PÕLD KUI ELUKOOSLUS Sissejuhatus Eesti rahvas on läbi ajaloo väärtustanud põllumajandust kui elulaadi, mis on aidanud säilitada ja kaitsta meie ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Traditsioonilise talukultuuri üheks osaks on liigirikkad pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide säilimisele, kes kasutavad põllumajandusmaastikke toitumis- või pesitsuspaigana. Põllumajandusmaastikul on palju detaile, mis elustavad maastikku ja mitmekesistavad loodust. Rohumaad, põllud ja põldude vahelised loodusliku taimkattega servaalad moodustavad terviku. Paljud liigid kasutavad põldude vahelisi ribasid puhke- ja peidupaikadena ning põldusid toidu hankimiseks. Eri koosluste (mets ja põld, veekogu ja põld) vahelised servaalad suurendavad liigilist mitmekesisust veelgi. Kõik loodusliku taimkattega ribad on samal ajal ka nn...
PARIKA RABA Kreete Johani Karin Kiilaspä Kadri Sülla Asukohast · Viljandi maakonnas Suure-Jaani ja Kolga- Jaani vallas · Suurus 3426 hektarit · Turbalasundi paksus 3-8m Parika raba · Raba eriilmelise elustiku kaitseks on loodud Parika looduskaitseala · Kaitse alla võtmise aeg: 25.mai 1981 · Pesitseb palju haruldasi ja ohustatud linde: metsised, sookured ja tedred, hallhaigurid · Tähtsamad järved on Parika järv, Parika Väikejärv ja Parika Pühajärv. Raba tähtsus · Mageda vee varumine · Mageda vee puhastamine · Hapniku tootmine, vastavate liikide kasvukoht · Teaduslik · Maastikuline Rabale iseloomulik · Puid vähe · Paks vähelagunenud turbakiht · Saab vett ainult sademetest · Ohtralt väikeseid veekogusid (älved ja laukad) · Harilikult kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · ...
Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi Levitavad vilju ja seemneid Mõjutavad loomade arvukust Mõjutavad taimede mitmekesisust Toiduahelaid Täiendavat lugemist Ajakirjad Eesti Loodus ja Loodus M.Boucher. Mis on (ei ole) looduses nähtav. Tln, 1999 Metsalood. M. Luige (tekst). E. Kask (fotod). Tln: Avita, 2001 Laste loomaentsüklopeedia. Tln: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln. 1987 Loomade elu, 7. Kd, Imetajad. Tln. 1987
Viimsel hetkel tulnud pääsemine. Küsimused artikli põhjal. Kus elavad piisonid? Ameerika piisonid elavad Põhja-Ameerika rohtlas, preerias. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Too näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid söövad taimetoitlastena ise toitu, mida teatud määral ise kasvatavad. Talvel jääb nende toit(rohi), lume alla, sellepärast hakkavad piisonid juba esimese lume maha sadades oma maid lumest koristama. Kui lund pole, naudivad piisonid tolmuvanne, sest paks tolmukord kaitseb piisonite õrna nahka putukate ja päikese eest, ka talvekasuka vahetamine sujub tänu sellele paremini. Piisonid mäletsevad nagu lehmad ja on karjaloomad. Lehmad ja vasikad liiguvad oma karjas, mida juhib eakas, tugev ja kogenud isane. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Piisonid langetavad aeg-ajalt väikesi puid, mis maas kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad ka tulel edasi levi...
mõjutavad organisme, eluta keskkonna mõju elusolenditele, populatsioonide arvukuse muutumise põhjused ning nende muutuste tagajärjed. Ökoloogia uurimisprobleemid on: organismide kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, organismidega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine ning keskkondade liigirikkus. c) Ökosüsteemide terviklikkus seisneb selles, et peale organismide moodustatud elukooslust kuulub sinna ka sellega vastastikmõjus olev eluta keskkond. d) Ökosüsteemides valitsevat tasakaalu võivad mõjutada võõrliikide sissetoomised, perioodiliselt võivad mõjuta- da metsatulekahjud, vulkaanipursked, üleujutused. Tasakaal sõltub ökosüsteemi suurusest ja liigirikkusest, kui ökosüsteem on liigivaene, siis ühe liigi kadumine võib ökosüsteemi hävitada. e) Aineringete all mõeldakse elus- ja eluta looduse vahelist ainete ringlust. Elus- ja eluta looduse vahel ringle-
Populatsiooni omadused: arvukus, asustustihedus, ohtrus (suhteline), sündivus, suremus, ränne ehk migratsioon, levikutüüp (juhuslik, rühmaline, ühtlane), sooline jaotumine, vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e. Suktsessioon koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine Kliimaks suksessiooni lõpp-aste, kus kooslus muutub püsivaks Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele
valimi koostamisel lähtuti Tallinna elanike vanuselisest struktuurist. On teada, et suurim keskkonnamõju on tööealistel inimestel, kuna lastel ja pensionäridel on see märgatavalt väiksem. Tallinna elanike vanuselise struktuuri alusel kujunes valimi suuruseks 107 inimest. Käesolevas töös oli ökoloogilise jalajälje ühikuks globaalhektarit inimese kohta aastas – gha/in a. Globaalhektari all mõeldakse pindala, mis annab niisama palju toodangut kui maakera kõigi vastaval aastal elukooslust kandvate hektarite keskmine. Nii näiteks oli 2006. aastal maakera elanike ökoloogiline jalajälg 2,6 gha/in a, seevastu eluslooduse kandevõime määr ainult 1,8. Sama aasta andmetele tuginedes oli Eesti ökojalajälg 6,4 gha/in a, eluslooduse kandevõime oli 9. Tähelepanekud 1. Käesoleva uuringu kohaselt on Tallinna elanike ökoloogiline jalajälje suurus 3,82 gha/in aastas. Vastavalt arvutustele Käthe Malmre bakalaurusetöös
valiku tagajärjel tekkida uus alamliik. 2 Kooslus ehk biotsönoos Kooslus ehk biotsönoos on enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum. Ühes biotoobis võivad elutseda koos rohelised taimed, seened, mikroobid ja loomad. Rohelised taimed loovad orgaanilist ainet, loomad kasutavad seda toiduks ning mikroobid ja seened lagundavad seda. (ENEKE, 1982) Elukooslust hakkas esimesena uurima Kieli ülikooli professor Karl Möbius. Ta uuris Põhjamere austripankasid ja tuli järeldusele, et need pole juhuslikud astrite ja teiste mereselgrootute kogumid, vaid loodusliku valiku ja olevusvõitluse mõjul kujunenud organismide kompleksid. Karl Möbius määratles biotsönoosi kui üht elukeskkonna osa asustavate ja otseselt või kaudselt üksteisest sõltuvate organismide kooslust.
