2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Põhjusteks on südameisheemiatõbi, arteriaalne hüpotensioon, aordi- mitraalklapi rikked, mitteisheemilised südamehaigused. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? * löögisageduse tõstmisega * veresoonte kontraheerumisega * müokardi rakkude kasvu kiirenemisega 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Parandada elulemust, sümptomite ja füüsilise koormuse taluvust. * Vähendada südame järelkoormust. * Vähendada südame eelkoormust. 5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (AKEI, beeta-blokaatorid, digoksiin)? AKEI: Vähendavad südame eelkoormust ja järelkoormust ARB: kasutatakse, kui AKEI ei sobi pt. Beeta-blokaatorid: (metoprolool, karvedilool, bisoprolool, nevbivolool). Valikravimiks pt, kellel
Seda 10-nädalast perioodi nimetatakse "aknaperioodiks". Sel ajal on inimene juba võimeline nakatama teisi, aga ei ole veel võimalik kindlaks teha, kas ta ise on HIV-positiivne või mitte. On tehtud palju katseid luua HIV-vastast vaktsiini, sealhulgas ka Eestis, kuid kahjuks ei ole praegu olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini. Praegusel ajal kasutatav ravi ei vabasta inimese organismi viirusest, kuid vähendab viiruse kahjustavat toimet inimese immuunsüsteemile, pikendades patsientide elulemust ning lükates edasi oportunistlike nakkuste teket. Ravimiteks on pöördtranskriptaasi inhibiitorid ja proteaasiinhibiitorid. Tänapäeval kasutatakse neid ravimeid kombineeritult. Mõlemad aitavad hoida viiruste arvu nii veres kui ka lümfisõlmedes madalal ja niiviisi aeglustavad nad viiruse arengut. Viimastel aastatel on HIV ravis jõutud suurte edusammudeni. üheksakümnendate alguses kasutati antiviiruslikku teraapiat ainult kaugele arenenud HIV faasis
Jälgimine Vähemalt iga 3 kuu järel (kliiniline veri, biokeemia, immuunoglobuliinid, seerumi ja uriini paraproteiin) Luude röntgenuuring tehakse 1x aastas või vastavalt sümptomitele, luuüdi uuring tehakse vastavalt kliinilisele vajadusele Loiu kuluga müeloomi progressioon Ravi vastavalt hulgimüeloomi ravijuhisele 6.3.5. Hulgimüeloomi ravi Müeloomtõve ravi eesmärgiks on kontrollida haigust, parandada elukvaliteeti, pikendada patsientide elulemust Paljud uuringud on näidanud, et pikaajalise elulemuse seisukohast on oluline saa- vutada võimalikult hea ravivastus esmase induktsioonraviga ja võimalikult palju- del täielik ravivastus pärast siirdamist; selle tulemusena on patsientidel pikem progressioonivaba ja üldine elulemus IA staadiumi müeloomtõbi ei vaja keeemiaravi ning kuuluvad jälgimisele ja/või toetavale ravile nagu erütropoetiin ja/või bisfosfonaat ja/või muu ravi
Ülemise kaelaosa kahjustusega haiged saavad kergesti kopsupõletiku, mis võib viia surmani. Kvadripleegiaga patsiendid on Alakeha halvatusega inimesed aga saavad kasutada ratastooli ning liikuda osaliselt iseseisvalt. Eluea kestust seljaaju kahjustus üldjuhul ei mõjuta. Kui inimene elab üle 24 traumajärgset tundi, on ta suure tõenäosusega elus ka 10 aastat hiljem. Peamiseks elulemust määravateks teguriteks on inimese vanus, trauma "kõrgus" ja raskus ning kaasuvad haigused. Kuna halvatud inimeste suureks probleemiks on depressioon ehk meeleolu langus ning kalduvus enesetappudele, vajavad nad sageli psühholoogilist abi. Kui voodihaiget ei hooldata korralikult võivad tal tekkida lamatised, kopsupöletik, kuseteede nakkused, vereringehäired või liigesejäikus.
