Emotsionaalne areng Depressioon on meeleoluhäire, mil meeleolu alanemine on püsiv ega sõltu erinevatest olukordadest (http://www.regionaalhaigla.ee). Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse
Struktuurile vastandumise elemendiks saab just kui risoomi mõiste, kus ei ole konkreetset struktuuri, vaid kõik elemendid on kõigiga seotud. Risoom muutub omaette totaalsuseks, selliseks kobaraks kus ei ole võimalik enam midagi eristada. See on meeletu mass kärbseid ühekoos, mis läheb üle aina harvemaks ja selgemaks seoste kogumiks. 2. Eerik Haamer ,,Pime". Eerik Haamrit huvitas alati sotsiaalne problemaatika, elu ise. Sageli kätkevad figuraalsed tööd mingit argielulist lugu, eluraskustega võitlevat inimest. Esimesi ja kuulsamaid nende teoste seas on Haameri ekspressiivsete vibalike figuuridega ,,Pime" (1938). Haamer on jutustanud: ,,Nägin kord pimedat vanameest kõndimas temale iseloomuliku kehahoiakuga. Eks olnud ju vaesele Saaremaale vägagi iseloomulik, kuidas pime oma varanatukesega uude elukohta kolis koos laste, koeranässi ja kalaga, mis keegi raskel teekonnal temale pihku pistis." Haamerile iseloomulikult muutub kõik, mida ta kujutab, suureks ja väärikaks. 3
Lapsed põgenesid kas mehele minnes või lihtsalt otsides kohta väljaspool Vargamäed. Andres oli lootnud, et kõik tulevased põlved jäävad elama Vargamäele ja sellest kohast saab suguvõsa elukoht. Ta üritas oma lastele anda parima, et nad tuleksid tagasi, aga kellelgi polnud seda plaanis teha. Vargamäelaste jaoks jäi õnn tagaplaanile, kattus raske töökoorma varju. Kõik läks vastupidiselt. Õnn on see, kui su tööl on mõte ja pere on õnnelik ning tuled eluraskustega toime. Vargamäel ei lõppenud töö kunagi, lapsed surid või siis lahkusid kodust ning keegi ei suutnud toime tulla lähedaste surmadega, vaid jäid elu lõpuni kummitama. Kuigi Andres oli öelnud, kui teha tööd ja näha vaeva, siis tuleb ka armastus ja õnn, pidi ta tunnistama , et kahjuks nii Vargamäel ei juhtunud.
selleks, et nad rahul pole, vaid selleks, et nad on positiivsed tuleviku suhtes, õnnelikud olevikuga ning leppinud minevikuga. Õnn peitub väikestes asjades, küsimustes, valikutes, millega tegeled iga päev. Õiged valikud on need, mis teevad sind õnnelikuks. Õnne ei saa pimesi taga otsida, see pole suur ja särav nagu kullapada, kuid õnne saab aga koguda. Koguda aegadeks, mil naeratus enam näol ei taha püsida. Nendeks hetkedeks varud sa endale õnne, mis aitab sul siis eluraskustega toime tulla. Tihti on üheks takistavaks faktoriks õnnelikuks olemise juures segadus, teadmatus mida endalt ja elult oodata. Oma aja õnneteadlane Aristoteles on öelnud, et inimene saab õnnelikuks juhul, kui ta teeb seda, mis on talle sama iseloomulik, nagu laevale on iseloomulik merd sõita ja noale on iseloomulik lõigata. Mis on aga igale inimesele üks iseloomulik tegevus sõltub muidugi igaühe iseloomust ning seetõttu polegi olemas ühte kindlat õnne valemit, mida
Seega on ilmselgelt raamatus peategelast, kes on ka ema, koos oma murede ja rõõmudega, kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Raamatu tegevus toimub kaasajal, 12-13 aasta jooksul, algab Eesti Vabariigi algusajaga, mil valitseb riigis ka suur vaesus ning negatiivne iive. Peategelane tundus minu jaoks kui keegi, kes on vaatamata kõigile raskustele tugev, hakkamasaaja ja vastutustundlik inimene. Samas ka tuuakse raamatus välja tema nõrgemat ja hüsteerilisemat poolt, eluraskustega toime tulemisel. Alles raamatu lõpus selgus mulle täpsemalt, kuidas on raamatus selgelt naist kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Heaks näiteks on lause: ''Uibu, miä niguq timägiq, om katost harust'', mis toob raamatus välja otsese naise samastamise õunapuuga. Raamatu viimases peatükis on veel näiteks lõik: ''Imä om niguq uibu, oll' vanaimä ülnüq. Kasvai murrus, a kasvatasyks ummi ubinit ni lask sys valla, ku nääq ommaq küdseq.'' Arvan, et sellega on
Korduvad surma- või enesetapumõtted: Haiglaslikesse teemadesse süüvimine võib viidata depressioonile. Sellele viitavad ka enesetapuähvardused. 6 Mis põhjustab teismelistel depressiooni? Esiteks võivad puberteedieas toimuvad füüsilised ja emotsionaalsed muutused põhjustada noores ebakindlust ja hirmu ning teha ta iseäranis altiks pessimistlikele meeleseisunditele. Probleemi suurendab ka see, et noored puutuvad eluraskustega kokku esimest korda ning neil pole selliseid oskusi ega kogemusi nagu täiskasvanuil. Sellised olukorrad võivad kujuneda väga viljakaks pinnaseks depressiooniseemnetele. Depressioon järgneb mõnikord raskele kaotusele - kas siis kellegi lähedase surmale või vanemate lahutusele. On ka vähem ilmseid kaotusi. Näiteks uude paika kolimine tähendab tuttava ümbruse ja armsate sõprade mahajätmist. On ka noori, kes põevad mõnd kroonilist haigust
lühiajalist, sageli kollektiivset, emotsionaalset, patutundest vabastavat ja noorusesse kuuluvat kogemust. Pöördumine võib toimuda erinevatel motiividel. Intellektuaalsed pöördujad on need, kelle pöördumise põhjustab kestev elu- ja olemise mõtte otsing. Müstilised pöördujad leiavad oma Jumala konkreetses üleloomulikus kogemuses. Proovipöördujad muudavad oma seisukohti, harjumusi, käitumist usulisemateks kohanedes eluraskustega. Tundelistel pöördujatel tekib uue alguse kogemus kuuluvuses ja ühises tegevuses. Pöördumist ei kirjeldata ega analüüsita, vaid elatakse läbi. Äratuslikud pöördujad kogevad pöördumist äratusjutlustaja sõnumi ajel. Sunnitud pöördujad muudavad oma usku ja elutunnetust välise surve mõjul. Nimetatud motiivid kirjeldavad pöördumise erinevaid võimalikke tõukejõude. Sõltumata pöördumise motiividest võib sisemist kriisi pidada pöördumise kaasnähteks. Teatud otsing,
Ometigi on inimesel võimalik ja eetiliselt kohustuslik seda teadmist püüelda. Sokrates ütleb "Apoloogias": "...inimesele on ülimaks hüveks iga päev arutleda vooruse ja kõige muu üle, millest olete kuulnud mind kõnelemas ja milles ma ennast ja teisi olen kontrollinud ent ilma säärase sügavama enesekontrollita ei ole elu üldse inimväärne ..." (38 A). Munades sisalduvast trüptofaanist moodustuv serotoniin ehk õnnehormoon soodustab erksust ning aitab kohaneda eluraskustega. Munast suurema serotoniinisisaldusega on ainult juust, lisab Teesalu. ahes-tahmata meenub tuntud mõistujutt India sadhust ja luksuslimusiiniga Briti ärimehest, kes askeeti palmi all istumas nähes peatab oma auto ja küsib, miks too seal istub ja midagi ei tee. ,,Miks ma peaksin midagi tegema?" ei mõista sadhu. ,,Noh, kui sa teeksid tööd, võiksid sa teenida raha, palju raha," selgitas ärimees. ,,Ja mida ma siis teen, kui mul on palju raha?" küsis askeet vastu
keda kreeklased nimetasid kangelasteks. Kangelastele omistasid kreeklased üleinimlikku füüsilist jõudu või erilist kavalust ning mõistust. Paljud kangelased andsid kreeka muinaslugude järgi oma jõu ja võimed inimestele abistamiseks. Nad hävitasid koletisi, metselajaid, röövleid, kes segasid inimeste normaalset ja rahulikku elu. Neis kangelasmüütides peegelduvad paljude inimpõlvede vaev ja pingutused võitluses metsiku loodusega ja eluraskustega kaugetel aegadel. Nende raskuste ületamise kirjutas rahva fantaasia tavaliselt üksikute kangelaste arvele. Kõige enam jutustasid kreeklased Heraklese ebatavalistest kangelastegudest. See oli kreeka mütoloogias tõeline rahvuskangelane, vägev töömees ja kannataja. Vaatamata kõigile oma suurejoonelistele vägitegudele pidi
Ei tohiks olla võlts, kopeeriv. Looja eesmärk on luua midagi, mis on nii erakordne, et peab vastu ajaproovile. - Valitseja eesmärk on muuda elu võimalikult stabiilseks. Valitseja teab, et parim viis kaose vältimiseks on asjad enda kontrolli alla võtta. Võim on ainus, mis loeb. Valitseja ei eelda, et teised teda kaitsevad (erinevalt süütust). Valitseja-strateegia kasutab ära meie võimuiha. Valitseja saab hakkama eluraskustega, mida püüavad tooted näidata, nt üks sõõm midagi aitab jälle midagi võita. Valitseja võib sattuda kultuuriväärtustega vastuollu. Kultuur sõdib reklaamiga, sest reklaam loob kultuuri, aga kultuur peab ise tekkima. Reklaam müüb seksi ja religiooni. On oht, et kommertsliku sisuga sõnumid hakkavad asendama tõelisi valitsevaid tähendusi. Niipea, kui üks teema on kasutatud, tuleb leida uus – kehtib varjamatu põhimõte „Kõik müügiks!“.
11. Kuidas inimpsüühika areneb? Mis mõttes erineb imiku psüühika koolilapse või täiskasvanu psüühikast? Kas meie psühholoogiline areng lõpeb teismelises eas? Kuidas targemini ja tõhusamalt areneda ja end arendada? 12. Mis on "mina"? Millised on "mina" analüüsi erinevad strateegiad ja erinevad tasandid? Kuidas oma ja teiste "minast" rohkem teada saada? 13. Kes vastutab minu tervise eest? Kuidas psühholoogia aitab terve olla? Kuidas targalt võidelda eluraskustega? Kuidas olla hea haige? Millised psüühikahäired meid tabada võivad? Kuidas psüühikahäireid ära hoida, leevendada ja ravida? Kas psühholoogia suudab inimesi ravida sama hästi/ halvasti kui meditsiin? © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 4 14. Millised on inimestevahelised suhted? Kas psühholoogia tundmine aitab meil paremaid suhteid luua
annaabi.ee 
