Elektroonilised jäätmed (0)

5 VÄGA HEA

ELEKTROONILISED JÄÄTMED
Referaat
Juhendaja : Karli Edo
Pärnu 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3

ELEKTROONILISED JÄÄTMED.......................................................................................................................4
KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................7
KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8
SISSEJUHATUS
Autor valis antud referaadi teemaks elektroonilised jäätmed, kuna jäätmed on suureks probleemiks kõikides riikides. Tänu majanduse ja tehnika kiirele arengule on elektroonika kiiresti arenenud. Kuna ostujõud on suur ja uusi seadmeid tuleb juurde, siis elektroonika kasutusiga järjest väheneb ja sellest tingituna kasvab elektroonilised jäätmete kogus.
Referaadi eesmärgiks on teada saada elektroonilistest jäätmetest. Ülesanneteks on uurida, millised jäätmed kuuluvad elektrooniliste jäätmete alla ja kui suur on eletrooniliste jäätmete kasv.
Töö koosneb ühest peatükist, kus autor proovib leida vastuseid määratletud ülesannetele.
Autor kasutas ainult elektroonilist materjali.

ELEKTROONILISED JÄÄTMED
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed on elektri- ja elektroonikaseadmed, mis on jäätmed direktiivi 75/442/EÜT artikkel 1(a) mõistes, kaasa arvatud kõik komponendid, koostisosad, mis on toote osad tootest loobumise hetkel. ( Joomla , 2008)
Elektri- ja elektroonikaseadmed jaotatakse järgi 10 kategooriaks:
1. Suured kodumasinad ;
2. Väikesed kodumasinad;
3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed;
4. Tavatarbijale määratud seadmed ;
5. Valgustusseadmed;
6. Elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad);
7. Mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid;
8. Meditsiiniseadmed (va kõik implatandid ja nakatanud tooted);
9. Seire - ja valveseadmed;
10. Automaadid. (Seadmete kategooriad, 2008)
Elektroonilised jäätmed on taastöödeldavad jäätmed, kuna neid on võimalik taaskasutada. Samuti kuuluvad taastöödeldavate jäätmete alla: bioloogilised jäätmed, klaas, kaubanduslikud plastikust , segamaterjalist ja metallist pakkematerjalid, paber- ja papp- pakendid , ajalehed ja ajakirjad , vanaraud. (Tallinn, 2008)
Et Eestis on elatustase lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam, võib arvata, et majapidamismasinaid, külmkappe, arvuteid, valgustusseadmeid, raadioid, televiisoreid, elektrilisi ja elektroonilisi tööriistu jms kasutatakse meil tunduvalt kauem ja seetõttu ei visata neid nii ruttu ära. Keskkonna ja loodusvarade säästmise seisukohalt on see kahtlemata hea. Probleeme on sellise romuga ikkagi ja rohkemgi kui Põhjamaades ja lääneriikides. Kogumise ja taaskasutuse korraldamatuse tõttu ei oska tarbijad oma aja ära elanud elektri- ja elektroonikaseadmetega midagi peale hakata. Väiksemad rändavad prügikonteinerisse, suuremad seisavad aga kuskil panipaigas, sokutatakse prügikonteineri kõrvale või mis hoopis hullem – kusagile loodusesse. (Haljak, 2008)
Eesti loodi august 2008 elektri- ja elektrooniliste seadmete tootjate ning maaletoojate poolt ühing, mille ülesandeks on elektri- ja elektroonikaseadmetest või patareidest ja akudest tekkivate jäätmete kokkukogumine ja nende taaskasutamine või kõrvaldamise korraldamine. Loodud ühigu nimeks on MTÜ EES- Ringlus . Elektri- ja elektrooniliste seadmete jäätmete kogumist võib korraldada nii individuaalselt (ettevõte iseseisvalt) kui kollektiivselt (N: MTÜ EES-Ringluse läbi), aga igal juhul peab tootja / maaletooja tagama üleriigilise elektri- ja elektrooniliste seadmete jäätmete kogumisvõrgustiku. Kollektiivse lähenemise puhul organiseerib kogumisvõrgustiku MTÜ EES-Ringlus.
Elektri- ja elektrooniliste seadmete jäätmete kogumise vajalikkus on tingitud mitmest aspektist :

