· Laste varajane küpsemine ja karm kohtlemine. Lastel oli selles teoses suur roll, näidati nende viletsust ning jõhkrust, mille oli ÉMILE ZOLA ,,SÖEKAEVURID" tinginud omapäi üleskasvamine ning vajadus olelusvõitluses Tegevuse koht ja aeg ellu jääda. 19. sajandi lõpp, Voreux' kaevandus, Prantsusmaa · Utoopiate probleem. Usun, et teosest tuleb välja ka seisukoht,
Emile Zola "Söekaevurid" 1885.a. Vairis Roosileht 12 A Emile Zola Émile Édouard Charles Antoine Zola (2.aprill 1840 Pariis 29.september 1902 Pariis) Prantsuse kirjanik ja naturalismi esindaja Peategelase iseloomustus Etienne Lantier Naiivne noormees, kes saabub väikesesse Montsou-nimelisse kaevandulinna Tutvub kaevur Maheuga, kes leiab talle elukoha ja ka töö kaevanduses, kus töötab kogu linn Lootuses töörahvale paremat elukeskkonda välja võidelda hakkab ta rahvast mässule õhutama Teised tegelased
,,Söekaevurid" Emile Zola Maheu'de perekond oli pinnapealne ning ehtne näide sellest, et ükski kuritegu ei jää tasumata. Nad elasid kujuteldavas maailmas ning tahtsid väliselt jätta kõige suurejoonelisemat muljet oma elu-olust. Proua Maheu pidas end kõrgemaks klassiks ning ei tundnud kübetki kaastunnet töökatele söekaevuritele, sest tema jaoks olid nad haletsusväärsed. Härra Maheu oli kahepalgeline ning tema ainsaks sooviks oli teenida kasumit hoolimata inimeludest ja -oludest
1. Millist kirjandusvoolu esindas prantsuse kirjanik Émile Zola? 2. Mis on teose põhiprobleem? 3. Milline oli sinu meelest Catherine (välimus, iseloom, jne)? 4. Kirjelda prantsuse 1860ndate aastate kaevuri eluolu ja tööd. 5. Miks kaevurid valisid rahuliku elu asemel streigi? 6. Millised olid inimeste peamised vaba aja veetmise võimalused? 7. Mida kasulikku said inimesed mässust? Mida kahjulikku? 8. Kas lõppkokkuvõttes tasus streik ennast ära? 9. Kirjelda peategelaste elu ja mõtteid kaevanduses vangis olles? 10. Millised erinevused olid eri klassidest pärit inimestel selles raamatus? 11
Lk. 219 juhtimise lõpp Lk. 220 arvamus streikidest Pluchart Lk. 223 ikka elu halb Lk. 225 Mouqutte sebib Etienne, rõõmsad kõlakad kompanii kohta Lk. 230 Vanaisal oli reuma, kõik teised ka väga haiged Lk. 235 Jeanlin koos Beberti, Lydie ja Requillartiga saaki varitsemas Lk. 236 röövimine Lk. 239 Etienne järgneb Jeanlinile Lk. 264 Deneulin peab kõnet Lk. 265 läheb edasi, inimene ei või enda elu ohtu seada(mingi kamm Chavaliga) Lk. 267 Nõlva kirjeldus Lk. 275 põgenemine Chaval, Catherine Lk. ~284- Mingi meeleavaladus, töölised karjuvad, mäss Lk. 298 Cahterine annab Etieneele kolaka Lk. 321 Etinee kirvega, Maigrat Lk. 322 Maigrat põgeneb Lk. 358 kaklus Etinee ja Chavali vahel Lk. 362 Mõrv, Jeanlin tapab sõduri Lk. 367-368 Chavali ja Catherine lõpp(sai aru, et armastus on läbi) Lk. 379 sõdurid, lasud, kirjeldus, streikijate vastu Lk. 391 Etinee mõtleb, kes oli süüdlane, kas tõesti tema Lk. 401 romantika Etienne ja Cathrine vahel Lk
Emile Zola 1840-1902 Sept. 2010 Liisi Einmann Haapsalu Gümnaasium 11b Lühi elulugu Sündis Pariisis 2. aprillil 1840. aastal. Koolis käis Zola Lõuna-Prantsusmaal Aix- en-Provence'i linnas. 1857 viisid teed ta tagasi Pariisi. Ülikool jäi talle aga suletuks, kuid tal õnnestus kuulsa kirjastuse kaudu luua sidemeid impressionistlike maalikunstnikega, kelle kohta kirjutas ta ajalehes artikleid. Uuest kunstivoolust innustatuna valmis tema esimene raamat ,,Jutud Ninonile" (1864) Ent ei romantism ega impressionism polnud Zola kutsumus. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik.
