Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektriväli ja magnetväli". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
magnetväli, jõujoon, vaakumis, juhtmega, vektor, magnetjõud, elektrivool, coulomb, voolud, tõmbejõud, jõujooned, pöial, vastastikmõjus, voolutugevus, ruuduga, elektrilised, homogeenne, mittejuhid, pooljuhid, juhtmetes, põhiseadus, laengud, magnetinduktsioon, lõunast, tõukejõud, tihedamalt, näpud, peopesa, rusikareegel, mikroosakestematemaatik • Uuris kahe ühepikkuse juhtmelõigu vastastikmõju. • Selle vastastikmõju kaudu on defineeritud voolutugevuse ühik 1amper • Ampere’i seadus 1775 - 1836 JÕUD KAHE VOOLUGA JUHTME VAHEL KUI JUHTMED KUI JUHTMED ON RISTUVAD, PARALLEELSED, JÕUDU EI OLE ON JÕUD MAKSIMAALNE Jõud kahe paralleelse vooluga juhtme vahel KUI VOOLUD ON KUI VOOLUD ON SAMASUUNALISED, VASTASSUUNALISED, Juhtmed tõmbuvad Juhtmed tõukuvad JÄRELDUSED 1. Jõu suund sõltub voolu suunast juhtmes 2. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub 3. Jõud on võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes 4. Ühepikkuste juhtide korral on jõud võrdeline juhtme pikkusega. 5. Juhtmete vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline juhtmete vahelise kaugusega Ampere seadus kahe paralleelse
http://www.abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool võib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool mõjutab jõuga teisi elektrivoole ja magneetunud kehi Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t (1A) Ajas muutumata tugevusega voolu nim alalisvooluks Alalisvoolu tekkimiseks ja säilitamiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles. Laetud osakeste suunatud liikumise tekkimiseks ja säilitamiseks peab neile mõjuma kindlasuunaline jõud
kokkuleppelist suunda. S-poolus magnetnõela lõunapoolne ots. Kahe püsimagneti samanimelised poolused tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise tekitama magnetvälja. 2. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse kui paralleelsetes juhtmelõikudes, mis omavad ühist keskristsirget kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub nende vahel tõmbejõud, vastassuunalistel tõukejõud. Ristuvate vooluga juhtmete vahel jõudu ei mõju. 3. Ampere seadus Magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjub jõud F, mis on võrdeline juhtmes esineva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning sina voolusuuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B*I*l*sina (B magentinduktsioon). Vasaku käe reegel (määrab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna) Väljasirutatud sõrmed osutavad
kogumit, millel on olemas elektrilaeng kui omadus. 2. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. 3. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1A) 4.Mida kujutab endast elektrivool? Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust. 6.Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja tekitavad kas elektriliselt laetud osakesed (elektrilaeng) või ajas muutuv magnetväli . 7.Mida väidab Coulomb'i seadus?
Pooljuhid- laengukandjad ei ole pooljuhtides kõll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Elektrivoolu suund- kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund Elektrivoolu tugevus-näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Coulomb’i seadus- näitab elektrostaatilist jõudu kahe laenguga keha vahel Ampere’i seadus- kui juhtmetes on samapidine elektrivool, siis nende vahel on tõmbejõud. Kui on eripidised, siis mõjub nende vahel tõukejõud Magnetväli-laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja Elektriväli, selle valem ja ühik- Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Ühik: q (1 kulon) valem: E= F/q
astmes -19 kulonit. 3. Millise märgiga millistel osakestel esineb? Esineb ioonidel. Siis kui aatom LISAB väliskihile elektrone, tekib negatiivne ioon ja kui aatom ANNAB ÄRA väliskihi elektrone, siis tekib positiivne ioon. 4. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on osake, mis sisaldab arvukalt laetud osakesi ning saab liikuda elektrijõudude toimel kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. 5. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Selle suund on määratud kokkuleppeliselt: positiivsete laengukandjate liikumise suund 6. Mille poolest erinevad juhid, dielektrikud ja pooljuhid? Juhid on ained, mille vabade laengukandjate arv on väga suur. Nt metallid Dielektrikud sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid on saanud nime oma vahepealse elektrijuhtivuse järgi juhtide ja
13): U E = . d 4 Sellest seosest tuleneb elektrivälja tugevuse ühik üks volt meetri kohta. Üks volt meetri kohta (1 V/m) on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel piki jõujoont igal meetril ühe voldi võrra. 5.4. Elektrivool Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Lisaks suunatud liikumisele liiguvad elektronid kogu aeg ka kaootiliselt (soojusliikumine). Voolu (kokkuleppeliseks) suunaks on positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Voolutugevus (tähis I) näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget, q
kogumit, millel on olemas elektrilaeng kui omadus. 2. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. 3. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1A) 4.Mida kujutab endast elektrivool? Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust. 6.Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja tekitavad kas elektriliselt laetud osakesed (elektrilaeng) või ajas muutuv magnetväli . 7.Mida väidab Coulomb’i seadus?
