· Veskite sisseseadmed · Raudteevagunid · Pesumasinad · Köögiseadmed ELEKTROONIKATÖÖSTUS Taani elektroonikatööstus on majandusharu, mis reeglina tugineb kõrgtehnoloogiale ja kus töötavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajad. 1998. aastal oli Taanis 300 elektroonikafirmat, neist 165 olid üle 20 töötajaga. Kogu elektroonikatööstuse käive oli 34 864 mln DKK. Arvestades elektroonikatoodete tootmise suurt spetsialiseerumist kogu maailmas, on ka Taani ekspordi ja impordi mahud küllaltki suured. 1998. a eksporditi tootmisotstarbelisi elektroonikatooteid 19,3 mld DKKi, komponente 3,7 mln DKKi ja tarbeelektroonikat 5,9 mld DKKi eest. Kogu elektroonikatoodete eksport oli 28 965 mln DKKi. Tähtsamad ekspordigrupid olid raadio ja telekommunikatsiooniseadmed, arvutis jmt. Peamisteks ekspordi sihtriikideks olid ELi maad, kuhu viidi 65% kogu elektroonikatoodete eksporttoodangust,
suvel 19 °C . Kuulub Schengeni alasse, reisimine Sloveeniasse viisavaba Sloveenia territooriumil kohtuvad Euroopa neli peamist geograafilist piirkonda: Alpid, Dinaari mäestik, Pannoonia madalik ja Vahemere piirkond. Maa on mägine ning sloveenid armastavad suusatada ja matkata. Ljubljana Ülikool oma enam kui 50 000 üliõpilasega mõjutab linna aktiivset kultuurielu. Peamised tööstusharud on autoosade, keemiasaaduste, elektroonikatoodete, elektriseadmete, metallikaupade, tekstiili ja mööbli tootmine. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja koopad, kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kirjad koopa seintel annavad tunnistust, et esimesed turistid olid kohal juba 1213. aastal.
kõrgtehnoloogia, mis on aga väga kallis. • Selles valdkonnas on möödapääsmatu maksimaalne rahvusvaheline koostöö. • Edu saavutavad need firmad ja riigid, kes oskavad ära kasutada globaliseerumisest tulenevad • Kiire arengu on läbi teinud XX saj keskpaigas tekkinud elektroonikatööstus, mille toodangu 1980. aastatel kolmekordistus ja 1990. aastatel veel kahekordistus. • Mikroprotsessorite ja mälukiipide leiutamine võimaldas elektroonikatoodete kasutusala tunduvalt laiendada. • Kümneid aastaid oli USA maailma tähtsam arvutite, kosmosetehnika, tööstusrobotite jms valmistaja. • 1980. aastatel aga muutus tööstusharu geograafia. • Elektroonikatööstuse liidriks sai Jaapan, kelle deviisiks sai 1980. aastatel ,,elektroonika on maa nafta’’ • Viimasel aastakümnel on neile lisandunud Kagu-Aasia „tiigrid’’. • Maailma suuremateks personaalarvutite tootjaks tõusid Lõuna-Korea ja Taiwan,
taandumas tahaplaanile ja eesmärgiks on pakendi maksimaalne jätkusuutlikkus läbi kogu tarneahela ning taastatav pärast kasutust. Seega on tootjate siht õige, kuid valitsuste huviks on tegeleda pakendite taaskäitlemisega vaid pärast nende eluea lõppu. Pakend on tähtsaks sidevahendiks tootja ja kliendi vahel. Üldiselt on tarbimistrend teel, et tarbijad ostavad kaupa, mis näeb konkurendi omast parem välja, kuigi näiteks elektroonikatoodete puhul võib tehnilise poole pealt alla jääda. Seega on pakendivalikul turunduse poolel äärmiselt suur roll. Esialgne, küll keskkonnasäästlikkuse mõistes hea pakend, peab vahest teed andma teisele võimalusele, mida on tarbijale kordades parem müüa. Kuigi kiirelt arenev tehnoloogia pakub tänapäeval ettevõtjatele suure valiku taastuvaid ja biolagunevaid materjale, siis paljud taanduvad pakendi valikul kahele prioriteedile : kuidas antud toode ajendab tarbijaid seda ostma ja samuti
veel kergitab. Hoolimata erinevustest rahalisi sääste omavate perede osakaalust on peamine säästmise eesmärk säästa eelkõige ,,igaks juhuks". Säästetakse ka seoses oma eluasemega ning kinnisvara soetamisega. Järgnevad säästmine enda tervise heaks ja oma laste hariduse ja koolituse tarbeks. Praegune hinnatõus on üsna valiv- teenuste ja toidukaupade hinnad on kasvanud. Ka tööstuskaupade, kodumasinate ja elektroonikatoodete hinnad on muutunud, kuid oluliselt aeglasemalt. Selle asemel aga kinnisvara hinnatase on lausa langenud. Kinnisvara ongi muutunud oluliseks investeerimissihtmärgiks ning tulevikus on parim pensionikindlustus kindlasti kinnisvara. Ostuhulluseks võib lugeda seda, kui ostmine hakkab enda või pere rahakoti peale käima nii, et igaks järgnevaks ostuks peab raha laenama või ei suudeta enam makse maksta. Ostuhullusesse satuvad märkamatult need, kelle sissetulekud on suuremad.
