Kondensaator Kondensaator ● Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent ● Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, ehk võime salvestada elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. ● Mahtuvus on seda suurem, mida suurem on kummagi plaadi pindala (A) ja mida väiksem on plaatide vahekaugus (d). ● Kondensaator ei juhi alalisvoolu, kuid laseb läbi vahelduvvoolu. Ehitus ● Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. ● Plaatideks on õhukestest metalllehtedest (fooliumist) ribad või metallitamise teel
Elektri-ja magnetväli Katariina Noormägi 11b klass 1. Kuidas saab kehale anda elektrilaengu,too mõni näide. Kõige lihtsam viis anda kehale elektrilaengut on hõõrdumise teel. Nt hõõrudes juukseid kammiga või hõõrudes õhupalli vastu juukseid. 2. Mis ümbritseb igat laetud keha. Iga laetud keha ümbritseb elektriväli. 3. Selgita elektrilaengu jäävuse seadust. Elektrilaengu jäävuse seaduse kohaselt on elektriliselt isoleeritud süsteemis igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. 4. Kirjuta Coulombi seadus ja selgita tähtede tähendus ning selgita valemit ka matemaatiliselt.
Voolu tekkimiseks on vaja 1) vabu laengukandjaid 2) elektrivälja Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivooluga metallides ei kaasne aine edasikandum füüsikalised suurused: voolutugevus pinge takistus Kokkuleppeliselt loetakse voolusuunaks vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele poolusele. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Magnetväli. Paigal seisvat elektrilaengut ümbritseb elektriväli, mille kaudu mõjutab teisi laenguid. Liikuvat elektrilaengut ümbritseb peal Ferromagneetikud on ained, mis jäävad, olenemata keskkonnast, magneetilisteks. Samasuunaliste vooludega juhtmed tõm Magnetvälja iseloomustamiseks on füüsikaline magnetvälja magnetiline inktutsioon. MEHAANIKA sirgjooneline liikumine kiirus- v= s/t [v]= m/s kiirendus- a= v-v0 / t keskmine kiirus Vk= s1+s2+.../ t1+t2+...
Dielektrikul puuduvad vabad laetud electronic Polaarne die. ´+ ja - laengu asukohad ei ühti Mittepolaarne die. + ja - laengu asukohad ühtivad. Dielektriku dielektriline läbiatavus....näitab,mitu korda väli dielektrikus on väiksem elektriväljas vaakumis .Valem.... Välise elektrivälja mõjul kvartskristalli mõõtmed perioodiliselt vähenevad.KVARTSKELL Elektrimahutavus-nimetame ühe juhi laengu ja juhtide potensaalide vahe suhet. Valem+tähis Iseloomustab juhtide võimet saleslady elektrilaengut. Kondensaator-on mõeldud laengute salvestamseks,koosneb kahest juhist mis on omavahel dilektriku kihiga joonis... Plaatkondensaator-mahutvus sõltub geomeetrilistes suurustes. D-katte vahekaugus S-unique pindala E-dilektriline läbitavus Eo-elektriline konst. K.liigid. Paber-,pöörd-,elektrolüütkondensaator Jada ja rööp ühendus Laetud kondensaatori energia on võrdne kon. Laadimisel tehtud tööga valem
Õppimine loodus Laetud kehade vahel mõjuvat jõudud nimetatakse elektrijõuks. Elektrijõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrilaenguid on kahte liiki. Ühte liiki elektrilaengut on hakatud nimetama positiivseks laenguks, teist liiki elektrilaengut aga negatiivseks laenguks. Erinimelised laetud kehad tõmbuvad. Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad. Elektrone iseloomustab elekrtilaeng. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronkatte. Elektronkattes paiknevad elektronid kihtidena. Aatomimudel on kujutlus aatomist, sest me ei tea, milline ta täpselt on. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni elektrilaeng on positiivne. Neutroni elektrilaeng on neutraalne. Elemendi aatominumber näitab prootonite arvu tuumas.
Pilved nagu teisedki elusolendid tahavad juua, sellepärast laskuvad nad õhtuti või hommikuti veekogude juurde (meie näeme seda uduna) ja imevad seda vett enda sisse. Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on enamasti valget värvi, joovad tihti magedat vett, tumedad aga soolast ehk merevett. · Teades neid fakte tekib küsimus, miks siis välku lööb? Vastus on väga lihtne. Tihti pilved laskuvad kõrgepingeliinideni ning koguvad endasse elektrilaengut ning tõusevad tagasi taevasse. Üleval, kui pilvedele midagi ei meeldi, võivad nad järsku kurvaks muutuda ning nutma hakata (meie nimetame seda vihmasajuks). Kui pilved aga kuskil koos pisaraid langetavad, võivad nad vahest suure vihaga kogutud elektri tagasi maa peale saata ja mingeid raskesti lahendatavaid probleeme tekitada. Juhul kui pilvedel on tuju hea, hõljuvad nad üksinda ringi ega põhjusta maa elanikele mingisuguseid probleeme.
