Juhan Liiv Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Ma leian,et luuletus räägib elutahtest. See, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Vanemaks saades, kui pilt mängumaalimast ja lapsepõlvest edasi reaalsemaks arenes, süvenes elu avastamise soov veelgi, kõik muutus huvitavamaks, kui kunagi varem. Kuid lõpuks kui elu on juba peaagu elatud avastatakse , et pool elust oleks nagu elamata jäänud ning lüüakse käega. Vanemas eas vaid mõeldakse kõigele , mis on olnud.
kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline, kuid ta jääb poolikuks. Nii pidi inimene paratamatult selleni jõudma, et mõistis hukka teist liiki elusolendite karistamatu südametu kohtlemise ja nõudis eetikalt halastust neilegi. Aukartus elu ees kätkeb elementaarse vastutuse mõistet, mis tuleb inimesel esmalt omaks võtta. Vastutuses peitub jõud, mis sunnib meid õilistama oma individuaalseid, ühiskondlikke ja poliitilisi veendumusi. Eneseteadlikuks saanud elutahtest sündinud aukartus elu ees sisaldab maailma-ja elujaatuse ning eetika üheskoos ja üksteisele. Eetika nõuab, et inimene otsustaks iga kord ise, kuivõrd võib ta jääda eetiliseks ja kuivõrd peab ta elu kahjustamise ja hävitamise paratamatusele alistuma ning seega süüdlaseks saama. Inimesi peaks aina enam valdama elu säilitamise ja edendamise igatsus. Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see, mis inimese seisukohast vaadatuna näib meist nii kaugel allpool olevat
mina, vaid kogu maailma juhtiv alge, maailma determineeriv ettemääratud alge, selle tõeline olemus. S ütleb, et tahtevabadus on illusioon. Ütleb, et meie maailm on halvim kõikidest olemasolevatest, maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. S ütleb, et eetika saab põhineda vaid kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Ütleb, et inimvaimu kõrgeim saavutus on kunst; see võimaldab tahtest vabaneda ja selleks, et kannatusest vabaneda, tuleb vabaneda elutahtest, askeesi abil on seda võimalik saavutada. Nietzsche taastas oma tervise. Tegi oma elutahteist filosoofia. N'i teooria järgi on inimese tunnuseks võimutahe, eetika lihtsalt väljendab seda erinevates vormides. N'i arvates pole eetika muud, kui ,,nõrkade" soov kehtestada võrdõiguslikkust. ,,Nõrgad" on need, kes üksikisikuna ei suuda ennast kehtestada ja püüavad seda teha kollektiivselt. Tekib ,,karja"- või ,,orjamoraal". Surutakse peale vooruseid: alandlikkus jne
(66%), levikult järgnesid luustiku ja lihaskonna ning sidekoehaigused. Samuti viitasid uuringu andmed, et 60% vastajatest esines unehäireid mõnikord ja veel 30% on uuritavaid, kellel esines neid tihti või pidevalt. Naised väitsid end olevat hädas unehäiretega poolteist korda sagedamini, kui mehed. Uurimuse läbiviijad rõhutavad, et unetus muremõtete ja eluraskuste tõttu võib oluliselt halvendada tervist ja elukvaliteeti, sest end tuntakse pidevalt väsinuna ja pinges, puudu jääb elutahtest, kogetakse ärritust ja ärevustundeid, ei suudeta kontsentreeruda igapäevatöödele, tuntakse end üksikuna ja õnnetuna depressiooni tõttu. Üksindus on vananeva rahvastiku suurim probleem. Üksi elavate inimeste arv maailmas kasvab. Uurimused näitavad, et 7-10% eakatest tunneb pidevalt ja 30% sageli üksindust. Üksindus võib tekitada depressiooni, väsimust jt. psühhosomaatilisi vaevusi (Tulva, Viiralt 2003). Üksindus on inimese sisetunde probleem
surmajärgne elu. Surmajärgse elu kohta on teada vaid see, et teispoolsuses saavad inimesele osaks kas naudingud või karistused, vastavalt sellele, kui õigesti või valesti on ta maises elus käitunud ja mõtelnud (Jakapi, s.a). 4.3 Arthur Schopenhauer (1788 – 1860) Schopenhauer väitis, et surma pole põhjust karta. Hirm surma ees on irratsionaa lne, sellel ei ole mingeid ratsionaalseid õigustusi. Hirm tuleneb pimedast elutahtest. Schopenhaueri arvates tunnevad ka loomad hirmu surma ees – järelikult ei lähtu see mingitest teadmistest. Loom ei mõtle surmale ning hoidub sellest ainult instinktiivselt. Surmaga kaob indiviid kui ruumiline objekt. Surmaga kustub konkreetne elu, kuid jääb elu printsiip, mis selles konkreetses elus väljendus. Iga sündinud inimese elu on ostetud kellegi vanaduse ja surma hinnaga. Schoperhauer on veendumusel, et surematu hing kehastub erinevates olendites (Meos, 2011, lk 11-14).