· Tallinna tehnika ülikool · Perspektiivsemaid valdkondi eestis on laserite tootmine Elektroonikatööstus · Elektroonikatööstuse aluselement transistor leiutati USA-s 1948 · Hakkas asendama mitu korda suuremaid ja energiakulukamaid vaakumlampe · 1950. aastatel juurutati integraalskeem · 1970. aastatel juurutati mikroprotsessor · suur tonne kaaluva masina asemel vaid pöidlaküüne suurune · Elektroonikatoodete hind ja suurus on järjest kahanenud · Elektroonikatööstuse kõige olulisem osa on komponentide · Pooljuhtide · Mälukilpide · Mikroprotsessorite tootmine · Al. 1950, mil pooljuhte tootma hakati on selle sektori kasv olnud tohutu · ET tekkis külma sõja perioodil USA kaitsetööstuses 6 · USA-s oli arvutite ehitamine ja pooljuhtide tootmine kosmose- ja
Avatud kreemipurgi sümbol - periood, mille jooksul võib tarbija kosmeetikatoodet pärast tootepakendi avamist ohutult kasutada. Periood märgitakse kuudes ning kirjutatakse numbritega, mille järele märgitakse täht ,,M". Teabe asukohale viitav sümbol Tootega ei ole läbi viidud loomkatsetusi Toode ei kahjusta osoonikihti Kõik õigused kaitstud. Märk on kasutusel Ameerikas. Elektri- ja elektroonikatoodete märgistus Lahuskogumise märgis - selle märgiga toodet ei või visata olmeprügi hulka - Energiamärgis - näitab elektriseadme energiakulu: A - kõige väiksema elektritarbimisega. Pesu- ja puhastusvahendite märgistus - Dermatoloogiliselt testitud - on tagatud toote nahasõbralikkus tegeliku elu tingimustes - Rootsi keskkonnahoiu märk Nõude märgistamine Plastide märk
- FOTOTEHNIKA 40 25 20 5000.- VIDEOTEHNIKA 30 26 22 5000.- MUUD 100 80 60 1000.- KESKMINE 2441000.- 1795000.- 1329000.- LÄBIMÜÜK 8) Kauba sisseost Koostöös erinevate elektroonikatoodete maaletoojatega võtab ettevõte kaupa müüki realisatsiooni korras ja tarnib peamised kaubaartiklid nagu televiisorid, digitehnika ja mängukonsoolid ametliku maaletoojana. Eraldi lugu on nende kaubaartiklitega, mis peavad tingimata sortimenti kuuluma, pakkumaks kliendile parimat kaubavalikut. Kaubavarude täiendamise eest hoolitseb firma ostujuht, kes suhtleb koostööpartneritega ja jagab vastutuse müüjaga kauba tarnimisel.Äriprotsessi paremaks juhtimiseks
millest eksport moodustas 16,7 miljardit (17,4% Eesti ekspordist) ja import 15,7 miljardit krooni (15,2% Eesti impordist). Paljud Soome ettevõtted on toonud osa oma tootmisest üle Eestisse või laiendavad siin olemasolevat tootmist, mis aitab kaasa ka kaubavahetuse mahtude kasvule. Viimasel ajal on aga märgata ka Eesti ettevõtete kasvanud huvi Soome turu vastu. Nii ekspordis kui impordis on mõnevõrra vähenenud elektroonikatoodete osakaal, mis näitab ühe Soome allhankija osa vähenemist ning kogu kaubavahetuse mitmekesistumist. Tähtsamad ekspordiartiklid Eestist Soome on elektrimasinad ja -seadmed, puit ja puidutooted, metallid ja metallitooted, masinad ja seadmed, mööbel ning tekstiil ja tekstiilitooted. Tähtsamad impordiartiklid Soomest Eestisse on elektrimasinad ja -seadmed, metallid ja metallitooted, transpordivahendid, masinad ja seadmed ning keemiatooted. Investeeringud 30.09
eksport moodustas 16,7 miljardit (17,4% Eesti ekspordist) ja import 15,7 miljardit krooni (15,2% Eesti impordist). Paljud Soome ettevõtted on toonud osa oma tootmisest üle Eestisse või laiendavad siin olemasolevat tootmist, mis aitab kaasa ka kaubavahetuse mahtude kasvule. Viimasel ajal on aga märgata ka Eesti ettevõtete kasvanud huvi Soome turu vastu. Nii ekspordis kui impordis on mõnevõrra vähenenud elektroonikatoodete osakaal, mis näitab ühe Soome allhankija osa vähenemist ning kogu kaubavahetuse mitmekesistumist. Tähtsamad ekspordiartiklid Eestist Soome on: elektrimasinad ja -seadmed, puit ja puidutooted, metallid ja metallitooted, masinad ja seadmed, mööbel ning tekstiil ja tekstiilitooted. Tähtsamad impordiartiklid Soomest Eestisse on: elektrimasinad ja -seadmed, metallid ja metallitooted, transpordivahendid, masinad ja seadmed ning keemiatooted8 2.3 Eesti kaubavahetus Rootsiga