Jäätmekoguste kiire kasv. Elektroonika jäätmete kogus kasvab vähemalt 3-5% aastas. Käesoleval aastal tekib Euroopas seda liiki jäätmeid hinnanguliselt 7-8 miljonit tonni ja aastaks 2010 on EES-jäätmete koguseks hinnanguliselt juba 12 miljonit tonni aastas. Elektroonika jäätmete kogused Euroopas kasvavad keskmiselt kolm korda kiiremini kui tavaolmejäätmete kogused.
Sisaldavad ohtlikke ained. Veel mõni aasta tagasi läks 90% elektroonika jäätmeid Euroopas ladestamisele või põletamisele ohtlikke komponente eemaldamata. Suur osa segaolmejäätmetes sisalduvatest ohtlikest ainetest on pärit just elektri- ja elektrooniliste seadmete jäätmetest. See võib tekitada suuri keskkonna reostuse probleeme.
Elektri- ja elektrooniliste seadmete tootmisest tulenev koormus keskkonnale on suurem kui ükskõik millise muu olmejäätmevoos sisalduva materjali tootmisest tulenev koormus. Elektri- ja elektrooniliste seadmete jäätmete ümbertöötlemine ja taaskasutusse suunamine on oluline tegur ressursside kokkuhoiul. (Eesti Tarbijateühistu Keskühistu, 2008)

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (WEEE) on üks kiiremini kasvav jäätmeliik arenenud maailmas. Lääneriikide valitsuste kasvav mure elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete pärast on põhjustatud alljärgnevast:

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kiire kasv. 1998 aastal tekkis Euroopas 6 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid (4% olmejäätmete üldmahust). WEEE oodatav kasv on tulevikus vähemalt 3-5 % aastas. See tähendab, et 5 aasta pärast tekib 16-28% rohkem WEEE-d ja 12 aasta pärast see määr kahekordistub. WEEE kasv on umbes 3 korda kõrgem, kui keskmine olmejäätmete tekke kasv.
Seoses sellega, et WEEE sisaldavad ohtlikke aineid, võivad nad põhjustada suuri keskkonnaprobleeme ilma neid eelkäsitlemata. Rohkem, kui 90% WEEE läheb tänapäeva Euroopas veel ladestamisele või põletamisele ilma eeltöötlemiseta ehk ohtlike komponente eemaldamata. Suur osa segaolmejäätmetes sisalduvatest ohtlikest ainetest on pärit WEEE-st.
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmisest tulenev keskkonnakoormus on suurem kui ükskõik millise muu materjali tootmisest tulenev keskkonnakoormus olmejäätmevoos. Järelikult peaks tõhustatud WEEE ringlussevõtt olema oluline faktor ressursside, eriti energiaressursi kaitsmisel. (Joomla, 2008)

Elektri- ja elektrooniliste jäätmete kogused kasvavad Eestis. On hinnatud, et Euroopa Liidus kasvavad WEEE kogused 3 – 5% aastas. Eesti majanduskasv aga seejuures on kiirem, kui Euroopa Liidu keskmine. Elektri- ja elektroonilise impordi statistika ja penetratsiooni määrad annavad mõningasi vihjeid tulevastest WEEE määradest. Täpseid arve ei ole võimalik kahjuks selle põhjal võimalik anda, kuna see oleneb ka muudest faktoritest, sealhulgas keskmisest seadmete kasutuseast, mis eeldatavasti lüheneb ostujõu kasvades. (Joomla, 2008)
Impordistatistika näitab, et import kasvab. Näiteks suurte kodumasinate kategoorias, mis moodustab märkimisväärse osa WEEE kogumäärast, on kasv olnud 4% aastas perioodil 1999 – 2002. Kaalutud keskmise kasv on 5 %. Võib oletada, et Eesti aastane WEEE kasv on umbes 5%. (Joomla, 2008)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses koostatava jäätmekäitlusülevaate järgi tekkis Eestis 2002. aastal ligi 1,5 mln kg elektroonika jäätmeid, s.o keskmiselt 1 kg inimese kohta. 2003. aastal HFT Network OY sooritatud uuringus “Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine” arvati, et Eesti kodumajapidamistes on kokku umbes 88 500t koduelektroonika- ja olmetehnikat. Eesti Tolliameti statistika kohaselt kasvas ajavahemikus 1999–2002 suurte kodumasinate import Eestisse keskmiselt 4%. Väikesi kodumasinaid veeti rohkem sisse 1,3%, infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmeid 4,6%, valgustusseadmeid 4,0–12,5% ning elektrilisi ja elektroonilisi tööriistu 25,4% aastas, tarbeelektroonika import vähenes aga keskmiselt 6% aastas. Eestis lisandus elektri- ja elektroonikaseadmeid arvatavasti keskmiselt 5% ringis aastas. (Haljak, 2008)
KOKKUVÕTE
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed on elektri- ja elektroonikaseadmed, mis on jäätmed, kaasa arvatud kõik komponendid, koostisosad, mis on toote osad tootest loobumise hetkel.
Elektri- ja elektroonikaseadmed jaotatakse järgi 10 kategooriaks: suured kodumasinad, väikesed kodumasinad, IT- ja telekommunikatsiooniseadmed, tavatarbijale määratud seadmed, valgustusseadmed, elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad), mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid, meditsiiniseadmed, seire- ja valveseadmed ning automaadid.
Eestis tekkis 2002. aastal ligi 1,5 mln kg elektroonika jäätmeid, s.o keskmiselt 1 kg inimese kohta. Eelmisel aastal tekis Euroopas seda liiki jäätmeid hinnanguliselt 7-8 miljonit tonni ja aastaks 2010 on elektroonika jäätmete koguseks hinnanguliselt juba 12 miljonit tonni aastas. Elektroonika jäätmete kogused Euroopas kasvavad keskmiselt kolm korda kiiremini kui tavaolmejäätmete kogused.
KASUTATUD KIRJANDUS

EES-Ringlus. (03.01.2008a). Seadmete kategooriad.
[ http://www.eesringlus.ee/321 ].

