kollazitehnikas ülesehitust võib täheldada luules ja kujutavas kunstis. Johannes Barbarus (1890-1946) Julge eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline Intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav laad. ,,Geomeetriline inimene" võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil ,,Multiplitseerit inimene" Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus ja väärikus, vastandiks küürus alalhoidlikkus Realism ja uusromantism 1920.-20. Aastate luules vaheldusid, esinesid kõrvuti ja põimusid omavahel kaks suurt
kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus oli eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Luulekogus "Geomeetriline inimene" loob Barbarus võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil- sirg-ja kõverjooned, kolm-ja nelinurgad, ringid jne. Tuntumaid luuletusi selles kogus on "Autoportree". Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Barbaruse luuletused on läbimõeldult ja eriliselt ülesehitatud, konstrueeritud. Modernistlike luuletuste üks iseloomulik komponeerimisvõte on teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile. 1920.-1930.aastate luules võib märgata, kuidas vaheldusid, esinesid kõrvu ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu- uusromatism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja kümnendivahetusel ja 1930
marjade korjamisest sünnivad tulisemad leheküljed selles raamatus. ,,Kukeseene kuulamise kunst" (2017) Läänemeresoome elutunne on otsekui kauge ja salapärane saar tänapäeva maailmas, omamoodi vastupanuliikumine kõigele sellele, mille poole nügib inimest kaasaegne elu. On üks suur küsimus, millele otsime vastust: kas sellel saarel on varjul minevik või hoopis tulevik? Kas eestlased on veel hingelt läänemere- soomlased? Läänemeresoome elutunnet kehastab oivaliselt kukeseen. Kukeseen on üks neid salapäraseid seeni, mida ei ole siiani õnnestunud kultiveerida. Ta kasvab üksnes vabas looduses. See isepäine seen on keeldunud metsast välja tulemast, kuigi enam kui sada aastat on püütud talle selgeks teha, et elu põllul on palju parem kui elu metsas. Mõnda natuuri lihtsalt ei õnnestu tsiviliseerida, putkesta palju tahad.
Kultuurantropoloogia arhetüüpide otsimine. Leida sarnaseid struktuure vormi- funktsiooni-ruumi ja ajaloo-religiooni-kultuuri (antropoloogia) vahel. Arhitektuur on keel, mida saab tõlkida. Linn kui labürint ja paljutähenduslik ruum. P. Johnson- AT&T peahoone. L.Kahn- silinder, ristkülik kui teenindavad oasad. Arhitektuur algab konseptsioonist. B. Fuller- "uus kurss" geodeetilised hooned mille geomeetriast õhkab müstilist vormi- ja elutunnet. P. Johnson- Tarindi varjamine pinnaefektide taha. Kahn ja johnson- asümmeetriline arhitektuur. Pind kui valguse, ruumi ja teostuse esiletoomise vahendit. Ajalooliste vormisüsteemide taasavastmine. Dekonstruktsioon arhitektuuris, näited ja esindajad, objektid (5 näidet) Arenes postmodernismist. Dekonstruktivistliku arhitektuuri märksõnad: nihestatus, vastuolulised tunded, rebestatus, ebastabiilsus, segadus. Dekonstrukivism-laiali lammutamine. Vaatab hooneid oma algsetes osades
