nõel kerkib ja tekitab tugevamasse perfopaberisse vastavad mügarikud. Termoprinter Vastupidavad ja madalate ülalpidamiskuludega. Termoelemendid põletavad paberisse jälje ning tekib kujutis. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Lisaks mustvalgele trükile on kasutusel ka mitmevärvilised värvilindid (kiled). Fotoelektriline printer (laserprinter, LED-printer) Tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Laserprinteri mustvalge trükk ületab oma kvaliteedilt ja vastupidiselt kõik oma konkurendid. Enne printima hakkamist loeb printer mällu kogu lehekülje. Laserprinter Jugaprinter (mullprinter, tindiprinter) Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete ridadena. Tohutu suureks eeliseks laserprinterite ees on
või kahes vahetatavas tindianumas. 4) Plotter Plotter on suureformaadiline tindiprinter. Seda kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks. Tänapäeval on plotteri üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk. 5) Laserprinterid Laserprinterid töötavad praktiliselt samal põhimõttel kui koopiamasinadki: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. 6) Ofset-printer Selline laserprinter, kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile. 7) LED-printer LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine.
printimisresolutsiooniga 600x600 (Dots Per Inch) punkte tolli kohta. Algmaterjal www.laserprinters.org ja www.alummi.media.mit.edu (http://www.laserprinters.org/article/laser-printers-information/laser-printers- information-the-history-of-laser-printers.html) (http://alumni.media.mit.edu/~yarin/laser/laser_printing.html) 6 2. LASERPRINTER 2.1 Laserprinteri tehnoloogia Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Laserprinteri tööpõhimõtet selgitab (joonis 1.). (1- termilise kinnistuse plokk, 2- trumli pinda valgustav lamp, 3- tooneri puhastusmehhanism, 4- tooneripulbri väljaheitepaik, 5- laadimisseade, 6- koht trükielementide kandmiseks paberile, 7- standardelementide eksponeerimisseade, 8- paberi söötmisseade, 9- paberirull, 10- tooneri pealekandmisseade, 11- skaneeriv
kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Värv on läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Vajab eripaberit Plussid Vähe liikuvaid osasid Lihtsad Töökindlad Müravabad Rahuldav pildikvaliteet, spetsiaalse paberi korral kõrge. Miinused Suhteliselt aeglased Eraduvad ebameeldivad gaasid Aja jooksul tekst tuhmub Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu). Laserkiired tekitavad elektrostaatilise laengu pildist ja edastavad selle laetud vastuvõtjale, mis annab toonerile vastava elektrostaatilise laengu. Enne printima hakkamist loeb printer mällu kogu lehekülje, mille puhul vajatakse üsna suurt mälumahtu. Valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväiksed valgusdioodid.
prindiseadmeid. Veelgi parema värviprindi kvaliteedi tagavad nn sublimatsiooniprintereid. Need on eelmistega sarnased, kuid nendes ei põletata värvainet värvkilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule, mis seejärel imendub eripaberi pinnale. 9 LASER/LED-PRINTERID Laserprinteri tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Printeri peamiseks osaks on valgustundliku kihiga kaetud pöörlev trummel, millele punkthaaval kantakse laserkiire abiga prinditav kujutis. Laserkiire skanneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub nähtamatu elektriline jäljend originaalist. Nendelt aladelt, kuhu laserkiir langeb, elektrilinelaeng kas täielikult või
või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Printerite liigid: Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI.
- mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete
praktiliselt puudub ja värvikujutust iseloomustavad eriti pehmed üleminekud. Teksti ja täppisgraafika puhul on see siiski puuduseks ja eriti peene teksti väljastamisel kujuneb jälg veidi ebateravaks ja häguseks. 9 1.5.2 Laserprinterid Töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. 1.5.3 LED-printerid Annavad sarnaselt laseprinteritele korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI. 1.5.4 Jugaprinterid
- fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine . Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide
kvaliteetset teksti ja jooniseid. Laserprinterid kasutavad kserograafilist printimisprotsessi, kus väljastatav materjal on toodetud laserkiire otsese skänneerimise kaudu üle kogu printeri fotoretseptori. Laserprinterid töötavad praktiliselt samal põhimõttel kui koopiamasinadki: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Laserprinter ise on küll reeglina kallim kui tindiprinter, kuid selle kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril. Populaarsemateks võib lugeda firma Hewlett- Packard laserprintereid, neid valmistavad aga ka näiteks Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. Järjest tavalisemaks on muutunud ka printerid, mis suudavad printida mõlemale lehepoolele korraga, vähendades sellega paberikulu
), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI.
mälumahtu ei vajagi. Klassikaline printeriarhitektuur sisaldab siiski terve mikroarvuti ühe või mitme protsessoriga ja suurte RAM- ning ROM-mäluseadmetega; kõrgtaseme printerites võib leiduda isegi kõvaketas salvestusseade. Printerite liigid Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on
alusel, paberi edasinihutamine peale reavahetust, prindi alustamine kindlast kohast leheküljel jne. 6.4. Printerite liigid 60 Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett - Packardi laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI.
annaabi.ee 