Eesti Tarbijateühistu Keskühistu. (03.01.2008). Elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisest ja käitlemisest.
[ http://www.etk.ee/index.php?id=197 ]

Haljak, Helle. (03.01.2008). Elektroonikaromu.
[ http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2003/5_2003/haljak.ht m].

Joomla. (03.01.2008). Eesti elektri- ja elektroonika jäätmete tekkevoogude hindamine.
[ http://www.siims.pri.ee/doc/T831/elektrooniseadmete_uuring.pdf ].
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sirli65 Õppematerjali autor

jäätmed elektroonika seadmete katergooriad

Kasutatud allikad

https://www.etk.ee/index.php?id=197

Sarnased õppematerjalid

doc

Elektroonilised jäätmed

TALLINNA POLÜTEHNIKUM E L E KT ROO NIL ISE D J ÄÄ T M E D LAURI PIISANG TALLINN 2010 MIS ON ELEKTROONILISED J ÄÄTMED? Elektroonilised jäätmed tekkivad enamasti kas üle jäänud, oma aja ära elanud või töökõlbmatuks muutunud elektroonikaseadmetest.Elektroonikaseadmed jagatakse EV määruse nr 376 järgi kümnesse kategooriasse: 1. Suured kodumasinad 2. Väikesed kodumasinad 3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed 4. Tavatarbijale määratud seadmed 5. Valgustusseadmed 6. Elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad) 7. Mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid 8

Tööohutus ja tervishoid

docx

Jäätmetest

Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Vaata kuidas on jäätmed defineeritudjäätmeseaduses Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse Praht on see, mis on maha pillutud, kuigi öeldakse ka ehituspraht, lammutuspraht. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole

Keskkonnageograafia

doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4

Jäätmekäitlus

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel)

Jäätmekäitlus

doc

Jäätmeprobleemid

Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale(www.miksike.ee). Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused. Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas. Tekkemehhanismile on pööratud vähe tähelepanu. Printsiip "Kõikkide asjade vältimine, ennetamine". Esemed, asjad, mis ei leia kasutamist võivad olla tulevikus ressursiks

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

amortiseeruvad ja lammutatakse või jäävad püsima varemetena. Tõsi osa oma kasutusaja lõppu jõudnud toodete materjalist läheb korduvkasutusse ning seda osa püütakse suurendada. Sellise tsükli käsitlemisel on vaja arvestada ka tootmise ja tarbimise energeetilist komponenti, mis on spetsiifiline ja mõnevõrra keerulisem kui puhtmateriaalne. Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise

Tehnoökoloogia

docx

Bioenergia võimalused Eestis

tahke biokütuse tootmiskulud (pelletid): 80 EUR/t (1 250 kr/t) elektri tootmine (tahkest, vedelast ja gaasilisest biokütusest): 40-50 EUR/MWh bioetanool: 250 EUR/t biovesinik: 1 500 EUR/t biometanool: 200-250 EUR/t. 1.2 Bioenergia võimalused biomassi toorainest lähtuvalt Biomassi varude peamised allikad on: · Energiakultuurid · Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed) · Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik ) · Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa · Reovete muda · Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Energiakultuurid on need kultuurid, mille peamine kasutuseesmärk on transportkütuste, soojuse- ja/või elektrienergia tootmine. Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning sordid, mille kasutatav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

Reovee käitlemisel kasutatakse nitrifikatsiooni ja järgnevat denitrifikatsiooni. Orgaaniliselt seotud lämmastik muutub vees ammooniumiooniks NH4 +, mille hapendavad autotroofsed bakterid Nitrosomonas ja Nitrobacter, kulutades 4,6 g O2/g N. 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Herranen Tarmo 11. Jäätmete definitsioon ja liigitamine Ei ole olemas ühest jäätmete definitsiooni ega universaalset jäätmete liigitamiseeskirja. Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust. Definitsiooni esimese osaga on kõik enam-vähem selge - kui omanik kohtleb oma asju vastavalt, on tegu jäätmetega. Teise poolega on lood tunduvalt keerulisemad sisuliselt on kõiki esemeid ja aineid, ka neid, mida on koheldud jäätmetena, alati võimalik kasutada. See, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Rohkem sarnaseid