Kiviõli 1. Keskkool Emile Zola (02.04.1840-29.09.1902) Maria-Eva Maasik 2008/2009 õ.a. Elulugu Émile Zola sündis Pariisis. Kaks aastat hiljem kolis perekond elama Aix-en-Provence'i. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix-en-Provence'i koolis sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi. Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kaks korda kukkus läbi lõpueksameil. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus
Emile Francois Zola Émile Zola (Émile Édouard Charles Antoine Zola; 2. aprill 1840 Pariis 29. september 1902 Pariis) oli prantsuse kirjanik, naturalismi esindaja. Émile Zola sündis Pariisis. Kaks aastat hiljem kolis perekond elama Aix-en-Provence'i. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix- en-Provence'i koolis sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi. Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kaks korda kukkus läbi lõpueksameil. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud.
noorusest, kirjutas romaani "Tundekasvatus". See avaldati 1869 (eesti keeles 1972). Selle ajani oli Flaubert'i era- ja tööelu võrdlemisi õnnelik, kuid peagi tabas teda ebaõnn. 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flaubert'i parim sõber suri; 1872 kaotas kirjanik ema ning ta olukord muutus väga raskeks. Flaubert nautis haruldast intiimsõprust George Sandiga ja vahel kohtus ta Pariisi sõpradega nagu Émile Zola ja Ivan Turgenev, kuid miski ei peletanud Flaubert'i elust kurbust ja melanhooliat. Ta ei lõpetanud siiski kirjutamist, töötades sama intensiivselt ja põhjalikkusega. "Püha Antoniuse kiusamine", mille katkendeid oli avaldatud juba 1857, saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. 1877. aastal avaldab Flaubert pealkirjata jutukogu "Trois contes" ehk kolm lugu: Un Coeur simple, La Légende de Saint- Julien l'Hospitalier ja Hérodias. Kirjanik veedab ülejäänud elu, nähes vaeva satiiri
Inimene käitub teostes pigem instinktide mõjul ja mõistust kasutab ta ainult oma tegude õigustamiseks. S. Freud on öelnud: ,,Inimest juhivad hirm, nälg ja sugutung." Neid mõjutas ka pärilikkuse avastamine. Seetõttu hakkasid nad kirjutama suguvõsa romaane, et näidata, kuidas pärilikkus avaldub. Detailsed kirjeldused, eriti meeldis neile kirjeldada jälkusi. Esindajad: Emile Zola, prantslane, Eduard Vilde, eestlane. Emile Zola Elas põhiliselt Pariisis, tema esimene kuulsam teos on naturalistlik romaan ,,Therese Raquin" Peategelane on noor naine Thirese, kelles on ka pisust aafrika verd, välja see ei paista. Ta on hästi temperamentne, samas on ta alla surutud oma tugeva tahtejõuga tädi poolt. Ta on abiellunud tädi soovil ilma armastuseta tema pojaga. Abielu on ilma armastuseta ja tema mees on harjunud, et tema eest hoolitsetakse. Leiab endale armukese ja otsustavad koos tappa Therese'i mehe
muutuvad tapmise tõttu iidoliks N: Nap. Tegevus toimub 1860-ndate aastate Peterburis, mis ühelt poolt on piinatud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linn, teiselt poolt aga rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paik. Romaani peategelaseks on vaesunud aadliperekonnast pärit Rodion Romanõts Raskolnikov, kes äärmise puuduse tõttu oli sunnitud õpingud ülikoolis katkestama. Mitmete põhjuste (haigus, meeletu vaesus, õe Dunja alandav ,,kasulik" abielu ametnik Luziniga)kokkulangemisel otsustab ta tappa ja paljaks röövida liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Raha abil tahab ta olla täisväärtuslik ühiskonna liige tema idee järgi korvaks see kuriteo (1 väike kuritegu 1000 heateo vastu), sest maailma ümber kujundavad geeniused ei peatu eesmärgi nimel ei vere ega ohvrite ees. Kuid kuriteost enesest sai Raskolnikovi lootuste täielik kokkuvarisemine ning kohutav karistus
mis teostes rõhutas inimese sotsiaalset olemust, asetasid naturalistid rõhu inimesele kui bioloogilisele olendile, kelle elus ja saatuses on enamik asju looduse poolt ette määratud. Sellega kaasnes inimese kehalise toimimise, haiguste ja muu sellise üksikasjalik kirjeldamine. Eesmärk ei olnud kujutamise ilu, üksnes tõepära. Sageli kujutati alatust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Peaesindajaid: prantsuse kirjanduses – Émile Zola (1840 – 1902), teoseid: „Thérèse Raquin“ 1867, „Eksperimentaalromaan“ 1879 – naturalismi manifest, „Nana“ 1880, „Söekaevurid“ 1887; ameerika kirjanduses – Theodore Dreiser (1871 – 1945), teoseid: „Õde Carrie“ 1900, „Jennie Gerhardt“ 1911, „Ameerika tragöödia“ 1925; eesti kirjanduses – Ernst Peterson-Särgava (1868 – 1958).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