Kuna punane , roheline ja sinine annavad kokku valge värvuse, öeldakse, et kõik elementaarosakesed on valged. Värvilaengute vahel mõjub tugev vastastikmõju (tõmbe- või tõukejõud, mis toimib siis kui osakesed on lähemal teineteisele kui 10 -15 m). Kvarkide massid on väga erinevad, ulatudes 8 elektroni massist kuni 350 000 ni. Leptonid, milledest tuntumad on elektron ja neutriinod (elektronneutriino, müü-neutriino, tau- neutriino) , seisumass arvatavasti null, elektrilaengut pole. Vaheosakesed on footon, gluuonid ja vahebosonid ka graviton, kuigi neid pole veel avastatud. Omavahel nad ei reageeri, ainult gluuonid teiste gluuonitega muunduvad vastatsikku. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Gluuonid (ka strongonid) on tugeva vastastikmõju kvandid. Nende abil toimivad kvargid omavahel, vahetades värvilaenguid. Gluuoneid on kaheksa erinevat tüüpi. Neil pole seisumassi ega elektrilaengut
-)kahe elektriseerunud keha kogulaend on aga vrdne nulliga, nagu see oli enne kehade elektriseerumist. -)Kui elektrilaendu lekannet ssteemi vi ssteemist vlja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud ssteemi. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemis kehtib elektrilaengu jvuse seadus. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ... qN = const. q1;q2-ssteemi kuuluvate kehade laengud. ELEKTRILAENGUTE LEKANNE -)Elektrilaengut vib edasi anda helt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha. Niisuguse kokkupuute tulemusena mlema keha laengud vrdsustuvad. -)Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgne laeng jaguneb kaheks vrdseks osaks. Seda katset mitu korda korrates vib juda jagamata laenguni, mida omab elektron. -)This: e=-1,6 x 10 -19 -)Elektrilaeng on elektroni peamine omadus. -)Iga keha laeng on elektroni laengu tisarvkordne. q= N x |e| ->keha on positiivselt laetud.
Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis on elektrone liitnud endaga, nimetatakse negatiivseks iooniks, tal on negatiivne elektrilaeng. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, tähis 1 C. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid
Küsimused „Elektrimootor. Elektriohutusest“ Mis on elektrimootori ülesanne? Mis on staator ja rootor? Missugune on kommutaatori ehitus? Millised on sagedasemad elektrikahjustused? Missuguseid kahjustusi võib põhjustada elektrilöök inimesele? Missugused elektrist tulenevate õnnetuste levinumad põhjused? Õpi selgeks mõisted Kondensaator - elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus C, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. Induktiivpool - on elektroonikakomponent, mille põhiline tunnussuurus on induktiivsus L, st. ta on võimeline tekitama magnetvälja ja seoses sellega ka talletama energiat. Ta koosneb südamikust ja sellele mähitud isoleeritud traadist mähisest. Aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub
Kitosaan Sissejuhatus Mis on kitosaan? Omadused Kasutusalad Looduslik ja sünteetiline Kitiini saamine Kitosaani saamine Kitosaani rasvasiduva võime uurimine Puuviljamahla selitamine Argumendid Kitosaan Koosneb loomset päritolu kiudainetest, mis kannavad positiivset elektrilaengut Ainuke looduses leiduv leeliseline polüsahhariid Kitosaan seob seedekulglas erinevaid rasvu 20kordselt sissesöödud kogusega võrreldes. Kitosaan koosneb loomset päritolu kiudainetest, mis kannavad positiivset elektrilaengut Tugevdab immuunsust, pidurdab vähirakkude kasvu, alandab vererõhku ja rasvade sisaldust veres. Väljutab organismist toksiine, pestitsiide, keemilisi värvaineid ja muid kahjulikke aineid. Omadused Kitosaan- võimeline moodustama püsivaid
Aatom koosneb: Tuum: prootonid ja neutronid Elektronkate: elektronid Aatomi osakeste iseloomustamine Mass: kõik prootonid, elektronid ja neutronid on ühe suurused Elektrilaeng: prootonil ja neutronil Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühe suurune. See on vähim looduses teadaolevatest elektrilaengutest. Vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. Kokkuleppe kohaselt loetakse elektroni laengut negatiivseks, prootoni laengut aga positiivseks. Tuuma elektrilaeng on suuruselt võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga. Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Kuna prootonite ja elektronide elektrilaeng on suuruselt võrdsed, on aatomi elektronkatte negatiivne laeng suuruselt võrdne aatomituuma positiise laenguga
