teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Vilja ülesanne on seemnete kaitse ja sageli ka levitamine. Vilja teke Kui tolmlemine on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. VILJA EHITUS Seemned Viljakest e perikarp tekib sigimiku seinast sageli ka teistest õieosadest tolmukate, kroon- ja tupplehtede alustest harvem õiepõhjast Viljakesta 3 karpi pealmine kiht e eksokarp keskmine kiht e mesokarp seesmine kiht e endokarp VILJA LIIGITUS
Phe sümmeetriapinnaga Tolmukad Ühe õie tolmukad moodustavad tolmukkonna e. Androtseumi Tolmukas oosneb tolmukaniidist Tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest tolmukakotist Tolmukakotis on tolmuterad milles kaks isassugurakku Tuultolmlejatel taimedel tolmuteri palju rohkem kui putuktolmlejaltel Mõnedel taimeliikidel on osa tolmukaid ilma tolmukapeadeta ainult tolmukaniitidega- selliseid viljatuid tolmukaid Vahel omandavad kroonlehtede kuju Emakkond ehk güneetsium On ühe õie emakate kogum Emakas moodustav nn viljalehtedest Ühest viljalehest moodustunud emakkond üheosaline Mitmest viljalehest moodustunud mitmeosaline Lahkviljalehine - apokarpne Liitviljalehine tsönokarpne Emakas Suletud elund milles arenevad seemnealgmed Emaka osad on: Sigimik, millest arenevad seemnealgmed Emakakael Emakasuue, mida katab magusat vedelikku eraldavad epidermis Emaka asend teiste õieosade suhtes võib olla nn. Ülemine või alumine Sigimik
13. Kuidas toimub isetolmlemine? Valdavalt toimub kleistrogaamsetes õites - mõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane. Samas õies olevad tolmukad viljastavad emaka. Esineb üsna vähestel taimedel, tagab stabiilse seemnevaru 14. Missugused on kaks kõige tähtsamad tolmuterade ülekandumise meediumi risttolmlemisel? Putukad, tuul 15. Missugused on tähtsamad kohastumised taimedel isetolmlemise vältimiseks? Dihhogaamia - tolmukate ja emakate eriaegne valmimine Heterostüülia - osadel isenditel õied pika emakakaelaga ja lühikeste tolmukaniitidega ja vastupidi (nurmenukk) 16. Mis on partenokarpsus? Vilja arenemine ilma viljastumiseta 17. Mis on vili? Taime organ, mis sisaldab seemneid, koosneb viljakestast ja seemnetest 18. Mis on mikrosporogenees? Isassugurakkude tekke 19. Mis toimub tolmutera sattumisel emakasuudmele? Hakkab idanema tolmutoru, mille sees generativne rakk jaguneb kaheks. 20
Põllumajandustaimed.kordamine eksamiks 4.osa. Generatiivsed taimeorganid VILI Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond (Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik)) Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb: *rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika lihakas osa on arenenud õiepõhjast. Levinud
kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale 87. ÕITE SUGU Kahesuguline ehk hermafrodiitne õis - õies on olemas emakad ja tolmukad Ühesuguline õis - õies on kas ainult tolmukad (isasõis) või ainult emakad (emasõis) Kahekojaline taim - sama taime peal olemas nii emakate kui tolmukatega õied Ühekojaline taim - ühel taimel olemas kas emakate või tolmuktega õied Kolmekojaline taim - mõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad ÕIEKATE - kas tupplehtedest ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühetaolistest, kroon- või tupplehetaolistest kattelehtedest (lihtne õiekate e. perigoon) koosnev tolmukaid ja emakaid ümbritsev õieosa
Gameetide moodustumine, nende paarikaupa ühinemine ja sügoodi moodustumine 22. Kus tekivad gameedid? Gametangiumites 23. Mis on emakas? Suletud elund, milles arenevad seemnealgmed 24. Mis on risttolmlemise viisid? Geitonogaamia - ühe taime piires, erinevate õite vahel Ksenogaamia - võõrtolmlemine erinevate isendite vahel 25. Mis on kohastumised taimedel iseviljastumise vältimiseks? - Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isasõied - Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine - Keemilised retseptorid emakasuudmel (spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja aktiveerivad nende idanemise või mitte) 26. Mis on apomiksis? Loote areng viljastumiseta 27. Millised on seemnete levimuse viisid: Iselevi: - paiskviljad - gravitatsioon Tegurlevi: - tuullevi - vesilevi - inimlevi - loomlevi 28. Mis on vegetatiivne paljunemine? Talluse, juure, vare või lehe osade abil