poleks eales jõudnud. Kõige rohkem loomi, kes kaotavad oma kodud on selgrootud, kes tahtmatult satuvad nt. puuviljakastidesse ja neis satuvad uutesse kohtadesse, seega alati tuleks vaadata import puuviljadelt ega neil ei ole peal ämblikke ega putukaid. Varem oli see põhiliselt lõunapoolkeral leviv mure, kuid nüüd esineb seda ka aina rohkem põhjapoolkeral. Võõrliikde sissetoomist riiki ja siis nende elusloodusesse laskmist tuleb tõhusamalt jälgida, sest võõrliigid mõjutavad elukooslust, võib tekkida konkurents, mis võib omakorda hävitada kohaliku liigi täielikult. Inimestele peab südamele panema, et võõrliigiliste loomade sissetoomine ei pruugi olla parim idee. Inimesi tuleb rohkem ka teavitada, kes on võõrliik ja kes mitte, praegu saab selle kohta infot interneti põhisest andmebaasist. Veekogu reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järved, jõed, mered, põhjavesi jm). Kuigi looduslikud nähtused, nagu
....................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 2 Üldine asukoha iseloomustus Piirkond paikneb Võru maakonnas (joonis 1). Elukoosluste kirjeldama hakkamiseks valisin välja kolm elukooslust iseloomustavat piirkonda: Vagula järv, Võhandu jõgi (lõik jõest) ja madalsoo Vagula järve ääres. Piirkond asub lainjal alluviaaltasandikul. Vagula kaldatsoonis on liiv, kohati klibu, sügavamal järvelubi ja muda. Vagula järve voolab läänest sisse ja kirdesopist välja Võhandu jõgi. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere. Seal on ka endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Piirkonna vaatamisväärsustest väärib
oskab koraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi; nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi; iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine); iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves; kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike; toob näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres; koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke; Õppetegevus 2 Teema võimaldab kodukoha veekogu süvendatud uurimist liikide määramise, vee omaduste mõõtmise, mõõtmistulemuste plaanistamise jms tasemel. Ülevaade uurimusest võimaldab
teraviljad, kaunviljad ning õliseemnete. Samuti on ta neljas maailmasuurim mereandide eksportija ning maailmas kolmas sealiha eksportija. 80% vahtrasiirupit tuleb Kanadast ning riik on ka tuntud kulla, toornafta ja teiste petrooleumi toodete eksportija. Keskonnaprobleemid Nagu paljudes riikides, on ka Kanadas probleemis õhu saastatus linnastatud aladel. Õhu saastatus on ka üks faktor happevihmade, mis kahjustavad metsi ja mõjutavad järvede elukooslust, tekkimisel. Tähtis aspekt on ka metsade raiumine. Kuigi seda tehakse, arvestades metsade kogust, vähe (alla 0,9% aastas), siis ikkagi toob see kaasa paljusid keskkonnaprobleeme alates õhu saastamisest ning lõpetades parasiitide kasvamisega. Samuti on leitud ka seos sellega, et metsade maharaiumisega on inimestel suurem võimalus kokkupuutuda erinevate keemiatehaste toksiliste
- nt puude tüvedel samblad ja samblikud Liikidevahelised suhted ja evolutsioon - ühe liigiga toimuvad muutused mõjutavad ka teisi liike - nt paljude taimede ja neid tolmendavate putukate evolutsioon kulgeb üksteist mõjutades mõlemad saavad tänu sellele paremini hakkama - kiskja osavus ja saaklooma kavalus - parasiidid ei tapa oma peremeest Ökosüsteemid Ökosüsteem tervik, kuhu peale organismide moodustatud elukooslust kuulub ka sellega vastastikmõjus olev eluta keskkond. Nt: mets, põld, järv, soo, Läänemeri. Maa biosfäär suurim ökosüsteem Ökotoop ökosüsteemi elutu osa Troofilised tasemed - iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaanilise aine tootjad - toodavad ise orgaaniline aine - rohelised taimed ja autotroofsed bakterid
ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, autökoloogiline ja sünökoloogiline niss (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12); Ökoloogilised tegurid: *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk *biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents, parasitsim, taimtoidulisus, kisklus,
annaabi.ee 