rahatähte. Baltisaksa päritolu Georg Richmann (1711-1753) oli sündinud Pärnus, veetnud poisipõlve Tartus ja õppinud hiljem Tallinna gümnaasiumis, Saksa ülikoolides ja Peterburi Akadeemias. Juba atmosfäärielektri teaduse sinniaastal- 1752 - pani prantslane Louis Guillaume Le Monnier püsti kümmnemeetrise puust masti ja selle külge isoleeritud teraviku. Le Monnier´d huvitas, kui kaugel äikesepilvest on võimalik elektrilaengut registreerida.Nõrk elekter ei anna sädet ja Le Monnier kontrollis elektrilaengut selle järgi, kuidas varda küljest tulev traat tolmu külge tõmbab. Ühel selgel juunikuu päeval ei olnud pilvi lähemas ega kaugemas ümbruses, kuid traat tõmbas ikka tolmu külge. Le Monnier asus varda elektriseerumist igapäevaselt registreerima ja tema Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmunud artikkel märgib regulaarsete atmosfäärielektriliste mõõtmiste algust. 18
Elektrilaeng ja elektriväli Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha saab elektriseerida Keha teise kehaga hõõrdudes; Keha laetud kehaga puudutades. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Lihtsaim kodune viis tekitada väikest elektrilaengut on hõõruda plastikjoonlauda näiteks majapidamispaberi või puuvillast riidega. Plastikjoonlaud omandab negatiivse elektrilaengu. Kui nüüd joonlaud (täpsemalt, selle hõõrutud osa) viia väikeseks lõigatud või rebitud paberitükkide lähedusse, siis paberitükid tõmbuvad joonlaua poole. Paberitükkide endi elektriseerumist selgitab laengu indutseerimise nähtus. Joonis 1 Elektriseeritud kehade vastastikumõju. Kahte liiki laengud
Q= n e Q keha laeng 1 c 1c= 1 kulon N- elektronide arv 1c on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul, kui juhti läbiva voolu tugevus on 1A. 1c=1as q=It Positiivne iooniks nim aatomit, mis on kaotanud ühe või mitu elektroni. Neg iooniks nim aatomit, kuhu on juurde tulnud liigsed elektronid. Elektronide liikumine kehade elektriseerimisel Tavaliselt on keha kõikide negatiivsete laengute summa võrdne tema positiivsete laengute summaga ning kehal ei ole elektrilaengut ehk öeldakse, et keha on elektriliselt neutraalne. Keha on pos laetud kui tal esineb elektronide puud jääk. Keha on neg laetud kui kehal on liigseid elektrone võrreldes normaalse olekuga. Kehad elektriseeruvad ainult siis kui nad saavad juurde või kaotavad elektrone. Kehade elektriseerimisel ei tekitada juurde elektrilaenguid vaid neid jaotatakse ümber. See tähendab, et osa elektone läheb üle ühelt kehalt teisele.
KF-31 "ELEKTRIKALAD", KUIDAS JA M I L L I S E D K A L A L I I G I D K A S U TAVA D ELEKTRIVÄLJU Referaat Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2011 SISSEJUHATUS ELEKTRIRAILISED ( TORPEDINIDAE ) Nad on aeglaselt liikuvad põhjastoitujad, kes on võimelised genereerima elektrilaengut enda kaitsmiseks või toitumiseks. Tänapäevaks säilinud liike loetakse 15-22 ringis. Sõjalaevastikus kasutatav relv, torpeedo, ongi oma nime saanud selle perekonna ladinakeelse nime järgi Torpedos, mis tähendab "halvatud" või "tuim", arvatavasti tuleb tähendus sellest tundest mis tekib pärast kokkupuudet rai poolt tekitatud elekrishokki. Elektriraid on kehakujult nagu teised raid, lamedad , ketta laadse kujuga ning sabauimed pikkused varieeruvad
Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel; avastas Hertz. 1) Zn plaat laadimata, ei teki elektrilaengut 2)plaat positiivselt laetud, laeng ei muutu valguse toimel 3)plaat negatiivselt, laeng kaob valguse toimel 4)negatiivselt plaadi ette klaas, laeng ei kao. Stoletov´i katse mõõdeti fotovoolu tugevust pingest. F seaduspärasused: 1)küllastusvoolu tugevus oleneb katoodile langeva valguse intensiivsusest 2) fotoelektronide kiirus oleneb valguse sagedusest; mida suurem valguse sagedus, seda suurem elektronide kineetiline energia. 3)iga metalli jaoks esineb valguse sageduse pii,
Elekter Elekter Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool
Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivne ioon - Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Laeng - Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus. Elektrilaengut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid). Laengu jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 3) Kuidas erinevad üksteisest juhid, dielektrikud ja pooljuhid. Juhid Elektrijuhid on ained, millel on väga palju vabasid laengukandjaid. Elektronid on laengukandjad. Dielektrikud ained, mis ei sisalda vabasid laengukandjaid.
