Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Johannes Semper (0)

1 Hindamata
Punktid




Kärdla Põhikool              Johannes Semper  Referaat      Koostas: Markus Vaht  6a Klass  Juhendas; Tiia Palmiste                        Kärdla 2017 


Sisukord  SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 
JOHANNES SEMPER ............................................................................................................... 4  Elulugu ................................................................................................................................... 4 
Looming ................................................................................................................................. 5 
Armukadedus ......................................................................................................................... 6  KOKKUVÕTE............................................................................................................................ 7 
KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................................... 8   


SISSEJUHATUS 
Referaadi eesmärk on saada teada teadmisi Johannes Semperi eluloo ja ta loomingu kohta. Uurida  rohkem selle kirjaniku kohta kes elas ammu aega tagasi. 


JOHANNES SEMPER 
Elulugu 
Johannes Semper on pärit Viljandimaalt Tuhalaane vallast, kus ta isa oli koolmeister, ta sündis 22.  märtsil  1892.  Semperi  Koolitee  algas  kodus,  jätkus  Viljandis  ja  Pärnus.  1910.  aastal  lõpetas  gümnaasiumi  ja seejärel õppis aastani 1914 Peterburi  ülikoolis romaani-germaani  filoloogiat ning  aastatel 1915–1916 Moskvas arhitektuuri.  Johannes  Semper  on  kirjanik,  kes  on  viljelenud  kõiki  kirjanduse  põhiliike.  Ta  roll  eesti  kirjandusloos  asetub  1920.  ja  1930.  aastail  kõrvuti  Friedebert  Tuglase  ja  Gustav  Suitsu  omaga.  Ajakirja Looming toimetajana (1930–1940) päris ta Jaan Kärneri järel Tuglase tooli, aastatel 1928- 1940  oli  õppejõuks  Tartu  Ülikoolis  samal  ajal  Gustav  Suitsuga.  Kui  aga  Suits  valis  1944.  aastal  paguluse  ja  Tuglas  oli  sõja  järel  pikalt  sisepagulane,  sai  Semperist  okupatsioonivõimude  kaastöötaja.  Riigipöörde  järel  okupatsiooni  alguses  oli  Johannes  Semper  ENSV  haridusminister,  ENSV  ülemnõukogu saadik aastatel 1940–1951, samuti hiljem. Sõja ajal viibis Nõukogude tagalas. 1950.  aastal  heideti  ta  välja  Kirjanike  Liidust  ja  NLKP-st  süüdistatuna  kosmopolitismis  ja  kodanlikus  natsionalismis.  Ta  õigused  taastati  aastal  1955,  pärast  seda  jätkas  ta  aktiivselt  osalemist  ühiskondlikus elus, olles mitmes ametis Kirjanike Liidus ja valitsusorganites.   Johannes Semper suri Tallinnas 21. veebruaril 1970 ning on maetud Metsakalmistule  (Semper,Johanneslisamaterjalid) 


