inimestest. Praegu, aga elab ta koos eestlasest abikaasaga Soomes ja on Kuressaares tihe küaline. Maalinud on kunstnik üsna värvikirevalt, kohati isegi sürrealistlikult. Näiteks ühel pildil oli taevas punast värvi roosade triipudega jne. Enamus maale on tehtud igapäeva elust. Näiteks viimase trammi lahkumine ja hommikusest hetkest tänaval. Lasse on maalinud väga omapäraste ideede ja põneva stiiliga. Oma töödes taotleb ta ilu ja harmooniat. Endale mulle meeldis enim maal nimega "Elviira". Sellel istub valge kass toas, akna ääres, sinisel vaibal. Millegipärast tekkis seda vaadates kodune tunne. See näitus pakkus mulle huvitava kunstilise elamuse ja taolisi on vahel päris meeldiv külastada. Priidu Saart 10b
Temaga on kaasas naine Maimu,keda mängib Piret Rauk.Esimesest hetkest alates on tunda olukorra meeleheidet ja närvilisust.Kojusaabunud poeg leiab eest suletud ukse ja on pettunud, et vanemad tema saabumise tunnistajaks pole.Sümboolne osa on vilel, mis on neil mõlemal naisega.Ta usub kindlalt, et vilistades ilmuvad kohale nii isa, kui ka ema.Vile peale saabubki ema ,kes tervitab oma poega ja miniat, tundes heameelt selle üle, et nad pikemaks ajaks sinna jäävad.Saabuvad isa ja tema tõde Elviira,kes on vaimuhaige ja juba 40 aastat elanud nendega koos. Poeg näitab välja sügavat rahulolematust vanemate ja nende elujärje vastu.Olukord muutub vastuvõetamatuks vanematele ja nad panevad ta aita kinni.Mind üllatas algusehetkedest peale ülim lojaalsus ja toetus Maimu poolt oma mehele.Hea läbisaamine oma vaimuhaigest tädi Elviiraga kumab läbi filmi.Hetke tujul leiab kojusaabunud poeg, et tema missiooniks on kaevata tiik.Ma
Ma ei tahaks ega tohiks etenduse kohta midagi head või halba öelda, kuna minu jaoks oli see totaalselt võõras sellele mida ma muidu vaatan. Huvitav on see, et tegelased filmis põhimõtteliselt olid väga erinevad, võib öelda et kõik erinevatelt planeetidelt, rääkisid teineteisest mööda ning olid vihased, Kuid imelikul kombel said nad räägitud. Just see pani mind kõige rohkem imestama. Võis ju isa võtta kirve ja poeg lihtsalt minema ajada aga ta ei teinud seda. Tädi Elviira oleks võinud ennast siis lõppude lõpuks ära uputada aga ta ei teinud seda. Nii erinev aga samas kõik sobis omavahel. Ei ütleks, et tahaksin seda lavastust veelkord kuskil näha, kuid samas oli huvitav teada saada seda, et nii väikses riigis kui Eesti on nii erinevad inimesed, kellel on nii erinevad vaatepildid elule. Marta Babenjuk 12 A
Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,) Võrreldes barokk-ooperitega, kus tegelasteks on mütoloogilised või ajaloolised kangelased, on paljude Mozarti ooperite tegelased lihtsad, eluliselt usutavad inimesed: näiteks Figaro, Susanna, krahv ja krahvinna"Figaro pulmas", Leporello, Masetto. donna Anna ja Elviira, don Giovanni ,,Dan Giovannis", ka muinasjututegelased kannavad endas inimlikke tundeid Sarastro, Papageno, Papagena ,,Võluflöödis". Ka koomilised tegelastele on tema ooperites omased tõsisedki tunded. Mozart on suurepärane karakterite meister kõik tegelased saavad isikupärase muusikalise iseloomustuse. Mozarti ooperites on väga kaunite meloodiatega, samas ka virtuoosseid aariad ja tegelaste erinevaid tundeid samaaegselt väljendavaid ansambleid.