osa, mis uurib paigalolevat laetud kehade ajas muutumatut vastastikumõju;3)Elektrilaeng-sama liigise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad;4)Elektriseeritud keha- keha, mis on omandanud elektrilaengu;5)Maandamine-laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga; 6)Elektrostaatiline väli-ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju; 7)Elementaarlaeng-vähimat loduses eksisteerivat elektrilaengut; 2.Elektrijõud on jõud millega üks , eriliigilised tõmbuvad; 4.Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel ;5.Juhid-ained või ainete segud, mis juhivad elektri voolu hästi ja sisaldavad palju vabasid laengute kandjaid. Nt:Vask, soolvesi; 6.Pooljuhid-mis sisaldavad keskmiselt vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu mingitel tingimustel. Nt:Räni,germaanium; 7.Dielektrikud-ained
Elekter on nhtuste kompleks, mis phineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse vi negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvlja ja alluvad selle toimele. Sna "elekter" tuleneb vanakreeka snast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on fsikas selle all mistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mistetakse ldkeeles elektri all kige sagedamini elektrienergiat vi elektrivoolu. Pinge ehk elektriline pinge on fsikas ja elektrotehnikas kasutatav fsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivlja tugevuse erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu mberpaigutamiseks hest punktist teise. Pinge miste vttis 1776. aastal kasutusele inglise fsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nhtusi ja elektrilaengute jagunemist.
1. Elektrilaeng. Mõiste, liigid, saamine. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus. Elektrilaenguid on kahte liiki: positiivseid ja negatiivseid. Kõige lihtsam on kehale elektrilaengut anda hõõrumise teel (nt juuste kammimine, kampsuni seljast võtmine, autost väljumine). 2. Nimeta 5 elektrijuhti ja mittejuhti. Elektrijuhid: vesi, metall (kuld, hõbe, vask, raud). Mittejuhid: plastmass, õhk, puit, kumm ja klaas. 3. Mis on elektrivool? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist elektrijõu toimel. 4. Mis on voolutugevus? Elektirivoolu iseloomustab füüsikaline suurus voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline
laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks. Kui laetud kehadele mõjub elektrijõud, siis see keha asub kindlasti mingi teise laetud keha elektriväljas. Elektriväli levib vaakumis 300,000km/s. Elektriväli on tugevam laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrgem. Kõikidel elektronidel on samad laengud. Elektronid asuvad elektronkihtidel. Elektronil on negatiivne laeng. Väiksemat looduses eksisteerivat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt sama suurusega. Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne. Laetud keha elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng: tähis: valem: mõõtühik: Elektrone rohkem kui prootoneid = negatiivne laeng. Prootoneid rohkem kui elektrone = positiivne laeng. Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle.
ektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab el ektriväli. Elektrilise vastastikmõju kirjeldamisel on oluline mõiste elektrilaeng. M agnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli VASTASTIKMÕJU LIIGID T ugev (prooton ja neutron) T ugev vastastikmõju avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike
Kuna leelispatareid (nt tavalised AA-tüüpi ühekordsed patareid), metallhüdriidpatareid (nt laetavad AA-patareid) ja liitium-ioonpatareid on niivõrd levinud, tähendabki sõna ,,patarei" igapäevases keeles elektri salvestamise seadet. Nii nagu suurtükipatarei on mitmest suurtükist koosnev üksus, on ka elektrokeemiline patarei rangemas mõttes mitmest omavahel ühendatud elektrokeemilisest elemendist koosnev vooluallikas. Niisiis ei pea patarei tingimata olemagi võimeline elektrilaengut pikaajaliselt salvestama. Just selliste patareide hulka kuuluvad näiteks päikesepatareid, st päikesepaneelide kogumid. Paneelidele langeva valguse toimel tekivad patarei aktiivmaterjalis omavahel seotud elektronide ja positiivse laenguga aukude paarid. Kui tekkinud osakesi koheselt voolu tarbimise teel üksteisest ei eraldata, toimub kõigest mikrosekundite jooksul moodustunud elektronide ja aukude taasühinemine. Elektritootmise seisukohast tähendab taasühinemine aga
Elektromagnetiline jõud 1 Tugev jõud 20 Nõrk jõud 10-7 Mateeriaosakesed ja antiosakesed Mateeriaosakesed on põhiosa fundamentaalosakestest ehk kõige alsematest osakestest. Mateeriaosakesed on leptonid ja kvargid. Leptonid Leptonid on nõrga vastastikmõju esindajad ning võivad esineda ka iseseisvalt. Elektrilaengut omavad leptonid (nt.elektron) osalevad elektromagnetilises vastastikmõjus. Kõik leptonid osalevad nõrgas vastastikmõjus ja see on ainus vahend elektriliselt neutraalsete leptonite ehk neutriinode jälgimiseks. Leptonid osalevad ka gravitatsioonilises vastasmõjus. Kõige tuntumad leptonid on elektronid ja neutriinod. Leptonlaengud (tähised , , ) iseloomustavad vastavaid leptoneid. Vastavate antiosakeste leptonlaengud on vastasmärgilised
Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 3) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. , impulsi muut tekib kahe erineva impulsi liitumisel. 4) Nihe ehk nihkevektor ehk siire ehk nihutus on keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav vektor. V=V0+at (lõppkiirus) 5) elektrivoolu töö- Selleks et elektriväljas liigutada elektrilaengut q vastu pinget U, tuleb teha töö mis avaldub kujul Q · U. Kui elektrivoolu tugevus I on konstantne, siis avaldub elektriline töö kujul U · I · t, kus t on ajavahemik. A = mgh potensiaalne energia 6) Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks 7)Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub
Ühenda alati aku enne lahti, ühendades esimesena maa ehk miinus juhtme. Viimane hoiatus puudutab jootjat ennast. Joodis sisaldab pliid! Hoia kõik jootmisvahendid lastele kättesaamatus kohas, kasulik on pesta käed pärast jootmist! Kondensaator Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta. Valdav enamik kondensaatoreid on püsikondensaatorid. Neid liigitatakse elektroode eraldava dielektrikukihi järgi; levinuimad on keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid. Dielektrikuna on olnud kasutusel ka immutatud paber, vilk, klaas jm. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia
Millal on keha elektriliselt laetud? Kui tal on omadus teisi kehasid enda poole tõmmata. Millised on kaks võimalust tema laadimiseks? Kui neid hõõrutakse omavahel (klaaspulk ja siid, tõmbavad pärast enda poole pabertükikesi) või kui ühelt kehalt kandub elektrilaeng ka teisele (kui elektriseeritud klaaspulk puudutab niidi otsas metallkera). Milline osake põhjustab elektrinähtusi ja millal see osake avastati? Elektron, aastal 1897. Iseloomusta elektrilaengut. Elektrilaenguta osakest või keha nimetatakse elektriliselt neutraalseks. Elektrilaenguid nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu tähis on tavaliselt Q või q. Elektrilaengu mõõtühik SI-süsteemis on kulon (tähis: C). iseloomustab ka näiteks muutuva elektrilaenguga keha elektrilaengu muutu.
