Ehitus:Aatom koosneb tuumast ja tuuma ümber tiirlevatest elektronidest. Tuumas asuvad positiivelt laetud prootonid ja neutraalsed neutronid. Tuuma ümber tiirlevad oma orbiitidel elektronid, mis on negatiivse laenguga. Planetaarmudel: Aatomi keskel asub positiivselt laetud aatomituum, millesse on koondunud aatomi mass. Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese. Kaasaegne aatomimudel: Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga
Aatomi Planetaarmudel Stiven Danilov 12a Sissejuhatus Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Aatomituum- läbimõõt 1/100000 aatomi läbimõõdust (1cm 1km) Elektronid Aatomi ehitus Aatomi võrdlus staadiomiga Kui aatomituum oleks nööpnõel staadioni keskel , siis 1. kihi elektronid liiguks jooksurajal Ernest Rutherfordi katse (1911) Aatom on seest tühi Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum, milles on ...
Enamik kasutuses olevaid orgaanilise aineid sisaldab ühte või mitut aromaatset tuuma. Areenide põhireaktsiooniks on elektrofiilne asendusreaktsioon. Areenid üldjuhul liitumisreaktsioone ei anna. Elektrofiilse asendusega saame areenide vesinikke asendada järgmiste rühmadega: Halogeenimisel, kasutades F2, Cl2, Br2, I2 saame haloareene (fenüühaliide). Benseeni tuum kujutab endast kuue -elektroniga konjugeeritud süsteemi. Mõlemal pool tsükli tasapinda moodustuvad rõngakujulised elektronpilved. Need elektronpilved on steeriliselt (ruumiliselt) kättesaadavad elektrofiilidele. Seega saab aromaatne tuum käituda kui elektronide doonor (nukleofiil) ja reageerida elektrondie akseptoriga (elektrofiiliga). Kui võrrelda alkeenide ja areenide elektrofiilseid reaktsioone, siis oluline erinevus seisneb selles, et aromaatne tuum on palju vähem aktiivsem kui alkeenide kaksikside (areen on palju stabiilsem ja reaktsiooni käivitamiseks on vaja suuremat aktivatsioonienergiat). Seepärast on
1. Aatomimudel on ajaloolises arengus läbinud mitmeid erinevaid etappe. Mis nimetuste all neid erinevaid aatomimudeleid tuntakse? a. Negatiivse laenguga osakesed on positiivselt laetud pilve sees Tohmsoni rosinapudingi mudel b. Keskel on massiivne tuum, selle ümber tiirlevad elektronid aatomi planetaarmudel c. Elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed Bohri aatomimudel d. Tuuma ümber on elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev kaasaegne aatomimudel 2. Millistele aine olekutele milline spekter vastab? a. Tahke aine pidev spekter b. Hõre gaas joonspekter c. Gaas normaalrõhul ribaspekter 3. Millise valemi järgi arvutatakse liikuva objekti lainepikkust (de Broglie laine)? (3) 4. Elektronmikroskoopia on a. liikuvate elektronide kasutamine väikeste objektide uurimiseks b
Kaksikside, kolmikside-Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. ___,,___ kolmiksidemega ___,,___ alküünideks. Kaksiksideme moodustab kaks paari elektrone. Kaksikside on o-side + ,,pii"side.Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas.Ainult piisideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kolmikside on o-side + kaks pii sidet. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel, seda süsinikku nim lineaarseks. Markovnikov- Kuulus vene professor, kes elas aastatel 25.aug 1812-18 veebruar 1880(suri Peterburis).Teda tuntakse ta reegli järgi, ehk Markovnikovi reegli järgi, mis kõlab järgmiselt: ,,Küllastumata ühendi liitumisel vesinikhalogeenidega liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga".