Kaastunne on tema üheks vooruseks. o Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. Dekadendi jaoks on kaastunne voorus 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? o Terves kehas terve vaim. Kui keha on haige, siis see mõistus ei saa olla normaalne. o Haiglusaeg, mille N. läbi elas, andis talle tahte avastada oma elu uuesti, sealhulgas ka iseenda. Ta tegi oma oma elutahtest filosoofia. Tema elujõu mõõna aastail lakkas ta olemast pessimist, enesetaastamisinstinkt keelas talle viletsuse ja pelgurluse filosoofia. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? o Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp vaid sõprus lõpetab vaenu. Tuimus on tugeva inimese tunnus. Asju ei tohi sisse võtta, see kurnab.
laostanud. See moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetas inimesi üksnes dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. · Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Vaid dekadent loeb kaastunnet vooruseks. Nõrk ja elukartlik. · Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haiglusajal avastas ta elu otsekui uuesti, sealhulgas iseenese, ta tegi oma tervistumistahtest, oma elutahtest filosoofia. Ta lakkas olemast pessimist. N. arvates peab seisma ühe jalaga teispool elu, et mõista Zarathustrat. · Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Esimene samm tervenemise suunas võrdub just sellest vabakssaamises. Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu.
eluinstinkte, õpetati elu eeltingimusi ja sugulisust tajuma ebapuhtana, õpetati dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. 28. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, ainult tema loeb kaastunnet vooruseks. 29. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haigena avastas Nietzsche enda jaoks uue elufilosoofia. Selles oli suur osa tema soovist terveks saada, tema enda elutahtest. Ta lõpetas olemast pessimist ja pelgurlik. 30. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Esimene samm tervenemise suunas võrdub vimmast vabakssaamisega. Mittevaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu. Vimm, mis on sündinud nõrkusest, on kahjulik eelkõige nõrgale endale. Kui
Dekadendi jaoks on kaastunne voorus Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? o Terves kehas terve vaim. Kui keha on haige, siis see mõistus ei saa olla normaalne. o Haiglusaeg, mille N. läbi elas, andis talle tahte avastata oma elu uuesti, sealhulgas ka iseenda, ta maitses kõiki häid ja isegi tühiseid asju nõnda nagu teised neid hõlpsasti maitsta ei osanud. Ta tegi oma tervistumistahtest, oma ELUtahtest filosoofia. Tema elujõu mõõna aastail lakkas ta olemast pessimist, enesetaastamisinstinkt keelas mulle viletsuse ja pelgurluse filosoofia. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 245). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? o Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp vaid sõprus lõpetab vaenu. Tuimus on tugeva inimese tunnus. Asju ei tohi sisse võtta, see kurnab.
välistatud. 11) Fatalistlik positsioon eetikas seisneb selles, et ei ole kõlbeline astuda vastu paratamatusele, kuna kõik maailma protsessid on juba algusest peale ette määratud ega jäta ruumi vabadusele, loomingule. Väärtustatakse allumist pimedale saatusele. Esindajateks näiteks Hegel, Leibniz. Voluntaristlik positsioon peab eetiliseks allumist tahtele, jagunedes kaheks eraldi suunaks: Objektiividealistlik voluntarism – Tuleks loobuda individuaalsest elutahtest ja lahustada individuaalne kosmilises maailmatahtes. Instinktiivse iseloomuga tahe on primaarne, teadvuslik tahe sekundaarne. Esindajateks Schopenhauer, Hartmann. Subjektiividealistlik voluntarism – Tuleks alluda vabale individuaalsele tahtele, juhinduda „mina“ järgi. Esindajateks Nietzsche, Stirner. 12) Eetiline relativism on moraalifilosoofiline seisukoht, mille kohaselt inimese põhitõed ja väärtushinnangud on sõltelised ajaloost ja kultuurist.
-) Ta ema pidas salongi, kus käisid kõiksugu filosoofid ja muud mõtlejad. -) Arthurile jäi kord ema vahele ühe teise mehega voodis ning see traumeeris teda niivõrd, et ta võttis oma asjad ning lahkus kodust ega naasnud isegi ema matustele ja jäi igavesti vanapoisiks. * Arthur oli see, kes tõi budismi Euroopasse, tõlkides buddha õpetuse. *) Esimene õpetus buddhal oli, et elu on kannatus. *) Arthur leidis, et kannatusest vabanemiseks tuleb lahti saada elutahtest ning sellele ehitas ta üles kogu oma filosoofia. * 1819 ,,Maailm kui tahe ja kujutlus" Friedrich Nietzsche * Friedrich Nietzsche (1844-1900) erialalt oli ta filoloog, kuid maailm tunneb teda filosoofi ja poeedina. -) Oli atheist. -) 13 aastaselt lõpetas ta oma esimese autobiograafia ning juba eristas kolme perioodi oma elus. Selleks ajaks oli ta üle elanud juba isa, venna ja vanaema surma. -) 18 aastaselt hülgas ta oma vanemate usu ja hakkab atheistiks ning jumala salgajaks.
annaabi.ee 
