus ja trükiarvuks 315 000. (Eesti Posti koduleheküljelt: http://www.post.ee/?id=1595&prod_id- =886) Torinos saavutatu auks emiteeris Eesti Post ka teise postmargi, millel on kaks Eestile kuldmedali toonud olümpiavõitjat Kristina ja Andrus Veerpalu. Margi (väärtusega 16 kr) kujundajaks oli Lembit Lõhmus ja trükiarvuks 75 000. (Eesti Posti koduleheküljelt: http://www.post.ee/index.php?id=1595&product_id-=884&c_tpl=1019) Kristina on valitud Eesti parimaks naissportlaseks seitsmel korral aastatel 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004 ja 2006 (Eesti Olümpiakomitee koduleht: http://www.eok.ee/sportlased/-
Valitsus kasutas kompaniid ka võlakoormuse vähendamiseks. Esimestel aastatel midagi erilist ei sündinud ja aktsiaga kaubeldi ligi 100 naela juures aastaid. Buum tekkis 1720. aasta alguses ja aktsia sööstis 1000 naelale. Usaldus ettevõtte vastu aga kadus ja mull lõhkes. Mississippi süsteem oli soti majandusteadlase John Law vaimusünnitus. Tema ideeks oli raha, millel ei olnud kulla tagatist. Panga aktsia, mis raha emiteeris, tegi rikkaks paljud vaesed mehed (mõned teenijad muutusid rikkamaks kui need, keda nad teenisid). Aktsiatega alustati kauplemist 1717. aastal. 1720. aastal kukkus skeem kokku. 20.Bretton Woodsi rahvusvahelise rahandussüsteemi (RVF, Maailmapank, WTO) loomine II maailmasõja lõpus. Põhilised vaidlused. Rahvusvaheline Valuutafond tänapäeval, tema tegevus maailmamajanduse koordineerimisel.
2 Milli 2. Millise hi hinnaga sooviks ik asjatundlik j t dlik ostja tj seda d omandada? d d ? PVV = 1400/ (1+(0,14 +0,04)) + 11400 / 1,182 = 1186 + 8187 = 9373 krooni Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 12. Firma emiteeris kupongvõlakirju 10 miljoni krooni ulatuses. Reaalne intressimäär r on 7%. Igaaastane inflatsioon on 3%. Lepingu kohasel makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel, alusel seega kui suur intressidena igal aastal väljamakstav summa? Kui suur on kogu makstava intressi nüüdisväärtus kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat? 5 aastat? Nominaalne intress i = r + I = 7 + 3 = 10%
annaabi.ee 