on kirjutanud ka novelle, näitemänge ja noorsoojutustusi. Helga Nõu on esimestest raamatutest alates paistnud silma kindlakäelise uuendajana, kes otsib oma romaanidele adekvaatseid väljendusvahendeid ja jälgib nii kodueesti kui ka välismaa kirjanduse suundi. Ta otsis uusi teemasid ja erinevaid tekstilisi vahendeid ning sellega on ta avardanud eesti proosa võimalusi. Romaan ,,Tiiger, tiiger" ilmus 1969. aastal. Teos vahendab valdavalt selle põlvkonna elutunnet, kes on küll sündinud enne sõda Eestis, isiksuseks kujunenud juba asukohamaa ühiskonnas. Teose peategelasel on kahekordne identiteet: päritolu ja keel seob teda Eestiga ja Eesti iseseisvuse ideega, kuid ta on Rootsi kodanik, kes on kasvanud selle maa kultuuri sees ja sidunud oma tuleviku Rootsiga. Romaani läbiv teema on küsimus, kes ma olen, ja kahe kultuuri kokkusobitamine. Selline teemakäsitlus ja erinevate stiilide kasutamine annabki romaanile ,,Tiiger, tiiger"
pakkuvaks. Samas aidates arendada püsivust ja tähelepanu läbi erinevate materjalidega töötamisega ja tehes seda kindla päevakava järgi nagu seda on waldorfpedagoogikas päeva, kuu ja aasta rütmi kaudu. Kui väga lapsed seda kogemust vajavad, sellest annavad nad täiskasvanule tungivalt märku, kuidas nad ikka jälle harjunud korda ootavad ja nõuavad. Kui see kord on olemas, tunnevad nad end hästi ja turvaliselt. Kui see puudub või on häiritud, siis nõrgestab see nende elutunnet, teeb neid rahutuks ja närviliseks. Autistlik laps võib terve päeva olla rahutu ja endast väljas, kui näiteks hommikul on mõni igapäevane tegevus vahele jäänud. Läbi rutiinsete tegevuste saavad kasutusele võetud ka erinevad perekonna väärtused, kultuur ja kogemused, mida laps saab õppida jäljendades täiskasvanut (Squires, Bricker, 2007). Rütmiline aja kujundamine arendab mitte üksnes laste hingelist tasakaalu, vaid mõjub ka kuni une terviseni
Üks suund tema lavaloomingus on vabale ja vaimukale näitlejamängule rajatud improvisatsiooniline teater 1995 ,,Pianoola ehk Mehhaaniline klaver" Tsehhovi järgi. Vaataja nägi esimese vaatuses, mis toimub tema ees ja kõrval. Tagumistes ruumides käis elu, seal oli sisustus. Näitlejad elasid oma elu seal edasi. Tekkis päriselu efekt. Hendrik Toompere on omapärase maailmanägemise ja käekirjaga lavastaja. Ta eelistab moodsat dramaturgiat, mis peegeldab nüüdisaja elutunnet. Tema maailmatajus on aeg, reaalsus ja inimese identiteet killustatud ja pidevas muutumises. Teatris püüab ta seda vahendada näitlejate vaba ja liikuva mängu ja ootamatute pildiliste kujunditega. 22. Millised uued jooned ilmuvad teatriesteetikasse 1990.-2000. aastail? Kirjeldage lähemalt kahte neist. Tehnoloogiline teater hakkasid lõimima uued elektroonilised meediumid ja tehnoloogia. Kasutusele võeti moodne heli- ja valgustehnika, mis lubas luua uusi uhkeid lavaefekte.
Värvikamad episoodid nende esinemistest kandusid lühematesse rahvaluule vormidesse. Kasutasid esinemise ajal retsitatiivi, muusikariistade saadet, zeste, miimikat, farsilikke veiderdusi. Mõni rändlaulik võis ise autor olla alates 12. sajandist võisid nad ka kirjaoskajad olla. Peegeldavad kohati faktilähedast, kohati müütidesse hämardunud ajalugu; kord lähemat, kord kaugemat. Mõnedes on arenevat rahvusteadvust rohkem kui teistes. Esindavad kollektiivset elutunnet, tõstavad esile rahva hingelaadi, iseloomuomadusi, püüdlusi. Lähedased on "Laul minu Cidist" ja "Rolandi laul" luulevorm: assonantsriim. Temaatiline lähedus: kristlikud rüütlid võitlevad islamiusuliste araablastega. "Rolandi laul" · Kuulsaim ja terviklikem prantslaste ~1100-st säilinud kangelaslaulust · Soov ülistada prantslaste isamaaarmastust ja Karl Suure (Charlemagne) kristlike rüütlite sõda teiseusuliste (araablaste) vastu.
