kellega oleme demograafilise arengu ajastuselt võrreldavad. Esiteks Eestis on demograafiline seisund ilmselgelt halvem kui teistes sama demograafilise arenguetapiga riikides. Teiseks, rahvastikutrend näitab samas taustsüsteemis üldisest hälbivat ja seejuures negatiivset suunda. Käesoleval ajal saab välja tuua vähemalt neli Eesti rahvastiku taastearengu aspekti. 1. Rahva tervis ja suremus Esimese sõjajärgse rahvaloenduse andmetele (1959) toetuv elutabel, hiljem ÜRO meetodil ümberarvutatud, fikseerib keskmise eluea meestel ja naistel vastavalt 64,3 ja 71,6 eluaastat. Nimetatud ajani oli suremuse langus ja eluea tõus Eestis igati võrreldav samalaadse trendiga Põhja- ja Lääne-Euroopas. Järgneva ligikaudu 35 aasta jooksul pole suremuse tase Eestis praktiliselt enam vähenenud. Mõnevõrra alanes siiski imikusuremus 1960. aastatel, mis teatavasti avaldab keskmisele elueale küllalt suurt mõju. Seevastu on
Kindlaks mõõdupuuks on suremusolukord ja trend. Inimese surm on üks väheseid absoluutseid asju meie suhtelises maailmas, ja see sündmus kajastab inimese tervise lõplikku kadumist vaidlusi mittetekitavas vormis. Eelmise sajandi teisest poolest kasvas keskmine eeldatav sünnieluiga Eestis pea sajandi vältel pidevalt. Seejuures oli tõusutrend kaunis ühtlane ja iseloomustas Eesti rahvastikku 1950. aastate lõpuni. Esimese sõjajärgse rahvaloenduse andmetele (1959) toetuv elutabel, hiljem ÜRO meetodil ümberarvutatud, fikseerib keskmise eluea meestel ja naistel vastavalt 64,3 ja 71,6 eluaastat (1992). Nimetatud ajani oli suremuse langus ja eluea tõus Eestis igati võrreldav samalaadse trendiga Põhja ja Lääne Euroopas. Järgneva ligikaudu 35 aasta jooksul pole suremuse tase Eestis praktiliselt enam vähenenud. Mõnevõrra alanes siiski imikusuremus 1960. aastatel, mis teatavasti avaldab keskmisele elueale küllalt suurt mõju
Üksikliikide kaitsest ei piisa, tarvis on tagada liikidevaheliste suhete püsimine. Konsotrsium, asurkonna sisevaatlus ja isendi kaitse. Mis iseloomustab asurkonda seisundit demograafilises mõttes? Jälgitakse põhilisi demograafilisi parameetreid nagu: Asukonna kasvumäär, surevus, elulemus, sigivus/sündivus, vanuseline-sooline struktuur. Mis on lambda, mida ta kirjeldab? Lambda- aastane proportsionaalne juurdekasvumäär, proportsionaalne asurkonna aastane suuruse muutus. Mis on elutabel? Millest see koosneb? Elutabel on arvuline mudel, mis omavahel seotud näitajate kaudu mõõdab suremuse taset mingil ajavahemikul on ka suremusprotsessi arvmudel, mis kujutab põlvkonna arvulist vähenemist eluea jooksul. Elutabelis esitatud uuritavaid tunnuseid võib olla palju kui olulisemateks elementideks on uuritava populatsiooni ellujäämus ja viljakus (sündimus, suremus) Kuidas on defineeritud easpetsiifiline sündivus, surevus, elulemus, ellujäävus?
Ex situ ja in situ kaitse eeliste ja puuduste analüüs Näited kriteeriumitest, mille järgi on võimalik otsustada, milliste liikide kaitsele pöörata eelisjärjekorras tähelepanu: kiired arvukuse lang, levila ja populatsioonide arvukuse lang, elusate ja paljunevate isendite arv, isendite arvu muutumise prognoosi alusel, väljasuremise tõenäosus Millist infot koondavad populatsioonide elutabelid ja mis on nende eesmärk.- elutabel, ka suremustabel kajastab demograafilisi muutusi, ehk ellujäämus, suremus ja viljakus, pop struktuur, vanuserühmade dünaamika Kaitsealade vormimise/kavandamise põhimõtted- pigem üks suur ala kui mitu väikest lappi; vüimalikult palju katiseväärtuslikke liike peaks seal olema; ala peaks jätkusuutik olema jne SLOSS - dilemma ja arutelu (suure ja väikse kaitseala eeliste ja puuduste võrdlus)- vastasseis, kas luua 1 suur või selle asemel mitu väiksemat kaitseala.
säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on populatsioon ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist ( fenotüüp), vanuselist (elutabel vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist ehk füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist ehk sotsiaalstruktuuri (hierarhia). 26. Kohanemine - pöörduv, onogeeniline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptsioon.
·Tormiste ilmade määr suurenenud Märgaladel: ·Lumekatte kadumine varem ·Vähenenud pinnase külmumise piir ·Põhjavee taseme muutus ·Ranniku märgalade suurem ebastabiilsus (rohkem torme, kõrgem meretase, lumevabad mered, läbikülmumata setted) Ohustatud hallhüljed. , . - , , . 1Mis on loodusrikkuse kaitse liikide-asurkondade tasemel kõige enam levinud 2 3Mis iseloomustab asurkonda seisundit demograafilises mõttes? 4Mis on lambda, mida ta kirjeldab? 5Mis on elutabel? Millest see koosneb? 6Kuidas on defineeritud easpetsiifiline sündivus, surevus, elulemus, ellujäävus? 7Mis on asurkonna sooline ja vanuseline struktuur? Mis on selle teadmine oluline? 8Mis teeb väikesed asurkonnadesuurtega võrreldes oluliseks? 9Mis on väljasuremiskeeris? 10Kirjelda metapopulatsioone 11Mida kujutab endas mülgas ja lätte asurkondade käsitus? 12Mis on asurkonna elujõulisuse analüüs? Milleks seda kasutatakse?
arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia) 22. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult
pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia) 44. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näit. 500 puud/ha).
Geneetilisevolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul
rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri · Kohanemine- Muutused mis on toimunud organismi elu jooksul · Kohastumine- Muutused mis on tekkinud paljude põlvkondade vältel · Ontogenees- Fenotüüpne kohanemine · Ökosüsteem- Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid
säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. Sotsiaalstruktuuri Kohanemine- Muutused mis on toimunud organismi elu jooksul Kohastumine- Muutused mis on tekkinud paljude põlvkondade vältel Ontogenees- Fenotüüpne kohanemine Ökosüsteem- Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid.Koos keskkonnatingimuste
kui tihti isend paljuneb jm tunnused, mis omavad tähendust demograafilistele protsessidele ning kohasusele. Arengujärgud isendi elukäigu jooksul: 1. pre-produktiivne; 2. reporoduktiivne; 3. post- reproduktiivne faas. Nt vanemad isendid aitavad noori valvata (hüäänid). 29.Elutabelid ja nende tõlgendamine. Elutabelites kujutatakse populatsiooni struktuuri ja dünaamikat vanuserühmade kaupa. Enamasti koostatakse need üksnes emaste kohta. Elutabel ehk suremustabel ehk demograafiline tabel on suremusprotsessi arvmudel, mis kujutab põlvkonna arvulist vähenemist eluea jooksul. Elutabelis esitatud uuritavaid tunnuseid võib olla palju, kuid harilikult on selle olulisimateks elementideks uuritava populatsiooni ellujäämus ja viljakus. 30.Levik ja migratsioon. Levimine. 1. Kirjeldab viisi, kuidas indiviidid eemalduvad üksteisest. Nt noorloomad karja juurest; 2.
muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis- evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Isendite jaotumine(levikutüüp e. dispersioon) populatsioonis võib olla: 1) juhuslik 2) ühtlane 3) rühmaline. Juhuslikku jaotumist esineb siis, kui ümbritsev keskkond on ühesugune ja üksikisendid ei püüa elada
Loomade puhul eristatakse toitumispaiku, paljunemispaiku (pesapaik) ja raskete tingimuste üleelamise kohti (elumuspaik), taimede ja seente puhul kasutatakse terminit kasvukoht. 2. sünökoloogias sama, mis biotoop. Elustrateegia olulisimate kohastumuste kohum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Taimede e-te jaotuse aluseks on võetud pms. liigi konkurentsivõime, ebasoodsate olude talumise viis ja populatsiooni dünaamika laad. Elutabel demograafiline tabel, populatsiooni struktuuri ja dünaamikat iseloomustavate tähtsaimate statistiliste andmete kogum vanuserühmade kaupa. Võrreldakse ellujäämust e. isendi tõenäosust elada mingi vanuseni, viljakust mingis vanuses jms. Tavaliselt koostatakse e. ainult emasisendite kohta. Elutingimused keskkonnategurid, milleta organismi elu ei ole võimalik (energiaallikas, biogeensete elementide allikad, küllaldane soojus, sobiv rõhk).
Mõnede liikide puhul võib indiviid elada väga kaua ja sel juhul on suremus vanemates vanusejärkudes reeglina madal. Sündivus võib sellest hoolimata suur olla kuid sel juhul saab enamus järglastest hukka ammu enne suguküpsuse saavutamist. Sündimus Suremus Eluiga Immigratsioon, emigratsioon 26. Elutabelid, demograafilised püramiidid, ellujäämuskõverad ja nende tüübid? Elutabelid Elutabel esitatakse enamasti kohordi kohta (grupp ühevanuselisi isendeid) kuid saab kasutada ka vanuselise struktuuri kujutamiseks. Elutabelis on kajastatud isendite sündivust, suremust vanusegruppide kaupa ja arvutatud iga vanusegrupi oodatav eluiga (ellujäämise tõenäosus). Vanusepüramiidid Inimgeograafiast on sama funktsiooniga graafikud tuntud rahvastiku- e. demograafiliste püramiididena. See koosneb tegelikult kahest teineteise vastu asetatud tulpdiagrammist. Üks
muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis- evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala (biotoobis) elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s
annaabi.ee 