Looming  Tuli  kirjandusse  "Noor¬Eesti"  üllitistes  ilmunud luuletuste  ja  art-tega,  osales  kirjandusrühmitistes  "Siuru"  ja  .Tarapita''.  Esikrmt.  .Pierrot"  (1917)  sisaldab  peenetajulist  estetistlik¬uusromantilist  luulet,  milles 20. saj.  alguse  eesti värsi¬uuendus saavutas omamoodi  tehnilise täiuse. Järg¬mistes  kogudes  lisandub  uuemate  avangardivoolude  mõjusid  ja  ühisk-akriitilisi  motiive.  1930.  a-il  kirju¬tas  pms.  vormitundliku  ja  filosoofilise  tagapõhjaga  ühisk-a-  ja  looduslüürikat  (kogu .Tuuleratas", 1936) 1950. a-te lõpupoole humanistlikud luuletused (kogus "Kuidas elaksid?",  1958).  S-i  proosalooming  arenes  uus¬romantikast  (novellikogu  "Hiina  kett",  1918)  süva¬psühholoogia  (rom.  "Armukadedus",  1934)  ja  sot¬siaalrealismi  suunas  (rom.  "Kivi  kivi  peale",  1939,  41982).  Ram.  "Punased  nelgid"  (1955)  S.  rikastas  eesti  kirjandust,  kunsti  ja  teatrikriitikat vorminõudlike arvustuste ning kaasaegse Euroopa kirjanduse tutvustustega (essee¬ja  art-ikogud "Näokatted I", 1919, "Meie kirjanduse teed", 1927, "Prantsuse vaim", 1934). Uurimuses  "Kalevipoja  rahvaluule-motiivide  analüüs"  (1924,  21997)  on  ta  rakendanud  psühhoanalüütilist  meeto¬dit. Avaldanud ka reisikirju ja mälestusi. Tõlkinud prantsuse, itaalia, hispaania, inglise, saksa  ja  vene  keelest  nii  luulet  kui  ka  proosat,  sh.  rohkesti  maa-ilmakirjanduse  klassikat   ENSV  rahvakirjanik (1964). ENSV rkl. preemia 1947, r. Smuuli preemia 1973. T: Teosed I-XII (1962-78),  luulekogud  Jäljed  lii¬val  (1920),  Maaja  mereveersed  rütmid  (1922),  Viis  meelt  (1926),  Päike  rentslis  (1930),  Ei  vaikida  saa  (1943),  Lehekülgi  nagu  lehti  puult  (1972),  valik-kogud  Väike  luuleraamat  (1975)  ja  Kiusatus  olla  noor  (eesti  ja  vene  keeles,  1989),  novellikogud  Silla¬talad  (1927) ja Ellinor (1927), Näidendid (1961), reisikirjad Risti-rästi läbi Euroopa (1953), Lõuna Risti  all  (1937)  ja  Mööda  maid  ja  meresid  (1958),  mälestused  Matk  minevikku  I  (1969),  valimik  teatri¬arvustusi Teater iseseisva kunstialana (1992) (Semper,Johannes Eesti entsüklopeedia)   


Armukadedus  Semperi 1934. aastal ilmunud romaan on vormilt peenekoeline, haarav ja kergesti loetav. Lugu ise  on lihtne, teema aga aegumatu: see on suhtedraama, nagu tänapäeval tavatsetakse öelda, kõigi selle  juurde  kuuluvate  nüanssidega:  on  armukolmnurk,  peategelase  siseheitlused,  valikud,  mis  on  mõnikord ka asjaosalistele seletamatud, peategelase eneseanalüüs, lumepallina veerev ja iseendast  jõudu  juurde  ammutav  armukadedus,  ootused,  mida  välja  ei  öelda,  ja  pettumus,  kui  ootustele  ei  vastata.  Minategelane  kirjeldab,  lahkab  ja  tõlgendab  oma  tunnete  varjundeid  tagantjärele  (tarkusega).  (Johannes,Semper,Armukadedus,lugemissoovitus) 


7   KOKKUVÕTE  Selle töö lõpedes sain rohkem teada selle kirjaniku kohta keda mina polnud ennem kuulnud. Teada  sain et on tegemist väga tuntud kirjanikuga. Teada sain nii eluloost kui loomingust.Õppisin et ta on  Viljandimaalt sündinud mees ja aastail 1940-1951 oli oli okupeeri  Joonis 2: Johannes Semper lugemas  Joonis 1: Johannes Semper 


KASUTATUD KIRJANDUS 
Eesti Entsüklopeedia;
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/semper_johannes3 (vaadatud19.10.2017)  joonis 1 Johannes Semperhttp://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?(vaadatud19.10.2017)  Joonis 2 Johannes Semper lugemas;  http://photos.geni.com/p12/ef/69/bb/5e/534448385b5f93fb/Johannes_Semper_original.jpg(vaadatud 19.10.2017)  Lisamaterjalid;http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=146&table= Persons(vaadatud19.10.2017)  Lugemissoovitus;  https://lugemissoovitushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/semper_johannes3    .wordpress.com/2011/ 04/25/johannes-semper-armukadedus/(vaadatud19.10.2017) 
Vasakule Paremale
Johannes Semper #1 Johannes Semper #2 Johannes Semper #3 Johannes Semper #4 Johannes Semper #5 Johannes Semper #6 Johannes Semper #7 Johannes Semper #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Markus Vaht Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine ­> iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" ­ abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik,