1. Elektrilaeng - näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Elementaarlaeng - vähim looduses eksisteeriv laeng. Kandjad on prootonid ja elektronid. 2. Juht - ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Looduslik vesi. Dielektrik - ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool reeglina väga nõrk. Puhas destilleeritud vesi. Pooljuht - Laengukandjad vahest on vahest mitte - kandjate hulga muutus. Juhivad ühes suunas. 3. Elektrivool - vabade lanegukandjate suunatud liikumine elektrivälja mõjul. Voolutugevus - Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t 4. Coulomb’i seadus - . Kahe laetud keha vahel mõjuv elektrijõud F on võrdeline kummagi keha
muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Oerstedi katse- elektrivoolu ümber on magnetväli ja vooluga juhtme magnetväljas pöördub mangnetnõel juhtmega risti. Vooluga juhtmed: jõud on max kui nad on paralleelsed, ristuvate juhtmete korral jõud puudub, samasuunaliste vooludega juhtmete vahel on tõukejõud. Jõud on alati voolujuhtmega risti. * kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel on 1m ja neis voolab ühesuguse voolutugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2*10-7 N ,siis on voolutugevust juhtmetes 1A. F=kI1I2/d Ampere'i seadus arvutatakse jõudu, millega magnetväli mõjutab vooluga juhti. F=BIlsin, B=F/Il Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga, ühikulise pikkusega juhtme lõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. *kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja vool 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon 1T . Jõu suuna määrab
1. Magnetväli, püsimagnetid, voolu magnetväli, magnetvälja jõujooned. (2 tundi) pg 4.1; 4.2; 4.4 4.1 MAGNETVÄLI. PÜSIMAGNETID Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatav väli. (EV-laengukandjate suunatud liikumine -> tekib laengukandjate liikumise tulemusena magnetväli) -Füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad Põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. * olemasolu suhteline * elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja * paigal seisev laeng (laetud keha) -> elektrivälja * liikuv laeng (elektrivool) -> täiendavalt ka magnetvälja Püsimagnet- keha, mida alati ümbritseb magnetväli. -keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole. Püsimagnetil põhjustab magnetvälja -> magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb
(spinniga)Spinn füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakese impulsimomenti; seotud pöörlemisega.Magnetil on kaks poolust põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud keha tekitab ka ise magnetvälja. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga.1820. avastati, et juhet läbib elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Taani teadlane H. Ch. Oersted.Samal aastal avastas A. M. Ampere vastastikmõju kahe vooluga juhtme vahel ja leidis kolm seaduspärasust:*Kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid on samal keskristsirgel, siis nende vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel. Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne, ristuvate korral 0.*Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud,
negatiivne. F qE Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: 1. väljatugevus juhi sees on null; 2. elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; 3. kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; 4. väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Elektriväljas oleva juhi sees on väljatugevus null, laengud kogunevad juhi pinnale ja tasakaalustavad üksteist. Sellel nähtusel põhineb varjestamine. Elektriväli dielektrikus. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Selliseid laenguid nimetatakse seotud laenguteks, tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus
Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. Ampere 2. Seaduspärasus : Kui paralleelsetes juhtmelõikudes liiguvad samasuunalised voolud, on juhtmete vahel tõmbejõud, kui vastassuunalised, siis tõukejõud. Ampere 3. Seaduspärasus: Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. F=(k*I1*I2*l)/d k(vaakumis ja õhus)= 2*10-7 k = 0/2 = 1/(4**0) 0= 4 *10-7 Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirjuhtme, mille vahekaugus on 1 m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmele pikkuse iga meetri kohta jõud 2*10-7 N, siis on voolutugevus 1A
2. Püsimagnet, tema poolused ja nendevaheline vastastikmõju. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti juures võib tinglikult eristada kahte piirkonda põhjapoolus ja lõunapoolus. (N ja S). Üge püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuvad. 3. Milles seisnes Oerstedi katse ja milles on tema tähtsus? Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt. Nimetatud katse pani aluse magnetvälja uurimise algusele ja vallandas elektrivoolu magnetvälja uurimisel tõelise laviini. 4. Ampere'i katse paralleelsete vooluga juhtmetega.