Inflatsioon on langenud 10,9%-lt madalseisu algusest 1990. aasta septembris 2,6%-ni 1995. aasta aprillis. Siseriikliku nõudmise tugev kahanemine surus madalseisu alguses inflatsiooni alla. 1.6.2 Kaubanduspoliitika TARIIFID: Ühendkuningriik on Euroopa Liidu liige, mis rakendab ühist välistariifi. Enamiku tööstuskaupade suhtes on maksude tase 5%-st kuni 7%-ni, kuna enamik toormaterjale siseneb maksuvabalt või madalate maksudega. Kangaste pealt võivad maksud ulatuda 15%-ni ning teatud elektroonikatoodete pealt 14%-ni. IMPODI LITSENSEERIMINE: Impordilitsentsid kehtivad ainult väga piiratud hulga kaupade suhtes. Nende hulka käivad tulirelvad ja lõhkeained, reguleerimise alla kuuluvad ravimid ning samuti sõjavarustus. Teatud tundlike toodete suhtes rakendatakse kontrollmeetmeid. Nende meetmete hulgas on tähtsaim kangaste automaatne impordilitsents. See antakse Ühendkuningriigi importijale nõutavate vormide esitamisel.
Peamisteks impordikaupadeks on erinevad toidukaubad, naftatooted, kemikaalid, raud ning teras, tekstiilitooted ja mitmesugused põllusaadused. Põhilisteks impordipartneriteks on Venemaa 17.8%, Rootsi 14.8%, Saksamaa 13.9%, Holland 8% ja Hiina 4.4%. (CIA) Eesti kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub üle 90% SKP-st ning üldisest ekspordist umbes kolmandiku moodustavad teenused. Eestist eksporditavate kaupade ring on väga mitmekesine, ulatudes toidukaupadest elektroonikatoodete ja täppisseadmeteni. Märgatav osa Eestist eksporditavatest kaupadest on siin tehtud alltööna, mis esialgu oli üpris lihtne, kuid on nüüd muutunud mitmekesisemaks ning järjest suurema osa ekspordist võtavad kõrgtehnoloogilised tooted. Eelkõige mitmesuguse alltöövõttude tõttu ongi Eesti ekspordis kõige tähtsamad masinad ja seadmed, sealjuures elektroonikatooted, nendele järgnevad juba kodumaisel toormel
kaup oleks hinna poolest konkurentsivõimeline ka sihtturul, peale seda kui kauba hinnale on lisandunud transpordikulud sihtturule toimetamiseks Transpordi tähtsus hinnaotsuste tegemisel sõltub kaubast, transpordikulude osatähtsus on seda suurem, mida väiksema väärtusega on kaup või mida suuremat rolli mängib turustamisstrateegias kauba (odav) hind. Näit liiva ja söe hinnas võivad transpordikulud moodustada 50% ja rohkem. Infotehnoloogia ja elektroonikatoodete hinnast võivad transpordikulud moodustada alla 1%. Transpordikulusid mõjutavad tegurid Jaotuvad kahte gruppi: tootega ja turuga seotud tegurid. Tootega seotud tegurid: 1)Tihedus. Toote massi ja ruumala suhe. Madala massi-ruumala suhtega kaupade transport maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-ruumalaga kaupade puhul. Transpordis kasutusel füüsifise kaalu ja arvestusliku kaalu mõiste. Autotranspordis ruumala ja massi suhe
mitmekordse kasutusega konteinereid seadmete ja komponentide veol ning ladustamisel. Vahtpolüstürool Vahtpolüstürooli kasutatakse palju vigastamistundlike kaupade, iseäranis kodumasinate ja tarbe- elektroonikatoodete pakkimisel. Praktiliselt kõik pesumasinad, külmkapid ja pliidid varustatakse valmistajatehases kodumasina kindla mudeliga sobivate vahtpolüstüroolist ja termokahanevast pakkekilest segapakenditega. Lisaks kasutatakse vahtpolüstürooli graanuleid pakendites täite- materjalina
annaabi.ee 