1. Kirjelda ioonsideme ja kovalentsideme teket molekulide moodustamisel aatomitest. *Nii Na kui ka Cl aatomid muutuvad suhteliselt kergest Na+ ja Cl- ioonideks. Kui Na ja Cl aatomid satuvad lähestikku, ,,kingib" Na oma väliselektroni Cl-le. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seobki nad ioonsidemesse. *A-eemaldatud aatomid, B-ühtpidi spinnid, ühinemine keelatud, C-eripidi spinnid, ühinemine lubtatud, elektronpilved valguvad ühte, D-klassikaline näitpilt kahe tuuma ümber orbiitlevaist elektronidest. 2. Kuidas on kindlaks tehtud, et kristallides on aatomid paigutatud korrapärasesse ruumvõresse? Difraktsioonikatsete abil. 3. Kuidas muunduvad aatomite kõrgemad energiatasemed, kui aatomid (ioonid) ühinevad kristalliks? Elektronkatte sisekihtide elektronide energiatasemed jäävad kristallis peaaegu muutumatuks, kuid
postulaadi: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. -> Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama (2.postulaat): Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. 3. postulaat: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel Kaasaegne aatomimudel Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga Louis de Broglie 1924. aastal esitas prantsuse teadlane Louis de Broglie hüpoteesi, mille kohaselt peaksid
2. Aatomimudelid Thomsoni aatomimudelid nö ,,keeks" - aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest laengust ja negatiivse laenguga elektronidest (,,rosinad") Planetaarne aatomimudel aatomi keskel on väike positiivselt laetud tuum, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid (sarnane Päikesesüsteemiga) Kaasaegne aatomimudel tuuma ümber tiirlevad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Aatomi mõõtmeid pole võimalik täpselt määrata. Mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline. 3. Isikud: I. Newton aatom koosneb mingitest osakestest M. Faraday aatomi koostisesse kuuluvad laetud osakesed I. Thomson elektroni mõiste E. Rutherford ta järeldas, et aatomis on positiivne laen, mis on koondunud aatomi
tingimustel võib ka mingi aineosake esineda lainena. SCHRÖDINGER · Erwin Schrödiger arendas välja mikroosakeste mehaanika, mis võttis arvesse ka osakeste laineomadust. · Teooria sai nimeks kvantmehaanika. · Schrödigeri võrrand on klassikalise füüsika lainevõrrandi ja de Broglie` lainete sulam. · Võrrand võimaldab arvutada aatomierinevaid olekuid ja nende vaheldumise tingimusi. KAASAEGNE AATOMIMUDEL · Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. · Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. · Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline. · Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga. PRINTSIIBID: PAULI KEELUPRITSIIP · Ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni ühesuguses kvantolekus, mis on
orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. -> Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama (2.postulaat): Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. 3. postulaat: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel Kaasaegne aatomimudel Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga Bohri aatomimudel eeldab, et planetaarne aatom omab kindla energiaga statsionaarseid ehk ajas muutumatuid olekuid
b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosnevad aatomituumad? Kuidas on nende osakeste ühine nimetus?
b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosnevad aatomituumad? Kuidas on nende osakeste ühine nimetus?
5. 1) AATOM Aatomituum elektronid (positiivselt laetud) (negatiivselt laetud) laenguta aatom 2 2) AATOM Aatomituum (+) Elektronkate (-) Prootonid (laeng +1) neutronid(laeng 0) elektronkihid p+ arv tuumas= tuumalaeng elektronpilved aatomi tähtsaim omadus elektronid( laeng 1) *Aatomis on prootoneid ja elektrone ühepalju. * maksim. arv kihil 2n² (n-kihi nr.) *Neutronite arv tuumas võib varieeruda. · Aatomituum koosneb tuumaosakestest ehk nukleonidest · Nukleonid jagunevad : prootonid( +laenguga) ja neutronid (laenguta) · Aatomituuma on koondunud 99% aatomi massist! Tuuma mass võrdub tuumaosakeste arvuga ehk massiarvuga A
5. Tänapäevase aatomimudeli kujunemine (elektronpilv, orbitaalid) Thomson aatom on "positiivse elektri meri", millesse on korrapäraselt paigutatud elektronid: "rosinapuding". Rutherford aatomi kese on tuum, mille ümber tiirlevad elektronid (justkui planeedid Päikese ümber): "planetaarne mudel". Bohr elektronid jaotuvad energiatasemete järgi kihtidesse (tiirlevad kindlatel orbitaalidel) Tänapäeval tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga Elektronid liiguvad aatomis ülikiiresti ning moodustavad seetõttu nn elektronpilve: nende laeng on justkui laiali määritud
aatomi vahel. Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse - sidemeks (pii-sidemeks). Seega kaksikside koosneb sigma () ja pii () sidemest. Süsinikuga seotud kolm aatomit (kaks vesiniku ja üks süsiniku aatom) paiknevad ühel tasapinnal, sest nende aatomite vahelised nurgad on 120 º. Seepärast nimetatakse sellist süsinikku ka tasandiliseks ehk planaarseks süsinikuks. Ainult - sideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kui liituvad kaks sp²-süsinikku, siis sel juhul moodustub süsiniku aatomite vahele kaks ühist elektronpaari, kuna kattuvad kaks sp²- hübriidorbitaali ja mõlema süsiniku p-orbitaalid. sp² hübriidorbitaalid kattuvad süsiniku aatomite tuumi ühendaval sirgel ehk moodustub -(sigma) side. Süsiniku p-orbitaalid kattuvad aga üleval- ja allpool aatomi tuumi ühendavad sirget. P-orbitaalide kattumisel tekkinud ühise elektronpaari