Bernt Notke. Surmatants (Danse Macabre). Detail. Surm tantsib keisri ja keisrinnaga. 15. saj. lõpp 11 5. Kristjan Raua majamuuseum Kristjan Raua majamuuseumi kogu moodustati koos Kristjan Raua majamuuseumi avamisega tema kodumajas 1984. aasta sügisel. Kunstnik elas selles majas kuni oma surmani aastatel 19291943. Kollektsioon baseerub kunstniku tütre Helge Pihelga annetusel. Kristjan Raua abikaasa Elviira Raud elas majas veel 1963. aastal, kui tekkis idee rajada sinna Eesti ühe olulisema rahvusromantilise kunstniku, muuseumide algataja ja kultuuritegelase majamuuseum. Tänu Elviira Rauale olid kunstniku endisest eluloolisest atmosfäärist säilinud Kristjan Raua ateljee sisustus, tema töövahendid, mööbel, eluloolised esemed, aga samuti arhiivimaterjalid fotod, auaadressid, raamatud. Põhilise osa kogust moodustavad kunstniku joonistused, visandid ja etüüdid, aga ka näited
Referaat Okaspuuliikide iseloomustus Üliõpilane: Elviira Aljoshina 104423 Juhendaja: professor Tiit Kaps 1. Ajalugu Kui Saksa teadlane Hans von Pechmann 1898. aastal katseklaasi põhjast mingi veidra olluse avastas, polnud tal aimugi, et sellest saab eelkäija materjalile, millest sada aastat hiljem toodetakse sampoonipudeleid, salatikarpe ja juhtmeümbriseid. Hans von Pechmann oli üritanud kuumutada diasometaani ja saanud tulemuseks midagi valget ja vahajat
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe eriala Jelena Kapustina GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU Ettekanne Õppejõud: Erle Remmelgas Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette, sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga
Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.7 Abieluaastad olid Kristjan Raua loomingus kõige tulemuslikumad. Tema nägemus oma abikaasast on väga täpselt joonistatud Elviira Raua eksliibrisele aastast 1934: pikajuukseline kogu keha varjavas rüüs naisfiguur ilmasambana tähistaeva taustal, pea kohal lilledest aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. 7 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm
eluunistuseks on samuti ühel päeval uurijaks saada. Sarja kõrvaltegelastest määravad sündmuste kulgu LK4 veel ka kohtuekspert Rops (Olaf Suuder) ja politsei sisekontrolli juht Liisbet (Kaie Mihkelson). Seitsmendal hooajal liitus meeskonnaga noor uurija Pulk (Priit Võigemast), kelle ambitsioonid samuti suhteid ja tööd mõjutavad. Eraeluliste sündmuste taga on peategelaste pereliikmed, nagu näiteks Kõsta surnud naise vanaema Elviira (Ita Ever), Posti tädi Agatha (Liina Orlova) ja Mardi ema Malle (Ada Lundver). Ka lastel on sarjas oma roll Kõsta kasvatab üksikisana poeg Andrit (Kristofer Pai) ja kaksikuid tütreid Romiinat ja Katarinat (Romiina ja Katarina Luik). Postil on sarjas ohtralt kurja teinud Lauraga (Kadri Adamson) poeg Felix, kelle saatuse osas ootab vaatajaid veel palju üllatusi. Et sari vaatajateni jõuaks, selle eest hoolitseb algusest peale kolmik koosseisus Toomas Kirss
2001 Ema Tom Stoppard ,,Pärast Magritte'i" 2004 Kunksmoor Emmeliine Aino Pervik/Urmas Lennuk ,,Kunksmoor ja kapten Trumm" 2005 Majoriproua Samzelius Selma Lagerlöf ,,Gösta Berlingi saaga" Televisioonis: 2001 Siseminister Inga Lotus Toomas Kall ,,Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188" 2003 Õpetaja Linda Kaljulaid telesari ,,Õpetajate tuba" 2006 Vanaema Elviira telesari ,,Kelgukoerad" Filmis: 2001 Hotelli perenaine ,,Must veri" 2003 Marta ,,Merevaigust tiivad" 2005 Ema ,,Kõrini" 2006 Nõid ,,Hirmu jõud" 2006 Claire Zachanassian ,,Vana daami visiit" 9 Kokkuvõte Töö on kirjutatud Ita Everist, tema lapsepõlvest, perekonnast, pojast, abikaasast ning tema etendustest ja filmidest.
Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.15 Abieluaastad olid Kristjan Raua loomingus kõige tulemuslikumad. Tema nägemus oma abikaasast on väga täpselt joonistatud Elviira Raua eksliibrisele aastast 1934: pikajuukseline kogu keha varjavas rüüs naisfiguur ilmasambana tähistaeva taustal, pea kohal lilledest 15 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 9 aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt
Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. Abieluaastad olid Kristjan Raua loomingus kõige tulemuslikumad. Tema nägemus oma abikaasast on väga täpselt joonistatud Elviira Raua eksliibrisele aastast 1934: pikajuukseline kogu keha varjavas rüüs naisfiguur ilmasambana tähistaeva taustal, pea kohal lilledest aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost
fragmentaarse romaanina, naiskirjanduse seisukohalt huvitav ajakäsitlus (mineviku ja oleviku lahutamatus enneoleviku mõiste, mis on mäletamise protsessi iseloomustav ajavorm või suhe minevikku) ja suhe kirjutamisse ja mäletamisse (katkendlik, juhuslik), argipäeva registreerimise tehnika, kohati nõukaaegse olme detailideni minev kirjeldamine, loetelude ja nimekirjade suur osakaal: moodne eluloopõhine katkendlik kirjutus (vrd Õnnepalu), nostalgiaga maitsestatud realism;. Ilus Elviira. Burleskne jutustus (2015) - halekirjanduse ehk jenowewa-lugude irooniline ülekirjutamine; naiskirjutuse üks võimalusi, mis pole feministlik või stereotüüpe lõhkuv, vaid pealkirjas olevast ,,ilusa naise" määratlusest lähtuv: kuidas ta mõtestab iseseisevust, ja sõltumatust jms. Jälle fragmentaarne lugu. Domineerib episoodilisus ning katkendlikkus. Linnu silmad (2016). 13. Millised on kaasaegse eesti näitekirjanduse peamised tendentsid ja autorid?
tee 3-481 620 4051 Avo Org Akad.tee 3-477 620 4070 Boris Shvartsman Akad.tee 3-476 620 4071 David Ramiro Troitino Akad.tee 3-231 620 4124 Eedo Kalle Akad.tee 3-358 620 3970 Eero Loone Akad.tee 3-253 620 4116 Eeva Lillemägi Akad.tee 3-488 620 4057 Eleri Ütsmüts Akad.tee 3-260 620 3945 Eliis Salm Akad.tee 3-351 Elviira Povel Akad.tee 3-350 620 3958 Ene Kolbre Akad.tee 3-369 620 3952 Enn Listra Akad.tee3-485 620 4056 Enno Lend Akad.tee 3-361 620 3966 Enno Oidermaa Akad.tee 3-230 620 4109 Enrico Palm Akad.tee 3-358 620 3970 Ergo Metsla Akad.tee 3-363 620 3973 Erik Aru Akad.tee 3-454 620 4072
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee
tee 3-481 620 4051 Avo Org Akad.tee 3-477 620 4070 Boris Shvartsman Akad.tee 3-476 620 4071 David Ramiro Troitino Akad.tee 3-231 620 4124 Eedo Kalle Akad.tee 3-358 620 3970 Eero Loone Akad.tee 3-253 620 4116 Eeva Lillemägi Akad.tee 3-488 620 4057 Eleri Ütsmüts Akad.tee 3-260 620 3945 Eliis Salm Akad.tee 3-351 Elviira Povel Akad.tee 3-350 620 3958 Ene Kolbre Akad.tee 3-369 620 3952 Enn Listra Akad.tee3-485 620 4056 Enno Lend Akad.tee 3-361 620 3966 Enno Oidermaa Akad.tee 3-230 620 4109 Enrico Palm Akad.tee 3-358 620 3970 Ergo Metsla Akad.tee 3-363 620 3973 Erik Aru Akad.tee 3-454 620 4072 Evald Übi Akad
annaabi.ee 
