Elektroonilised jäätmed (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Elektroonilised jäätmed

TALLINNA POLÜTEHNIKUM E L E KT ROO NIL ISE D J ÄÄ T M E D LAURI PIISANG TALLINN 2010  MIS ON ELEKTROONILISED J ÄÄTMED? Elektroonilised jäätmed tekkivad enamasti kas üle jäänud, oma aja ära elanud või töökõlbmatuks muutunud elektroonikaseadmetest.Elektroonikaseadmed jagatakse EV määruse nr 376 järgi kümnesse kategooriasse: 1. Suured kodumasinad 2. Väikesed kodumasinad 3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed 4. Tavatarbijale määratud seadmed 5. Valgustusseadmed 6. Elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad) 7. Mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid 8

Tööohutus ja tervishoid

7

docx

Jäätmetest

Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Vaata kuidas on jäätmed defineeritudjäätmeseaduses Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse Praht on see, mis on maha pillutud, kuigi öeldakse ka ehituspraht, lammutuspraht. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole

Keskkonnageograafia

34

doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4

Jäätmekäitlus

64

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel)

Jäätmekäitlus

31

doc

Jäätmeprobleemid

Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale(www.miksike.ee). Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused. Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas. Tekkemehhanismile on pööratud vähe tähelepanu. Printsiip "Kõikkide asjade vältimine, ennetamine". Esemed, asjad, mis ei leia kasutamist võivad olla tulevikus ressursiks

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

amortiseeruvad ja lammutatakse või jäävad püsima varemetena. Tõsi ­ osa oma kasutusaja lõppu jõudnud toodete materjalist läheb korduvkasutusse ning seda osa püütakse suurendada. Sellise tsükli käsitlemisel on vaja arvestada ka tootmise ja tarbimise energeetilist komponenti, mis on spetsiifiline ja mõnevõrra keerulisem kui puhtmateriaalne. Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise

Tehnoökoloogia

19

docx

Bioenergia võimalused Eestis

tahke biokütuse tootmiskulud (pelletid): 80 EUR/t (1 250 kr/t) elektri tootmine (tahkest, vedelast ja gaasilisest biokütusest): 40-50 EUR/MWh bioetanool: 250 EUR/t biovesinik: 1 500 EUR/t biometanool: 200-250 EUR/t. 1.2 Bioenergia võimalused biomassi toorainest lähtuvalt Biomassi varude peamised allikad on: · Energiakultuurid · Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed) · Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik ) · Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa · Reovete muda · Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Energiakultuurid on need kultuurid, mille peamine kasutuseesmärk on transportkütuste, soojuse- ja/või elektrienergia tootmine. Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning sordid, mille kasutatav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

33

doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

Reovee käitlemisel kasutatakse nitrifikatsiooni ja järgnevat denitrifikatsiooni. Orgaaniliselt seotud lämmastik muutub vees ammooniumiooniks NH4 +, mille hapendavad autotroofsed bakterid Nitrosomonas ja Nitrobacter, kulutades 4,6 g O2/g N. 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Herranen Tarmo 11. Jäätmete definitsioon ja liigitamine Ei ole olemas ühest jäätmete definitsiooni ega universaalset jäätmete liigitamiseeskirja. Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust. Definitsiooni esimese osaga on kõik enam-vähem selge - kui omanik kohtleb oma asju vastavalt, on tegu jäätmetega. Teise poolega on lood tunduvalt keerulisemad ­ sisuliselt on kõiki esemeid ja aineid, ka neid, mida on koheldud jäätmetena, alati võimalik kasutada. See, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Kommentaarid (0)