Näide: O 2 1 H H dipoolmomendid üksteist ei kompenseeri molekul on polaarne summ Väliselektrivälja ning ka iooni või polaarse molekuli elektrivälja toimel võivad elektronpilved deformeeruda. Seda nähtust nimetatakse polarisatsiooniks. Polarisatsiooni tagajärjel võivad mittepolaarsed molekulid muutuda polaarseteks ja polaarsed veelgi polaarsemateks: 1. juhul tekib indutseeritud dipool + indutseeritud dipoolmoment 2. juhul tekib indutseeritud dipool + täiendav dipoolmoment 17 Juha ... Ehrlich, 1. XI. 2002
elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potentsiaalide vahe on 1 volt. 1 eV = 1,6×10-19 J Spontaanne kiirgus kaasneb aatomi iseenesesliku üleminekuga kõrgemalt energiatasemelt madalamale. Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus Laser stimuleeritud kiirgusel põhinev valgusallikas. 4. teema kaasaegne aatomimudel 1. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. 2. Elektronpilve piire ei ole võimalik täpselt määrata. 3. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline. 4. Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga. Vaata teemat Kordamine: aatomifüüsika 12 slaid Pauli printsiip 5. teema kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikaharu, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi
Mõõtmed suurenevad. 9. Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? kulonilised tõmbejõud 10. Mis on tõmbejõudude aluseks ioonilise sideme tekkel? ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi 11. Mis tõukejõudude tekke aluseks ioonilise sideme tekkel? ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 12. Mis määrab tasakaalse oleku ioonilises sidemes? tõuke- ja tõmbejõud saavad võrdseteks 13. Kuidas muutub ioonilise sideme energia ioonilise sideme tekkel? 14. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes tahketes kehades? Mis on koordinatsiooniarv? Ioonse sideme puhul võib väiksema iooni kordinatsiooniarvu arvutada kui
Fotoefekt on seletatav valguse kvantiseloomuga: valgus on osakeste ehk valguskvantide voog. Valguskvanti nimetatakse footoniks. Aatomi ja tuumafuusika Aatomi planetaarmudel: keskel on massiivne tuum, selle umber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid Bohri aatomimudel elektronid ei tiirle umber tuuma erinevatel orbiitidel, elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed. Kaasaegne aatomimudel ? Tuuma umber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved ehk orbitaalid, mille erine vates osades on elektroni leiutoenaosus erinev. ? Elektronpilve piire, jarelikult ka aatomi mootmeid, ei ole voimalik tapselt maarata ? Mitme elektronkihiga aatomite elektronkate on kihiline ? Erinevate elektronkihtide ja alamkihtide taitumisel kehtivad 2 printsiipi: ? Pauli keeluprintsiip: uhes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni uhesuguses kvan tolekus, mis on maaratud kvantarvude nelikuga n, l, m, s; ? energia miinimumi printsiip
näiv kujutis tekib valguskiirte pikenenud lõikepunktis 11. Test 1. Aatomimudel on ajaloolises arengus läbisnud mitmeid erinevaid etappe.Mis nimetuste all neid erinevaid aatonimudeleid tuntakse? a. negatiivse laenguga osakesed on positiivselt laetud pilve sees - Thomsoni rosinapudingi mudel b. keskel on massiivne tuum, selle ümber tiirlevad elektronid - Aatomi planetaarmudel c. elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed - Bohri aatomimudel d. tuuma ümber on elektronpilved mille erinevates osades on elektroni leiutõeväosus erinev - kaasaegne 2. Millistele aine olekutele milline spekter vastab? a. gaas normaalrõhul ribaspektrum b. hõre gaas joonspektrum c. tahke aine pidev spektrum 3. Millise valemi järgi arvutatakse liikuva objekti lainepikkust? laineimpulss li P-impulss h- Plancki konstant 4. Elektronmikroskoopia on liikuvate elektrinide kasutamine väikeste objektide uurimiseks 5
1. Aatomimudel on ajaloolises arengus läbinud mitmeid erinevaid etappe. Mis nimetuste all neid erinevaid aatomimudeleid tuntakse? a. Negatiivse laenguga osakesed on positiivselt laetud pilve sees Tohmsoni rosinapudingi mudel b. Keskel on massiivne tuum, selle ümber tiirlevad elektronid aatomi planetaar mudel c. Elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed Bohri aatomimudel d. Tuuma ümber on elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev kaasaegne aatomimudel 2. Millistele aine olekutele milline spekter vastab? a. Tahke aine pidev spekter b. Hõre gaas joonspekter c. Gaas normaalrõhul ribaspekter 3. Millise valemi järgi arvutatakse liikuva objekti lainepikkust (de Broglie laine)? 3 4. Elektronmikroskoopia on liikuvate elektronide kasutamine väikeste objektide uurimiseks 5
2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas)/(suuna pikkus) 7.Mis on allotroopia? Paljud elemendid võivad eksisteerida erinevates temperatuuri ja rõhutingimustes
Ioonsideme teke. Vesinikumolekuli moodustumine. A aatomid asuvad kaugemal. B - ühtepidi spinnid, mis keelavad ühinemise. C Vastupidised spinnid lubavad ühinemise ja elektronpilved segunevad. Elektronide leiutõenäosus on suurim tuumade vahel, kuhu tõmbavad mõlemad tuumad. D Skeem elektronide liikumisest tuumade ümber molekulis.
