Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elektromootorjõud" - 27 õppematerjali

elektromootorjõud – suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse.
G S-Ohm- Ohmi seadus
5
doc

G.S. Ohm / Ohmi seadus

Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Lõppkokkuvõttes panevad laengu liikuma kõrvaljõud kogu vooluringis. Alalisvooluringis kasutatakse kõige rohkem keemilisi vooluallikaid. Esimese keemilise vooluallika valmistas A. Volta aastal 1799. Elektromootorjõud ja Ohmi seadus. Elektromootorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Elektromootorjõud polegi üldse mitte tegelikult jõud vaid pinge ning tema ühikuks on volt. Elektromootorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. Töö A v ja laengu q jagatis on aga pinge U, mis tekib väljaspool vooluallikat ehk välistakistusel. See

Füüsika → Füüsika
87 allalaadimist
Elektromagnetism ja optika
2
docx

Elektromagnetism ja optika

Magnetvälja jõujooni tegelikult ei eksisteeri, nende kujuteldav suund on põhjapooluselt lõunapoolusele Magnetvälja jõujooni saab nähtavaks muuta rauapuru abil. Elektrivool tekkib juhtmes ainult siis, kui magneti harude vahel liikuv juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Seda voolu nimetatakse induktsioonivooluks. Induktsioonivoolu suund sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. Indutseeritava elektromootorjõu sound määratakse parema käe reegliga. Indutseeritav elektromootorjõud on seda suurem, mida suurem on magnetvoo tihedus ja mida kiiremini juhe seda lõikab. Elektromagneetiline induktsiooni elektromootorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
Elekter - alalisvool
2
doc

Elekter - alalisvool

tööd juhis 1 sek jooksul 1J tööd. · Üks kilovatt-tund on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võmusesega üks kilovatt Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Mis on vooluallikas? - vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Mis on kõrvaljõud? - Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks