docstxt/124145999534016.txt
Tallinna Tehnikaülikool Elektriohutus Riski- ja ohutusõpetus Juhendaja: Henn Tosso Tallinn 2010 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid. Peamiselt on elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks: 1) inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, 2) voolu toime kestus, 3) ümbritseva keskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused, 4) inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumid Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised:
1. Töö ülesanne. Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid. 2. Kasutatud seadmete loetelu. Heli- ja ultrahelisagedusgeneraator 3-4A Lampvoltmeeter B3-3 3. Töö lühike kirjeldus koos katseseadme skeemiga. Generaator ja lampvoltmeeter ühendatakse võrku ja lülitatakse sisse ning oodatakse, kuni nad soojenevad. Vastavale käsitsemise juhendile kontrollitakse nende korrasolekut.
lühiühenduse korral. On enamuses naha suure takistuse tõttu pinnapõletused. Suurel sagedusel toimub läbilöök nahast. Sügavamad põletused esinevad ka pingetel üle 1000v. Elektrimärgid tekivad voolu sisenemis- ja väljumiskohtades hea kontakti korral elektrivooluga. Naha metalliseerumine toimub voolu keemilisel ja mehaanilisel koosmõjul. Metalliosakesed tungivad naha alla kontakti kohas. Nahk saab metalli värvuse. Suurused, milles oleneb elektrikahjustuse iseloom: voolu liik - vahelduvvool, alalisvool. Inimese keha läbinud voolu tugevus - väärtused erinevatel kahjustuste astmetel. Südame fibrillatsioon - inimese süda püüab hakata kokku tõmbuma sama sagedusega kui on voolusagedus. Suurused - Mõju aeg - mida pikem on mõju, seda suurem on tõenäosus vooluga resonantsi sattuda. Voolu sagedus - kõige ohtlikum on vahelduvvool sagedus 50-60hz kuni 150hz. Voolu tee läbi organismi - Kõige ohtlikum on
Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus vahelduvvool, mA alalisvool, mõju iseloom mA 0,5 - 1,5 5-7 tundelävi 8-10 20-25 lihaste krambid, võib esineda soojatunne, sõrmede värin
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Tallinn, 2005 Teooria Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised:
kasutada märgades ruumides, väljas ja ka pakasega. Kaabel ühendatakse vastavasse välistüüpi pistikupessa, mis on kaanega suletav. Pritsmekindlatel kaitsekontaktidega pistikupesadel on isesulguvad kaitsekaaned. Pistikul ja pistikupesal on kaitseastme 2 A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/35_elektriseadmete_kasutamine.html 8. Millistest teguritest oleneb elektrikahjustuse ulatus? V: Elektrikahjustuse ulatus oleneb voolutoime kestusest; ümbritseva keskkonna ja inimese enda individuaalsed iseärasustest; inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. A: 9. Mida peab ohutuse seisukohast silmas pidama enne kui asute tööle elektriseadmega? V: Tuleb järgida ohutusnõudeid ning kasutada ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 10. Milliseid kaitsevahendeid ja abinõusid saab kasutada, et vähendada elektrist ja
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus välistüüpi pistikupessa, mis on kaanega suletav. Pritsmekindlatel kaitsekontaktidega pistikupesadel on isesulguvad kaitsekaaned. Pistikul ja pistikupesal on kaitseastme tähis IP34. A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/35_elektriseadmete_kasutamine.html 8 Millistest teguritest oleneb elektrikahjustuse ulatus? . V: Elektrikahjustuse ulatus oleneb voolutoime kestusest; ümbritseva keskkonna ja inimese enda individuaalsed iseärasustest; inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. A: [6] 9 Mida peab ohutuse seisukohast silmas pidama enne kui asute tööle elektriseadmega? . V: Tuleb järgida ohutusnõudeid ing kasutada ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Tihendatud pritsmekindlat kummikesta ja kaitsesoonega pikenduskaablit saab kasutada märgades ruumides, väljas ja ka pakasega. A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektrisead mete_kasutamine.html 8. Millistest teguritest oleneb elektrikahjustuse ulatus? V: voolutugevus, voolu liik, mõju aeg, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, väliskeskkonna tegurid, inimese individuaalsed iseärasused. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 9. Mida peab ohutuse seisukohast silmas pidama enne kui asute tööle elektriseadmega? V: Peaks lugema kasutusjuhendit, häire või rikke korral reageerida koheselt,
puhas ja mitte libe. Pärast töö lõppu tuleb seadmed elektrivõrgust väljalülitada. Kõrvalisikutel on keelatud viibida tööruumides. Samuti on keelatud töötajal kutsuda oma töökohale kõrvalisi isikuid, võtta kaasa lapsi või perekonnaliikmeid. 6.1.6 Elektriohutus Elekter on eriti ohtlik seetõttu, et inimene ei taju enne füüsilist kontakti ühegi organiga elektripinge olemasolu. Elektriseadmestik peab olema paigaldatud nii,et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele. Elektritöödele võib lubada vaid elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajad. 6.1.7 Tuleohutus Tulekahjude vältimiseks ning kustutamiseks peavad olema välja töötatud vastavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud ning vahendid. Iga töötaja peab teadma ja täitma tuleohutuse nõudeid, oskama kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid. Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta.
halli või helekollase värvusega täppe, mis on teravate piirjoontega, mõõtmed <5 mm, harva kuni 1 cm. Naha metalliseerumine toimub voolu keemilisel ja mehaanilisel koosmõjul. Metalliosakesed tungivad naha alla kontakti kohas. Nahk saab metalli värvuse. Näiteks kaarleegi puhul kanduvad voolu juhtiva metalli osakesed mehaaniliselt naha pinnale ja naha alla. Silmade kahjustus (elektooftalmija) Mehaanilised kahjustused. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom Need on voolutugevus, voolu liik, mõju aeg, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, väliskeskkonna tegurid, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevuste väärtused erinevatel kahjustuse astmetel on järgmised (tabel 11.1): Tabel 11.1 Voolukahjustused vahelduvvool, 50-60 alalisvool, mõju iseloom Hz mA mA
aine koristatakse viivitamatult. - Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest. Elektriohutuse nõuded 8 (20) Elekter on eriti ohtlik seetõttu, et inimene ei taju enne füüsilist kontakti ühegi organiga elektripinge olemasolu. Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutatav nii, et ei tekiks tule-, plahvatus- või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid. Elektripersonali teadmiste kontroll peab toimuma ettenähtud tähtajal. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on läbinud vastava väljaõppe ja tunnevad hästi kasutatavate tööriistade ohutu kasutamise nõudeid. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud
· Kütteseadmete peal või väga lähedal ei tohi kuivatada riideid ega hoida mingeid muid põlevaid materjale! · Kütteseadmed vajavad pidevat hoolt. Kui majal on korsten, siis tuleb seda regulaarselt puhastada. Puhastamata korstna siseseintele võib tekkida tahmakiht, mis on tuleohtlik. Elektri ohutus- Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid Töötajad, kes on sooritanud elektriohutuse I grupi eksami. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed).
12. TÖÖASEND Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Hädaolukorras peab olema võimalik kiiresti töökohalt lahkuda. Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate istmetega, mis annavad piisavalt tuge selja alatoele. 13. ELEKTRIOHUTUSE NÕUDED Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on välja õpetatud ja ohutusjuhendiga järgi instrueeritud. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed)
- Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suurt ülekoormust, väikesed ekspluatatsioonikulud. Kasutamist piiravad sõltuvus energiaallikast, suur elektrikahjustuse oht, elektriskeemi keerukus suurtel võimsustel. - Pneumomootoreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks. Liigitatakse konstruktiivse lahenduse alusel: kolbmootorid, rootormootorid, turbiinmootorid. Kolbmootorid kuna need on suhteliselt keeruka konstruktsiooniga, siis neid ei kasutata pöörleva liikumise saamiseks. Levinud on need löök- ja löök-pöördtoimelistes käsimasinates, kus nende kolb on ühtlasi ka löökuriks. Rootormootorid tänu konstruktsiooni lihtsusele, heale
Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus vahelduvvool, mA alalisvool, mõju iseloom mA 0,5 - 1,5 5-7 tundelävi 8-10 lihaste20-25
Kohalik elektritraumad Üldine elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud
nahakahjustusi ning võib põhjustada ega saaks elektrikahjustust. Kui elekt- südame rütmihäireid või isegi süda- rit ei õnnestu välja lülitada, ei ole vaja meseisakut. Elektrilöögi võib saada kannatanut elektrijuhtmetest lahti re- pinge all olevast juhtmest, katkisest bida, vaid tuleb oodata abi saabumist. kodumasinast või ohutusnõudeid ei- Esmaabiks, kui kannatanu ei vaja rates. Elektrikahjustuse saanud kan- elustamisesmaabi, tuleb ta pöörata natanu võib olla kliinilises surmas või püsivasse küliliasendisse. sokiseisundis, pulss võib olla ebaüht- Pärast kannatanu seisundi hindamist lane, hingamine kiire või takistatud. ja elupäästva esmaabi andmist peab Esimene ülesanne enne esmaabi and- kohe helistama numbril 112. mist on katkestada vooluahel, vabas- Kõik elektrikahjustusega kannatanud
annaabi.ee 