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja. Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse spinniks. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti. Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet�
Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetväli Elektrivoolu magnetvälja uurimise alguseks võib lugeda aastat 1820. Oma töö tulemuse avaldas Hans Christian Oestred. Nimelt avastas Oestred, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale ojenteeruvat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskmine kinnituspunkt.
märgiga esineb? Elementaarlaeng on vähim iseseisev eksisteeriv laeng. Prootonid, elektronid ja neutronid. 4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja voolusuund on positiivselt laetud osakeste suund. 7. Võrdle ja too näiteid dielektrike ja juhtide kohta. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. Sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid, neid tekkiv elektrivool seetõttu enamasti väga nõrk. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. See
Elementaarlaeng on vähim iseseisev eksisteeriv laeng. Prootonid, elektronid ja neutronid. 4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja voolusuund on positiivselt laetud osakeste suund. 7. Võrdle ja too näiteid dielektrike ja juhtide kohta. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. Sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid, neid tekkiv elektrivool seetõttu enamasti väga nõrk. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. See ei erine oluliselt
pöial. Tasub rõhutada, et Lorentzi jõud mõjub laetud osakestele alati risti nii liikumissuuna kui ka magnetvälja suunaga. Seetõttu ei saa Lorentzi jõud liikumisel tööd teha. Ta võib vaid muuta liikumise suunda. Kõige tugevam on Lorentzi jõud liikumissuunaga ristuvas magnetväljas. Sel juhul sin=1 ja järelikult FL=qvBFL=qvB Kui laengukandja kiirusvektor on risti magnetvälja suunaga (B- vektoriga), siis paneb Lorentzi jõud vaakumis asetseva laengukandja liikuma piki ringjoont ümber magnetvälja suuna, toimides kesktõmbekiirendust andva jõuna. Kui laengukandja liigub piki magnetvälja suunda (v- ja B-vektorid on samasihilised), siis Lorentzi jõudu ei teki, sest on sin=0 ja seega ka FL=0. Kui v- ja B-vektorite vahel on suvaline nurk, siis võime laengukandja kiiruse lahutada kaheks komponendiks: B-vektoriga ristuvaks vr ja B-vektoriga paralleelseks vp.
Füüsika arvestuseks kordamine 1.Mis asi on elekter? Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. 2.Mis asi on magnetism? Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. 3.Mida seletab Coulumbe'i seadus? Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 4.Ampere'i seaduspärasused 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne 2) eris
Juhid ja dielektrikud elektriväljas. Dipool elektriväljas. Varjestamine, mikrolaineahi. Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Elektriväljas oleva juhi sees on väljatugevus null, laengud kogunevad juhi pinnale ja tasakaalustavad üksteist. Sellel nähtusel põhineb varjestamine. Elektriväli dielektrikus. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Selliseid laenguid nimetatakse seotud laenguteks, tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus.
Elementaarlaeng- vähim, katseliselt tuvastatud laengu väärtus. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed elektron ja prooton. 3. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib 1s juhiristlõiget.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 4. Elektriväli-mõjub laetud kehale jõud igas punktis.Tekitavad: laetud kehad. Isel suurused: elektrivälja tugevus, potensiaal, pinge. Magnetväli-Isel suurused: magnetinduktsioon,. Tekitavad: püsimagnet, elektrivool. Elektriväja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Magnetvälja jõujoon on mõttleline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. Elektrivälja tugevus näitab laengu ühikule mõjuvat jõudu elektriväljas. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 6. Ampere seadus: Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne
I= R +r Voltmeeter pinge U mõõteriist, mis ühendatakse vooluringi rööbiti. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur. Ampermeeter voolutugevuse I mõõteriist, mis ühendatakse vooluringi jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema väike. MAGNETVÄLI Püsimagnet ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas: F B magnetinduktsioon (ühik: 1T) 1N B= 1T = I l I voolutugevus 1A 1m l juhtmelõigu pikkus Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda võib nimetada ka B-vektoriks. Ka magnetväljas kehtib superpositsiooniprintsiip, mis seisneb selles, et erinevate kehade poolt
3) püsimagnet võib muuta temaga kokkupuutes olevad raudesemed ajutiselt magnetiks. Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutumise tulemusel hakkab aine ise tekitama magnetvälja. 4) magneti poolitamisel tekib 2 võrdsete poolustega magnetit Voolu magnetväli 1820a avastas Oersted et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetile mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega risti. Samal aastal tõestas Ampere et ka kaks vooluga juhti mõjutavad teineteist. Tema panuseks oli ka see, et ta avastas magnetvälja omaduse: magnetväli kaasneb laengute liikumisega ja tekivad nn ringvoolud. Ampere avastused: 1) kui 2 vooluga juhti on paralleelsed, siis nende vahel mõjuvad jõud on maksimaalsed, kui aga risti, siis jõud ei mõju.
teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. qq F = k 1 22 r Punktlaeng on laetud keha mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvutada. 9 Nm 2 1 Punktlaengu välja võrdetegur k = 9 10 , k= C2 4 0
Magnetism Andre Marie Ampere Prantsuse füüsik ja matemaatik Uuris kahe ühepikkuse juhtmelõigu vastastikmõju. Selle vastastikmõju kaudu on defineeritud voolutugevuse ühik 1amper Ampere'i seadus Ampere'i seadus F = B I L sin F=juhtmelõigule mõjuv jõud. I=juhet läbiva voolu tugevus. L=juhtmelõigu pikkus sin=nurk suuna ja voolu magnetvälja vahel Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega. Vasaku käe reegel Jõu suuna Ampere'i seaduses määrab vasaku käe reegel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vah
k∗q2 k∗q ₁∗q ₂ F= ; F= r ❑2 ühik on N r ❑2 2. Elektriväli. Elektriväljatugevus ja elektrijõud. Punktlaengu elektriväljatugevus. Punktlaengute süsteemi elektriväli. Elektriväli on seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber, põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine. Elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega. El. välja iseloomustavad el. välja tugevus ja potentsiaalne tugevus. σ E= Elektriväli mõlemal pool tasandil on homogeenne. 2ϵ0 2k τ Ühtlaselt laetud lõpmata pika silindrilise pinna elektriväljatugevus: E= , kus r >= R Tau on r
❖ Kui suur on punktlaengu 2 µC tekitatud elektriväljatugevus 0,2 m kaugusel sellest laengust? k = 9x109 Nm2/C2 q1 = 2x10-6 E1=k(q1/r2) r = 0,2 m Lahendus: E1=9x109 x (2x10-6/0,22) E1= 450000 = 4,5x10-5 Ptk Voolu magnetväli. ❖ Millise nähtuse avastas H. C. Oersted? Mille poolest oli tema avastus oluline? - Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivalt mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt ❖ Ampere uuris, kuidas mõjutavad teineteist kaks vooluga juhet. Miks vooluga juhtmed teineteist mõjutavad? Mõjutavad üksteist, sest neil ühesugune magnetväli.
Laengu liikumine vaatleja suhtes tähendab aga seda, et laengu elektriväli vaatleja asukohas muutub. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Siit võiks järeldada, et mingit erilist magnetvälja polegi olemas. On vaid elektrivälja muutumisega kaasnevad nähtused, mida on saanud kombeks nimetada magnetväljaks. Elektrivoolu magnetvälja uurimise alguseks võib lugeda aastat 1820. Oma töö tulemuse avaldas Hans Christian Oestred. Nimelt avastas Oestred, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale ojenteeruvat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskmine kinnituspunkt. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise
Ühik - V/m 2) Amperei seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu, tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinuega nurgast α voolu suuna ning magnetvälja suna vahel. 3) Vasaku käe reegel-(Jõu suuna määramiseks Ampere`i seaduses võib kasutada vasaku käe reeglit) See väidab, et kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 4) Magnetinduktsioon- B näitab magnetjõudu Fm(indeks m), mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 5) Elektriväli Sarnasus Magnetväli Mõju põhiseadus on Coulomb`i materiaalsed, Mõju põhiseadus on Ampere`i seadus. seadus
tema tähis on e. ga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 täisarvkordne. Samuti võib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt tõestas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa füüsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mõõtmistulemused ja tõestas elementaarlaenu olemasolu ameerika füüsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. 4. Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Seotud elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse kuuluvate osakeste elektrilaengute ning ioonvõrega kristalliliste
1. Püsimagnet (mõiste, liigid, mõju, kasutamine) Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Püsimagneti magnetväli on aineosakeste magnetväljade summa. Tinglikult eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust. Kahe püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised aga tõukuvad. Kasutatakse nt. Kappidel, kõlaris, tahvlil, mikromootorites. 2. Voolu magnetväli (lk 117, joonis 4.7, selgitus) Voolu magnetvälja avastas 1820. aastal H. Cr. Oersted. Magnetinõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Prantsuse füüsik A. M. Ampere avastas, et paralleelsed vooluga juhtmed mõjutavad üksteist. KI 1I 2e -7 N F= K =210 d A2 F jõud (N) I1, I2 voolutugevused juhtmetes (A) e juhtme pikkus (m) d juhtmetevaheline kaugus (m) 3. Kuidas mõjutavad üksteist kaks vooluga juhet?
annaabi.ee 