Aatom ja aatomituum 1. Mis on mudel? Mudel on lähend tekelikusele 2. Kirjelda Rutherfordi aatimimudelit aatom koosneb elektrilaengut kandvast tuumast ja selle ümber liikuvatest elektronidest 3. Mille poolest erineb nüüdisaegne aatomimudel eelnevatest? Elektronid ei tiirle nagu planeedid ümber Päikese, vaid moodustavad tuuma ümber teatava kuju ja tihedusega elektronpilve. 4. Sõnasta Bohri postulaadid ● elektronid on aatomis teatava kindla energiaga olekutes ehk kindlatel energiavoodel ● Elektroni üleminekult ühelt energiavoolt teisele aatom kiirgab
juurdekasv temperatuuritõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. · R2=R1*(1+ * ) R2- Takistus temperatuuril 2 oomides R1- Takistus temperatuuril 20 °C (1) oomides - Takistuse temperatuuritegur 1/K = 2 1 Temperatuuri juurdekasv (temperatuuride vahe) kelvinites (K) 8. Elektrimahtuvus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. (C=q/U; ühik 1F[farad]) 9. Kondensaator kaks dielektrikuga eraldatud elektroodi, kasutatakse voolu ühtlustava seadmena · Homogeenne elektriväli: E=Q/a*s=U/d E-elektrivälja tugevus volti meetri kohta(V/m) Q- laeng kulonites (C) a-absoluutne dielektriline läbitavus faradites meetri kohta (F/m) S- pindala ruutmeetrites d- plaatidevaheline kaugus meetrites · Lamekondensaatori mahtuvus: C=Q/U=a*s/d=(r*0*S)/d
Väär ! 9. Vale 10.Kergemad osad (umbes 200 korda) elektronid liiguvad kiirusega ca 2000 kilomeetrit sekundis ümber tuuma. Tõene Väär 10.Kergemad osad (umbes 2000 korda) elektronid liiguvad kiirusega ca 200 kilomeetrit sekundis ümber tuuma. Väär ! 10.Vale Valida õige vastus 1. Milline laeng on aatomituumal? 1. Positiivne. 18 2. Negatiivne. 3. Normaalsetes tingimustes ei oma elektrilaengut. 2. Milline suhe on normaalsetes tingimustes aatomituuma laengutel ja elektronidel? 1. Aatomituum omab positiivset laengut. 2. Aatomituumal ja elektronidell on võrdsed laengud. 3. Aatomituum omab negatiivset laengut. 4. Elektronid omavad negatiivset laengut. 5. Elektronid omavad positiivset laengut. 3. Mida kujutab endast elektron? 1. Väikseim positiivse laenguga osake. 2. Väikseim osake, millel on antud aine omadused. 3
või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku TEKKEPÕHJUS Välgu energiaallikaks on tõusvad õhuvoolud äikesepilves. Õhuvoolu kiirus ulatub 50 meetrini sekundis. Umbes veerand välkudest on pilve ja maa vahel ning enamik neist kannab maapinnale negatiivset elektrilaengut. Kuna välk kestab vaid sekundi murdosa, siis on välgu koguenergia alla megavatt-tunni. KÕU Sähvatusele järgnev lööklaine. Müristavat häält tekitab välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). Hääl levib ligikaudu kiirusega 330 m/s. VÄLGU TOIME Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab
Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. kehad võivad laaduda hõõrdumisel. Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Joon.1 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eri liiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteka ja negatiivseteks. Positiivset elektrilaengut tähistatakse märgiga "+", negatiivset laengut märgiga "-". Selleks, et laetud kehad tõukuksid või tõmbuksid, peab kummalegi neist mõjuma jõud. Seda jõudu iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suurem on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb.
Elementaarosakeste füüsika 1. Kiirendid. Osakesi kiirendavad elemendid nioobiumist raadiolaine resonaatorid. Kiirendatakse laetud osakesi elektrone ja prootoneid, vahel ka nende antiosakesi positrone ja antiprootoneid. Elektrilaengut saab ainult elektriväljaga kiirendada. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Laetud osakesi kiirendatakse elektriväljaga. Kiirendamisel korvatakse massi puudujääk kineetilise energiaga. Kiirendites koondatakse, kallutatakse ja kiirendatakse osakesi. Sirgeid kiirendeid nim lineaarkiirenditeks, ringikujulisi aga tsüklilisteks kiirenditeks. 2. Kvargid ja kvarkide(antikvarkide) laengud. Mateeriaosakeste tabel jaguneb kaheks leptonid ja kvargid
Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 C. Elektrilaenguid on 2 liiki. Kokkuleppeliselt nimetatakse neid positiivseks (+) ja negatiivseks (-). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kehad tõmbuvad. Laetud keha elektrilaeng on suuruselt võrdne elementaarlaengute summaga ning on elementaarlaengu täisarvkordne. Laetud keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla erineva suurusega. Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel. Keha on positiivselt laetud, kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Keha on negatiivselt laetud, kui kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Keha on neutraalne, kui
muutumise tõttu selles vooluringis endas Lenzi reegel ütleb, missuguses suunas hakkavad liikuma laengud, kui näiteks rõngast läbiva magnevälja suurus muutub Induktiivsus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha suutlikust tekitada magnetvoogu ja endainduktsioonieleltomotoorjõudu näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. Rakendused- ne znaju Valjuhääldi - enamasti seadet, mida kasutatakse elektriliselt edastatava helisignaali tagasimuundamiseks õhus levivaks helilaineks ehk kuuldavaks heliks Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Salvestamine magnetribale- kaardilugeja seade Muutuvate magnet- ja elektriväljadelevimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete
Tuum koosneb tuumaosakestest prootonitest + ja neutronitest0. Tuuma ümber tiirlevad elektronid-, mis moodustavad elektronkatte, mis omakorda jaguneb elektronkihtideks.3.Mida iseloomustab elektrilaeng? Tähis, ühik .Elektrilaeng iseloomustab keha aktiivust elektri- ja magnetnähtustes. Tähis q, ühik C.4.Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus.5.Millal on keha elektriseeritud? Keha on elektriseeritud siis, kui ta omab elektrilaengut.6.Miks on keha laeng elementaarlaengu täisarvkordne? Keha laeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakeste elektrilaengute algebraline summa.7.Sõnasta laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.8.Mis on juhid, pooljuhid ja dielektrikud? Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur (juhivad väga hästi elektrit)
4. Kahte liiki elektrilaengud. Nende vastastikune mõju. Positiivsed elektrilaengud, negatiivsed elektrilaengud Samamärgiliselt laetud kehad tõukuvad. Erimärgiliselt laetud kehad tõmbuvad. 5. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. 6. Mida nimetatakse elektroskoobiks? Millel põhineb selle töö? Elektroskoop seade ,millega saab kindlaks teha ,kas keha on laetud või mitte. Elektroskoop töötab laetud kehade vastastikusel toimel. 7. Millal on keha positiivselt ja millal negatiivselt laetud? Keha on positiivselt laetud siis, kui sellel on elektrone puudu.
Vaheosakesed Tavaline footon kannab energiat ja impulssi kindlas seoses ja vastavalt liikumise suunale, ,,ebatavaline" aga suudab jäävaid füüsikalisi suurusi kahe ruumipunkti vahel nii üle kanda, et ta ise pole jäävuse seadustega seotu. Niisugused vahendavad virtuaalsed osakesed on omased kõigile vastastikmõju liikidele. Tugevat vastastikmõju vahendavad kvarkide vahel gluuonid. Gluuoneid on kaheksa erivenat tüüpi, neist ühelgi pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid neil ei puudu tugev laeng. Teisiti öeldes , nad on ,,värvilised". Seega on nt prootonis nii kvargid kui gluuonid, kuid kvarke on laati kolm, igal hetkel kolme erinevat värvi, gluuonite arv pole määratud, nad aina tekivad ja kaovad, vahetades kvarkide värve. Nõrga vastastikmõju vaheosakesi on reaalsete osakestena tekitatud ainult kõige suuremate kiirendite abil. Nad on ebastabiilsed ja lagunevad kiiresti. Kosmilised kiired Kosmosest langeb Maale pidevalt osakesi
mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse liikumise tekitamiseks. Elektrisoojendid tekitavad soojusenergiat, kui vool läbib nende kütteelemente. Elektrilambid annavad valgusenergiat sarnaselt soojenditega vool läbib peenikest traati, mis lööb helevalgelt hõõguma. Itaalia teadlane Alessandro Volta (1745-1827) oli üks elektriõpetuse pioneeridest. 1800. aastaks oli ta leiutanud esimese patarei, mis oli võimeline hoidma elektrilaengut. Seda nimetati Volta sambaks. USA füüsik Robert Millikan (1868-1953) võitis 1923. aastal Nobeli füüsikapreemia elektroni laengu mõõtmise eest. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!! :)
elektrinähtuseid: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. ELEKTER Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. AJALUGU Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida
kaovad ära, mass muutub puhtaks energiaks footoniks. Kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv. Kui osakese moodustavad kaks kvarki, tekib värviline meson (ebastabiilne, laguneb mõne aja pärast). Vaheosakesed on footon e valgusosake e valguskvant (puudub seisumass, ainest footoni välja kiirgamisel hakkab ta kohe liikuma valguskiirusega ühtlaselt sirgjooneliselt, suurte masside läheduses kõverdub ka valguskiire trajektoor) ning gluoon (ei oma elektrilaengut ega seisumassi, värviline, kannab üht värvi ja üht antivärvi, põhjustab tugevat vastastikmõju). Virtuaalne osake suudab jäävaid füüsikalisi suurusi kahe ruumipunkti vahel nii üle kanda, et ta ise pole jäävuse seadusega seotud. Kosmilised kiired koosnevad 86% prootonitest, 13% heeliumist ja 1% rasketest radioaktiivsetest elementidest, neist tekivad ümber Maa kiirgusvööd. Kiirendatakse laetud osakesi (elektrone ja prootoneid), vahel ka nende antiosakesi
Näiteks punkti pot 90V näitab, et antud punktis asuva ühekulonilise laengu pot.en. on 90J. Ekvipot.pinnad kujuteldavad pinnad, mille kõikide punktide pot. on ühesugune. --- või __ (jõujoontega risti!). Jõujoone suunas pot. kahaneb. = kQ/r Kahe punkti vaheliseks pingeks nim langu ümberpaigutamiseks tehtud töö ja laengu jagatist. U=A/q Pinge näitab, kui palju tööd teeb elektriväli, paigutades ühest punktist teise 1C suuruse laengu. Juhtude süsteemil on võime hoida elektrilaengut. Seda omadust kirjeldab elektriline mahtuvus. ( tähis C ) Kallates mõlemasse pudelisse (üks suur, teine väike) võrdse koguse vett, tõuseb vee nivoo võikse mahtuvusega pudelis kõrgemale. Kahe juhi elektri mahtuvuseks nim ühe juhi laengus ja juhtidevahelise pinge jagatist. C = q/U Kondensaator laengu kogumiseks ja säilitamiseks. (plaatkondensaator) Juhid on sellised ained, kus on väga palju vabu laengukandjaid. Välise elektriväljamõjul
Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine.