majaperemehe puhtsüdamlikus, kurvas tunnistuses naise pärimisele: ,,Inimene tahab ometi elada, inimene peab ometi elama! Või ei pea sinu arvates?" - ,,Ei mina tea, mida see inimene siin ilmas peab või ei pea." Inimesed ise pole selles eluväärtuste puudumises sugugi süüdi, seepärast isegi pahupidi koomilistena saab neisse suhtuda ja neid käsitella kaasatundva heasoovlikkusega. Ja et oma üldist raskemeelset elutunnet, oma relatiivsuseusku vastuvõetavaks teha, rakendab Tammsaare aforistlikku, veidralt lõbusat mõttemängu, mis nagu palsam peab mahendama tema enda poolt loodavaid haavu. E. Raudsepp August Gailit (1891-1960) August Gailit sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel ja suri 5. november 1960 Rootsis.Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal
rahvapärase huumori kaudu, ka ühiskondlikku satiiri "Mihe". Teisalt on modernism- futurism, kubism ja konstruktivism. Barbarus, eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Eeskujuks Prantsuse kubistid-konstruktivistid. "Multiplitseerit inimene" (1927)"Geomeetriline inimene" (1924) võrdpildid geomeetriliste põhikujundite abil: inimene-ruut püüab mõista hinge-ellips. Tuntuim luuletus "Autoportree". Geomeetrilised vormid annavad edasi autori hoolsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused läbimõeldud ja eriliselt üles ehitatud. 25. Proosa aastail 1905-40 vt. eelmine pilet. Realistlike, peamiselt külaelu kujutavate juttudega astusid kirjandusse Tuglas ("Hunt", "Hingemaa"), Tammsaare, Luts, Oks jt. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.saj esimese kümnendi lõpuks. Võreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist. Oli ka naturalistlikke jooni
eeposteks. Ent allikaid oli ilmselt teisigi, nt proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem. Prantsusmaal kandsid kangelaslaule ette elukutselised laulikud ehk zonglöörid, Hispaanias huglaarid ja Saksamaal spiilmannid. Laulikud rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel. Laulud peegeldavad kord kaugemat, kord lähemat, kord mütoloogilist, kord faktilähedast ajalugu. Igal juhul esindavad kollektiivset elutunnet, tõstes esile rahva hingelaadi ja püüdlusi. Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,,Nibelungide laul" pärineb 12.13.saj. Kuna teos valmib rüütliromaani levimise ajal, on laulu üks juhtmotiiv daamikultus. Ajaloolised alused teosele olid suure rahvasterände aegsed sündmused ja germaani hõimude omavahelised võitlused. See kauge ajalugu on segunenud müütidega, mis ,,Nibelungide laulus" pole enam nii toored ega arhailised kui ,,Vanem Edda"
proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem. Prantsusmaal kandisid kangelaslaule ette elukutselised laulikud e zonglöörid, Hispaanias huglaarid ja Saksamaal spiilmannid. Zonglöörid (ka huglaarid, spiilmannid) rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel. Laulud peegeldavad kord kaugemat, kord lähemat, kord mütoloogilist, kord faktilähedast ajalugu. Igal juhul esindavad nad aga kollektiivset elutunnet, tõstes esile rahva hingelaadi ning püüdlusi. ,,Rolandi laul" (umbes 1100) on prantslaste kuulsaim kangelaslaul, mis paistab silma oma kunstilise terviklikkusega. Teose eesmärk on ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kui kristliku rüütli võitlust araablaste kui paganate vastu. Teoses on palju poeetilisi liialdusi. Teose poeetiline meeleolu ning lummav pinge tuleneb sellest, et autor suudab oma tegelasi kujutada elulähedastena
annaabi.ee 