Kirjandus
Zetterberg-lk 555-571-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
16
docx

Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

aastal Eesti Kirjanike Liiduga. Nõukogude Eesti kultuurielu kammitses 1950. aastate keskpaigani stalinism, mis tähendas kirjanduse langemist sügavale laine põhja. Sõnavabadus oli lämmatatud ja kodanlikule natsionalismile peetud jahi käigus kuulutati sageli rahvavaenlasteks ka kirjanikud. Uut tüüpi, Nõukogude Eesti Kirjanike Liit loodi saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal Moskvas. Asuta- miskoosolekul valiti esimeheks August Jakobson ja peale tema pääsesid juhatusse ka Johannes Väres-Sarbarus ja Jobannes Semper. Koosolekul osales ühtekokku paarkümmend eesti kirjanikku, lisaks eelpool nimetatutele veel näiteks Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Nigol Andrescn. Koosolekul leiti, et kirjanike kutseühingust peab saama tõelisele nõukogulik, mark- sisdikul ideoloogial põhinev võitlusvahend. Aastatel 1941-1944 ilmus tagalas oma paarsada eestikeelset trükist - perioodikat, bro- süüre ja õpikuid ning luulekogusid (Barbarus "Relvastatud

Eesti ajalugu
Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

pudenema ­ sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust? Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" ­ Gustav Suitsu (1883­1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905­1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J

Kirjandus
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

" Albumid sisaldasid: 1) Eesti kirjanike originaal loomingut, nii proosas kui ka luules. Avaldasid: Suits, M. Under, H. Visnapuu, V. Grüntal- Ridala(- luule). Tuglase novelle; A. H. Tammsaare miniatuure, muinasjutte; Jaan Oksa Novelle. Avaldasid ka K. J. Petersoni, J. Liivi loomingut 2) Nad tõlkisid Euroopa kirjandust- Ptantsuse, Itaalia, Saksa kirjandust 3) Keele uuenduslik tegevus- Johannes Haavik, V. Grüntal- Ridala 4) Arenes välja kõrge tasemeline kirjandus kriitika 5) Välja annete kunstiline tase oli, sest nende kujuundajad olid väga head: Nikolai Triik(Liivist parim portree), Kristjan Raud 6) Nad asutasid samanimelide kirjastuse 7) Avaldati ühiskondlikke poliitilisi artikkleid Albumid olid väga elitaarsed( kõrge kultuur). Liikumine tõi kaasa terava poleemika.

Kirjandus
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Kirjandusmeetod, mis seab esikohale ürgse ja lihtsa elulaadi kujutamise, vastandades seda tsivilisatsiooni ja kultuuri ebaväärtustele ja pahedele. Akmeism tekkis 20. sajandi alguse Venemaal. Akmeistid propageerisid tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (1890­1946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). aktsentueeriv värsisüsteem ­ vt rõhuline värsisüsteem. akrostihhon ­ luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla

Eesti keel
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

Futuristid toetasid vastavalt bolsevismi ja fasismi, kuid just nende võimule tulles sattusid futuristid põlu alla, sest neile oli iseloomulik pideva hävitamise idee. Olid eeskujuks järgnevatele kirjandusvooludele, kuna formuleerisid esmakordselt ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted ja kasutasid mitmesuguseid uusi põhimõtteid. Venemaal XX saj algusest kuni 1917 a-ni, Itaalias kuni 1921. Tuntuim esindaja Vladimir Majakovski, Eestis näiteks Johannes Vares-Barbarus. Impressionism ­ XIX saj lõpp -XX saj algus. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni, vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid, taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Eesti kirjanduses Marie Under, Friedebert Tuglas. 3 Ekspressionism ­ 1910.-1920

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun