Zeusi auks peetud. 14.Naistel puudus kodanikuõigus ja iseseisvus muu suhtes. Allusid alati oma abikaasale, isale või muule meessugulasele. Mehe valis naisele isa, ise valida ei saanud. 14.a. pidi naiseks minema 30-40 aastasele mehele. Oli kodus, tegeles majapidamisega, kasvatas lapsi. Pidudes viibis ainult siis, kui lähedased sugulased olid. 18.Jumalanna Demeteriga. Ta laps rööviti, masendusest jooksis ära, peatuskohaks sai Eleusise. Seda tähistati iga aasta rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Nad läksid sinna pühamusse ja pidasid seal oma öiseid kombetalitlusi. 22.Pythagorase teoreem-Pythagoras Raamat, kus olid kõik vajalikud meditsiini teadmised-Hippokrates 25.Vooru 27.Linnriigid kaotasid sõltumatuse, kodakondsuse tähtsuse kaotamine, võeti üle Idamaade kombed. 29.Tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, orjapidamine laienes. Kreeka kunst · Arhailine ajajärk (600- 480 eKr) · Klassikaline -//- (480- 323 eKr)
järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon-ile ühe hõberaha eest. Seepärast oli kombeks kadunutele münt suhu panna. Müsteeriumid: Eleusise müsteeriumid: Demeter olevat oma tütre röövist masendatuna valinud peatuspaigaks Atika linna. Seda sündmust tähistati rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Õhtul jätkusid rituaalid vaid pühendatutele suurtes pühamutes. Pühendatuks sai igaüks kes ei olnud korda saatnud veretööd. Orpheuse müsteeriumid: Orpheus oli laulik, kes õpetas inimestele müsteeriumide pidamist. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu, kuid et inimkonnal lasub iidse kuritöö süü, siis in inimese hing aheldatud sureliku keha külge ja ihkab sellest vabaneda, kuid on määratud surma korral minema taas uude kehasse
aasta tagant ning kestis üheksa päeva. Pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande, valitses üldine lõbusus ning tööd ei tehtud. Persephone Hades röövis Persephone, et too saaks allilma kuningannaks. Hades varastas Persephone kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Demeter oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira, pani Demetri oma noorimat poega hoidma. Demeter võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Demeter sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Demetri soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Demeter oli kurb ja üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas
tappis Perseus.) 12.Kerberose äratoomine-Kerberose elusalt kinnipüüdmine oli viimane vägitegu, mida kuningas Eurystheus sundis Heraklest sooritama, et heastada tema ja Megaira laste tapmine. Seetõttu oli see ka kõige raskem vägitegu. Pärimuse kohaselt ei pidanud Herakles Kerberost kinni püüdma, kuid Eurystheus ei võtnud kahe ülesande täitmist arvesse, kuna Herakles oli saanud abi.[1] Peale ülesande saamist läks Herakles Eleusisesse, et liituda Eleusise Müsteeriumiga, kus ta õppis kuidas siseneda Allilma ja lahkuda sealt elusalt, ning samas ka, et saada andeks kentauride tapmise eest. Ta leidis sissepääsu Allilma Tainaronist ning Athena ja Hermese abiga sai nii sisse kui ka välja. Charonist möödus ta tänu Hestia abile ja ta enda kurjadele pilkudele. Allilmas kohtus Herakles Theseuse ja Peirithoosega, kes olid vangistatud, kuna nad proovisid röövida Hadese abikaasat Persephonet
Olid olemas sügisel suured müsteriumid ja kevadel väikesed. Et saada osa suurest müsteeriumi, pidi läbi tegema väikesed. Need loodi, et puhastada veresüüst Heraklest. Väikestes müsteeriumites toimuvat pole üldse teada. Suured müsteeriumid sügisel, seal olid puhastusrituaalid, kuhu hulka kuulusid seaohvrid. Mindi mere äärde, põrsas kaelas. Mystesid läksid põrsastega koos merre puhastama ja sisi põrsad ohverdati. See pärines Ateenast. Ateenast läks lahti avalik rongkäik Eleusisesse (mingi paarkümmned km) ja õhtuks jõuti Eleusisesse. Seda nim Jakchose tagasitulekuks. Kuskil oli jälle mingi nilbuste loopimine. Rongkäik jõudis Eleusisesse, suurde pühamusse. Kas samal ööl või järgmisel toiusid müsteeriumid, need olid kindlasti öised. Sellele järgnes öine rongkäik. Kõige ees olid preester ehk daduchos ja rongkäiku juhtis kerykes. Veel oli "koldes pühitsetud poiss", kes pidi osalejad kuhugi juhatama ja riitusi läbi viima
tabas põud. Demeter rändas Atikasse, kus õpetas Eleusise kuninga pojale teraviljakasvatust. Persephone on Hadese juures neli kuud (Kreeka talv) ning ema Demeteri juures kaheksa kuud (Kreeka suvi). Siin on seos reaalsusega: kui tütar on allmaailmas, on kreeklastel põud ehk talv ning kui ema juures, kasvab vili jõudsasti ehk suvi. Eleusisesse rajas Demeter ka oma kultuse, Eleusiani müsteeriumid 24. Dionysos. a. Kuju ja funktsioonid. veini- ja ekstaasijumal, lubas inimestele lunastust b. Sünnilugu ja noorus: Hera sai Zeusist ja Semelest teada, maskeerus end Semele vanaks ammeks ning ärgitas Semelet Zeusi oma tõelist kuju näitama. Kui Zeus sai veendud, oli ta sära nii võimas, et Semele kahanes pea olematuks. Zeusil
ROOMA JUMALAD Jupiter Zeus Juno Hera Neptunus Poseidon Vesta Hestia Mars Ares Minerva Athena Venus Aphrodite Mercurius Hermes Diana Artemis Vulanus Hephaistos Ceres Demeter "DEMETER" Dem tütar Persephone (kevadeneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske- ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks
Saladuse väljarääkimine oli ränk pühaduseteotus. Müsteeriumide läbi sai jumalaga eriti lähedaseks ja seetõttu võis loota ka paremat saatust pärast surma. Ühed tuntumad olid Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Eleusis oli väike linn Ateena riigi koosseisus. Müüdi järgi olevat jumalanna seal varjunud siis, kui oli masenduses oma tütre Persephone röövimisest. Igal sügisel korraldasid ateenlased suure rongkäigu Ateenast Eleusisesse. Rongkäigust võisid osa võtta kõik, ent kui õhtul Eleusisesse jõuti, jätkusid rituaalid üksnes pühendatutele. Nad sulgusid suurde rohkete sammastega pühakotta, et viia läbi oma öiseid kombetalitusi. Igal aastal pühitseti ka uusi liikmeid. Põhimõtteliselt võisid saada pühendatuks kõik soovijad, kui neil ei lasunud süüd veretöö pärast. Eleusise rituaalide ja nendega seonduvate uskumuste üksikasjad pole täpselt teada.
Saladuse väljarääkimine oli ränk pühaduseteotus. Müsteeriumide läbi sai jumalaga eriti lähedaseks ja seetõttu võis loota ka paremat saatust pärast surma. Ühed tuntumad olid Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Eleusis oli väike linn Ateena riigi koosseisus. Müüdi järgi olevat jumalanna seal varjunud siis, kui oli masenduses oma tütre Persephone röövimisest. Igal sügisel korraldasid ateenlased suure rongkäigu Ateenast Eleusisesse. Rongkäigust võisid osa võtta kõik, ent kui õhtul Eleusisesse jõuti, jätkusid rituaalid üksnes pühendatutele. Nad sulgusid suurde rohkete sammastega pühakotta, et viia läbi oma öiseid kombetalitusi. Igal aastal pühitseti ka uusi liikmeid. Põhimõtteliselt võisid saada pühendatuks kõik soovijad, kui neil ei lasunud süüd veretöö pärast. Eleusise rituaalide ja nendega seonduvate uskumuste üksikasjad pole täpselt teada.
Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevadeja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Dem oli kurb, üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas
Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevade-ja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Dem oli kurb, üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas
17 lõbutseti. Demeteril oli tütar Persephone, kelle Hades ära röövis, kui ta ilusat nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Demeter sööstis linnuna üle mere ja maa tütart otsima, kuni ta jõudis päikese juurde, kes talle juhtunu ära rääkis. Demeter lahkus Olümposelt ja asus moondatult maa peale elama. Ta jõudis üksi rännates Eleusisesse ja istus kaevu juurde. Neli õde tulid kaevule vett tooma ja küsisid talt, mida ta seal teeb ning õed kutsusid ta enda koju. Metaneira hoidis oma noorimat poega süles ning D emeter võttis ta enda hoida. Ta otsustas anda lapsele surematu nooruse ning selleks võidis ta poissi iga päev ambroosiaga ja asetas öösiti punasesse tuleasemesse. Millegipärast hakkas poisi ema muretsema ja jäi ühel ööl valvama ning nägi, kuidas ta poeg tulle pandi. Jumalanna sai pahaseks ja ilmutas ennast
Hades viis Persephone ära, kui too nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Hades haaras neiu kaarikusse ja nad läksid allilma, kus Persephone hädakisa kajas kõikjale, tema ema kuulis seda. Demeter läks Persephonet otsima, kuid keegi ei osanud talle vastata. Demeter rändas 9 päeva ja jõudis viimaks päikese juurde, kes rääkis talle, kus Persephone on. Demeter lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Neli neidu tulid kaevule vett tooma, nägid teda ja pärisid, mis on juhtunud. Demeter vastas, et oli põgenenud mereröövlite küüsist, kes teda orjandusse olid tahtnud müüa. Neiud võtsid Demetri enda juurde elama. Demeter järgnes õdedele ja kui ta astus üle läve ruumi, kus ema hoidis oma noorimat poega, täitis taevalik sära ukseava ja Metaneira (ema) tundis suurt aukartust. Demeter soovis juua piparmündiga maitsestatud odravett
Aines mitmekesine (poliitikasündmused, praktiline elutarkus jne.) 25 Eleusise müsteeriumid: 22 km Ateenast läänes asub Eleusis. Seal oli kuulus müsteeriumide pühamu. Müsteeriumid kuulusid Ateena riigikultusse, neid peeti Demeteri ja Persephone auks igal sügisel. Rituaali juurde kuulus pidulik rongkäik mööda Püha teed Ateenast Eleusisesse, müsteerium korraldati telesteerionis (pühitsustempel). See 4-nurkne, igasse külge paigutet istmetega sammaskoda oli ehitatud VI saj. ühe Mükeene ajastu megaroni kohale. Seal lavastati Demeteriga seotud mütoloogilisi süzeesid, osalejad müstid püüdsid saavutada ekstaasiseisundit, vahetut ühinemist jumalusega. Mõnedel andmetel oli Demeteri kultus naiste toimetada ning mehi ligi ei lastud.
annaabi.ee 