poolt hapniku omastamist ja veres säilitamist. Vähenenud vere hapnikusisaldus kahjustab kudesid ja sellega põhjustatakse häireid kõigi elundite funktsioneerimises. Üheks sagedasemaks põhjuseks raske kroonilise hingamispuudulikkuse väljakujunemisel on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), mille suurim riskitegur on suitsetamine. Raske hingamispuudulikkusega KOK-i haigete ravis peetakse pikaajalist kodust hapnikravi suitsetamisest loobumise kõrval teiseks efektiivselt elulemust parandavaks ravivõtteks. (Gross & Vahtramäe.) Pikaajaline kodune hapnikravi on üks osa kopsuhaigete rehabilitatsioonist. Hapnikraviga vähendatakse hüpokseemiat ja parandatakse organismi oksügenisatsiooni. Patsientidele luuakse võimalus kodustes tingimustes hingata lisahapnikku. Tegemist on individualiseeritud raviga, mis nõuab organiseeritud raviteenuse osutamist. Koduse hapnikravi määravad pulmonoloogia spetsialistid. Kodust raviteenust osutavad õed, füsioterpeudid ja samuti
Mida kõrgem on kahjustus, seda raskemad on tagajärjed. Ülemise kaelaosa kahjustusega haiged saavad kergesti kopsupõletiku, mis võib viia surmani. Kvadripleegiaga patsiendid on voodihaiged ning vajavad pidevat abi. Alakeha halvatusega inimesed aga saavad kasutada ratastooli ning liikuda osaliselt iseseisvalt. Eluea kestust seljaaju kahjustus üldjuhul ei mõjuta. Kui inimene elab üle 24 traumajärgset tundi, on ta suure tõenäosusega elus ka 10 aastat hiljem. Peamiseks elulemust määravateks teguriteks on inimese vanus, trauma "kõrgus" ja raskus ning kaasuvad haigused. Kuna halvatud inimeste suureks probleemiks on depressioon ehk meeleolu langus ning kalduvus enesetappudele, vajavad nad sageli psühholoogilist abi. 6 Lisad: http://www.teraapia.com/picture.php?t=104 7 (http://www.aqavic.org
nakatunud HIVi. Kehal võtab aega umbes 10 nädalat, et toota piisavalt antikehasid, mida test suudab leida. 7 On tehtud palju katseid luua HIV-vastast vaktsiini, sealhulgas ka Eestis, kuid kahjuks ei ole praegu olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini. Siiski on olemas ravimid võitlemaks HI-viirusega. Ravi ei vabasta inimese organismi viirusest, kuid vähendavad viiruse kahjustavat toimet inimese immuunsüsteemile, pikendades patsiendi elulemust ning lükates edasi oportunistlike haiguste teket. Ravimiteks on pöördtranskriptaasi inhibiitorid ja proteaasiinhibiitorid. Pöördtranskriptaasi inhibiitorid takistavad kaudselt inimese keha peremeesrakus viiruse genoome ühinemast, blokeerides DNA sünteesiks olulise ensüümi, pöördtranskriptaasi. Proteaasiinhibiitorid blokeerivad proteaasi, keskse ensüümi, mis on vastutav uute viiruste loomises. Tänapäeval kasutatakse neid ravimeid kombineeritult
Kompensatoorselt püüab organism vereringet taastada erinevate mehhanismidega: löögisageduse tõstmisega; veresoonte kontraheerumisega; müokardi rakkude kasvu kiirendamisega. 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Elulemuse parandamine, füüsilise koormuse taluvus, sümptomite alandamine 5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (AKEI, beeta-blokaatorid, digoksiin)? AKEI - parandavad elulemust, sümptome, füüsilise koormuse taluvust Beeta-blokaator - neile, kellel süstoolne funktsioon on vähenenud Digoksiin - kui kaasneb kodade virvendusarütmia, ei paranda elulemust 6. Mida kujutab endast südame isheemiatõbi ja millised on selle erinevad vormid? Südame verevarustuse probleemid. Pingutusstenokardia - pingutusel Äge koronaarsündroom - tekib rahulolekus 7. Mida soovitakse südame isheemiatõve korral ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk?
peituvad esmajoones vähi hilises avastamises, ent arvesse tulevad ka puudused diagnostikas ja ravis. Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine (s.h. passiivne suitsetamine), kange alkoholi tarvitamine, liigne küllastatud rasva tarbimine, vähene kiudainete ja juur- ja puuvilja tarbimine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Peale riskitegurite vähendamise on oluline vähktõve varajane avastamine, see aitab suurendada vähihaigete elulemust ning parandada nende elukvaliteeti. VIGASTUSED JA MÜRGISTUSED Vigastuste tõttu oma elu kaotanute hulgas moodustavad alla 65 aastased mehed ja naised vastavalt rohkem kui 80% ja 70%. Vigastused on Eestis sagedaseks põhjuseks ka eluaegsele terviserikkele - invaliidistumisele. Vigastuste tõttu invaliidistub aasta jooksul 30-50 inimest 100 000 elaniku kohta. Vigastuste saamise suhtes peetakse maailmas enam ohustatuteks lapsi ja vanureid nende ealiste iseärasuste tõttu
Bioloogilist ravi monoklonaalsete antikehadega, mis on kunstlikult loodud valgud, mis ründavad organismis vähirakke, jättes terved rakud puutumata, kasutatakse konkreetse HER2 geeni defektiga patsientide grupile. Selle geeni muutuse tulemusena tekkinud vähivorm on agressiivsema kuluga ja allub halvemini tavapärasele ravile. Häid tulemusi on saadud bioloogilise ravi kombineerimisel keemiaraviga. See pikendab oluliselt haigete elulemust, parandab ravitulemust elukvaliteeti säilitades ning vähendab haiguse taastekke riski. (HPRR 2011) 4.6. Toetusravi Vähipatsientidel esineb haiguse eri staadiumites erinevaid haigusnähtusid, mida jaotatakse järgmiselt: vähkkasvajast tulenevad haigusnähud, vähi siiretest teistesse elunditesse tulenevad haigusnähud, üldised haigusnähud (nt kaalulangus ja palavik), mis tulenevad kasvajarakkude toodetud mürgistest ainetest ning keemia- või kiiritusravist tingitud kõrvalnähud
liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. ·Pahaloomulised kasvajad Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine, mis aitab suurendada vähihaigete elulemust ning parandada nende elukvaliteeti. 2002. aastast rakendunud rinnavähi sõeluuringu tulemusena on oluliselt kasvanud rinnavähi varajases staadiumis avastamine. ·Vigastused ja mürgistused Vigastussurmad vähendavad Eesti meeste keskmise eluea statistilist näitajat umbes kolme aasta võrra. Noortel on vigastused ja mürgistused peamiseks surmapõhjuseks, moodustades ligi 2/3 kõigist surmapõhjustest. Vigastuste teket soodustab ühelt poolt