neid mitte genereerides. Viimaseks abinõuks on tehnilised lahendused tundlike seadmete kaitsmiseks elektrostaatiliste lahenduste eest. Seadmete kaitsmine aga ei välista muid elektrostaatikast tulenevaid ohte: süütamis-/plahvatusoht ja mõju inimestele. Tööprotsessid tuleks kohandada nii, et minimeerida selliste materjalide kokkupuutumine, mis omavahel genereerivad staatilist elektrit. Samuti saab hõõrdumisest tulenevat elektrilaengut vähendada, kui nende kahe materjali kiirust, omavahel kokkupuutel, vähendatakse. Näiteks vähendatakse konveierliini kiirust, mis transpordib purustatud materjali, või vedelikke liikumiskiirust torudes. Töötajate kaitse Juhul kui töötaja ei kanna spetsiaalseid juhtiva tallaga jalanõusid või pole muul moel maandatud, on hea võimalus, et päeva jooksul kehal (ja riietel) kasvab elektrostaatiline laeng. Laengu kasvatajaks võib olla näiteks sünteetiline
Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivne ioon - Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Laeng - Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus. Elektrilaengut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid). Laengu jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 3) Kuidas erinevad üksteisest juhid, dielektrikud ja pooljuhid. Juhid Elektrijuhid on ained, millel on väga palju vabasid laengukandjaid. Elektronid on laengukandjad. Dielektrikud ained, mis ei sisalda vabasid laengukandjaid.
Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut. Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. JÕUD Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. SI-süsteemis mõõdetakse jõudu njuutonites (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s².
Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 3 Mis on punktlaeng?Punktlaeng on ideaalne objekt (idealiseeritud mudel) elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Punktlaengu mõiste abil lihtsustatakse elektrinähtuste uurimist tavaliselt juhtudel, kui keha või osakese mõõtmed on tühised võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaengut omavatest kehadest või osakestest. Neil juhtudel võib mõõtmed arvestamata jätta. Samuti kasutatakse punktmassi mõistet teoreetilistes mudelites ja harjutusülesannetest. 4 Millised jõud esinevad laetud kehade vahel, kuidas neid kujutatakse joonisel? 5 Mis on dielektriline läbitavus, kuidas tähistatakse ja leitakse?Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja
Naatrium 23 11 12 11 14. Kuidas tekib anioon ja kuidas tekib katioon? V: Anioon on negatiivse laenuguga ioon, katioon on positiivse laenguga ioon. 15. Millistel aatomi koosseisu kuuluvatel osakestel on laeng ja millistel mitte? V: Katioonidel, anioonidel, prootonitel ja elektronil on. Neutronil laeng puudub. 16. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? V: Vähimat looduses esinevat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. 17. Kui suur on laenguga osakeste elektrilaeng? V: Nii suur kui on nende kogu laeng. 18. Kuidas on laetud keha elektrilaengu suurus seotud elementaarlaenguga? V: Laetud keha elektrilaen on võrdne elementaarlaengute summaga. 19. Selgita kuidas toimub elektrilaengu ülekanne ühelt kehalt teisele kasutades elektrijõu mõistet (vt joonised 6.1 - 6.4) V: A* Negatiivse laenguga keha ühendamisel neutraalse kehaga hakkavad elektronid
annaabi.ee 