võsunditega, mistõttu suudabki see taim enda alla kiiresti võtta suhteliselt suuri alasid. Kuid kiire paljunemine on tingitud ka rohketest hea levimisvõimega seemnetest. Põdrakanepi kitsad kõtra meenutavad pikad kuprad lagunevad neljaks ja neist lendavad välja pikkade lendkarvadega arvukad seemned. Õige pea vallutavad need uue raiesmiku, põlendiku või muu kasutult seisva ala. Põdrakanepi õied muudab huvitavaks omapärane tolmukate ja emakate valmimine. Nähtust nimetatakse eelisasuseks (proterandriaks), mis tähendab, et samas õies valmivad kõigepealt tolmukad ja alles pärast nende kuivamist sirutub välja emakas. Selline kohastumus aitab vältida isetolmlemist ehk õie tolmeldamist sama taime õietolmuga. Nii põdrakanepi kui ka pajulillede lehed meenutavad paju lehti, sellest ka rahvapärane nimi pajulill või lillpaju. Suur hulk põdrakanepi nimesid on aga seotud just sõnaga põder
Bioloogia TÜNK MV KARL LINNÈ (E) ( Carolus Linnaeus) (Rootsi loodusteadlane ja arst , eluaastad 1707- 1778) *1726-1727.a. K.L. I botaaniline töö Botaanika algetest: sisaldab taimede süsteemi illustreerivaid jooniseid, õie ehituse skeeme I I töö " Sissejuhatus taimede kihlumisse": taimede seksuaalelust (õite tolmukate, emakate tähtsus ja ülesanne) ( trükiti Uppsalas alles 1908.a.) *1732.a. Ekspeditsioon Lapimaale " Lühike Lapimaa floora" *1733.a. "Õpetus botaaniliste nimetuste harmoonilisusest" Töötas välja looduse süstematiseerimise süsteemi ( taime-ja loomliigid, klassid, perekonnad....), jagas taimed rühmadesse suguorganite (õie kuju ja ehituse) järgi; ( praeguseks muudetud perekonna-, klassi- ja seltsi nimesid , samaks on jäänud vaid 1/10 K.L. poolt kasutuselevõetud nimedest , n
puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre Harilik jõhvikas koor vanemas eas kestendama ja eraldub (Oxycoccus väikeste tükikestena. ROHURINNE Rohurinne ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, alpi jänesevill, tupp- villpea, ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, valge nokkhein. Põdrakanepi õied muudab huvitavaks omapärane tolmukate ja emakate valmimine. Nähtust nimetatakse eelisasuseks (proterandriaks), mis tähendab, et samas õies valmivad kõigepealt tolmukad ja alles pärast nende kuivamist sirutub välja emakas. Selline kohastumus aitab vältida isetolmlemist ehk õie tolmeldamist sama taime õietolmuga. Põdrakanepi noored
Ühest lootekoti rakust kujuneb munarakk. Kogu lootekotti katavad 2 kaitsvat rakukihti, milles 1 väike avaus munaraku lähedal-tolmutoru tungib lootekotini selle avause kaudu. 31. Vilja kujunemine õiest - osadevahelised seosed. Kui tolmlemine – õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele – on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Vili moodustubki enamasti emaka sigimikuosast. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. Kasvavat ja arenevat tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel kasvab või kahaneb, jagatakse vilju lihakviljadeks ja kuivviljadeks. Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, kaunvilju, erinevaid pähkleid, seemneid jne
kasvavad lõunapoolkera maades. Kuigi roosiõielised terikuna moodusatavad loomuliku sugukonna, on nende vegetatiivsete ja generatiivsete elundite ehitus väga mitmekesine. Eluvormid- igihaljastest puudest rohttaimedeni (peamiselt kaheaastased). Liht- või liitlehed, abilehtedega või ilma, sulg- või sõrmroodsed. Mõnedel liikidel esineb õite ja viljade madalama arenguastme tunnuseid, mis lähendavad neid hulgaviljalistele, näiteks emakate suur arv. Teistele on omane õieosade arvu vähenemine ja progressiivsete tunnuste, näiteks alumise sigimiku esinemine. Õie spetsialiseerumine on esmajoones seotud viljade ja seemnete 27 levimiseks vajalike kohastumuste tekkega. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on emakkonna ja õiepõhja ehitus. Õitel võib olla krooniline õiepõhi ja apokarpne emakkond või nõgus õiepõhi ja tsönokarpne emakkond
Tolmlemine Tolmlemine: tolmukapeade avanemine, õietolmu vabanemine ja sattumine emakasuudmele Isetolmlemine – mõlemasugulised, sageli kleistogaamsed õied, tolmlemine toimub ühe õie piires Risttolmlemine – valdav enamus taimi, õied mõlemasugulised või erisugulised ◦ Geitonogaamia – ühe taime piires erinevate õite vahel ◦ Ksenogaamia – võõrtolmlemine, erinevate isendite vahel Isetolmlemise vältimiseks: ◦ Dihhogaamia – tolmukate ja emakate eriaegne valmimine ◦ Heterostüülia – osadel isenditel õied pika emakakaelaga ja lühikeste tolmukaniitidega ja vastupidi Kleistogaamia oMõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane, õies olevad tolmukad viljastavad sama õie seemnealgmed oKleistogaamsed õied kannikestel – õied asuvad maa all või mulla kõdukihis. Nii varred kui õied on pigmentideta, õied ei avane kunagi. Tolmuterade valmides painduvad need vastu emakasuuet ning viljastavad seemnealgmed
kasvavad lõunapoolkera maades. Kuigi roosiõielised terikuna moodusatavad loomuliku sugukonna, on nende vegetatiivsete ja generatiivsete elundite ehitus väga mitmekesine. Eluvormid- igihaljastest puudest rohttaimedeni (peamiselt kaheaastased). Liht- või liitlehed, abilehtedega või ilma, sulg- või sõrmroodsed. Mõnedel liikidel esineb õite ja viljade madalama arenguastme tunnuseid, mis lähendavad neid hulgaviljalistele, näiteks emakate suur arv. Teistele on omane õieosade arvu vähenemine ja progressiivsete tunnuste, näiteks alumise sigimiku esinemine. Õie spetsialiseerumine on esmajoones seotud viljade ja seemnete levimiseks vajalike kohastumuste tekkega. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on emakkonna ja õiepõhja ehitus. Õitel võib olla krooniline õiepõhi ja apokarpne emakkond või nõgus õiepõhi ja tsönokarpne emakkond. Nende kahe äärmuse vahel esinevad mitmesugused üeminekud
tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10 vili: mari v. kupar Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Peamiselt põhjapoolkeral, 600 - 1000 liiki (s.str või s.l.) Rohttaimed Lehed peamiselt lihtsad, kodarikuna või vahelduvad Õied viietised, aktinomorfsed, kroon liitlehine, sageli putkega, tolmukad liitunud krooniputkega Õied sarkõisikutes, pikkade lehistumata varbade tipus Vili – kupar Esineb heterostüülia e. emakate erikaelasus (soodustab võõrtolmlemist) Seda sugukonda on käsitletud ka kitsamalt, praegu molekulaartunnuste alusel jälle suuremas mahus, nii kuuluvad siia jälle ka alpikann ja metsvits Kanarbikulaadsete seltsi kuuluvad veel sugukonnad: ( ühiseid morfoloogilisi tunnuseid raske leida) Lemmaltsalised (Balsaminaceae) perek lemm-malts (Impatiens) ja balsamiin Siniladvalised (Polemoniaceae) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum), perekond leeklill e. floks
Kasvukoht: taim kasvab puisniitudel, sega-, leht- ja okasmetsades, nõlvadel, aedades. Maikelluke on peenikese haruneva risoomiga, 15-25 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Pärislehed on juurmised, elliptilised ja kaarroodsed, ala- ja kõrglehed aga soomusjad. Lehtede keskelt kerkib õieraag, mille ülaosas on 5-10 valget kellukjat hästi lõhnavat õit. Õiepõhja kohev kude ja tolmukad on tolmeldajatele (peamiselt kahetiivalistele) söödaks. Emakate erikaelsus soodustab risttolmlemist, kuid võimaldab ka isetolmlemist. Õitseb mais ja juunis, tavaliselt juunis ja õied puhkevad järjekorras altpoolt ülespoole. Viljad küpsevad septembris ja oktoobris ning on oranz- või erepunased marjad, millest leiame 2-6 seemet. Marjad jäävad taimele talveni külge ja kaotavad oma mürgisuse; vilju levitavad linnud. Kasutamine: maikelluke on hinnatud ravim- ja ilutaim. Kõik taimeosad sisaldavad
annaabi.ee 