2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikkus) 7. Allotroopia? Paljud elemendid võivad eksisteerida erinevates temperatuuri ja rõhutingimustes erinevates kristallsüsteemides. 8
süsiniku ja vesiniku aatomi vahel. Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse - sidemeks (pii-sidemeks). Seega kaksikside koosneb sigma () ja pii () sidemest. Süsinikuga seotud kolm aatomit (kaks vesiniku ja üks süsiniku aatom) paiknevad ühel tasapinnal, sest nende aatomite vahelised nurgad on 120 º. Seepärast nimetatakse sellist süsinikku ka tasandiliseks ehk planaarseks süsinikuks. Ainult - sideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. (Pildiallikad: http://www.jdenuno.com/APBiology/basic/Original%20Files/ethene.JPG ja http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8c/Sp2-Orbital.png ) Selgitus: Tetraeedrilisel ehk sp³- süsinikul on kõik neli väliskihi orbitaali (üks s- ja kolm p-orbitaali) hübridiseerunud (erinevate orbitaalide energia on segunenud ja võrdsustunud-ühtlustunud). (Joonisteallikad: http://en.wikipedia
ilmnevad nende erinimelised laetud ioonide vahel kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Joonis 2.19 on esitatud tõmbejõudude sõltuvus kaugusest kahe erineva märgilise laenguga iooni vahel. Ilmnev tõmbejõudude järsk suurenemine ioonide vahelise kauguse vähenemisel võib viia järelduseni, et ideaalis võiks ioonsideme pikkus olla null. Reaalselt aga, kui ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. Kui tõuke- ja tõmbejõud saavad võrdseteks, siis summaarne jõud on null ja ioonid on tasakaalu olekus mingil distantsil a o . Summaarne jõud kahe erimärgilise iooni vahel võrdub tõmbe ja tõukejõudude summaga (joonis 2.18). = + Tõmbejõud kui kuloniline jõud on avaldatav kujul (1 )(2 ) 1 2 2
läheneb ioonilisele, võib vähem elektronegatiivse aatomi okteti nõue jääda rahuldamata. · ,,Laiendatud" oktetid. Esinevad 3. ja järgnevate perioodide elementide juures, milles sideme moodustamises saavad osaleda ka kõrgema peakvantarvuga (täitmata) orbitaalid. Näiteks : PCl5, SF6 Molekulide kuju Aatomite paigutus Lewise struktuurivalemites ei kajasta aatomite tegelikku paiknemist kolmemõõtmelises ruumis. Molekulide sidemete pikkuste ning sidemetevaheliste nurkade abil. Kuigi elektronpilved võtavad enese alla palju rohkem ruumi, vaadeldakse molekulide kuju kirjeldamisel eelkõige tuumade asukohti (nendevahelisi kaugusi) ja nendevaheliste sidemete suundi. Sidemete pikkused on määratud peamiselt aatomitega, mille vahel side moodustub ja sideme kordsusega ning on eri molekulides suhteliselt lähedased. Sidemetevahelised nurgad aga erinevad suurel määral. Valentskihi elektronipaaride tõukumise mudel (VSEPR, valence shell electron-pair repulsion).
annaabi.ee 
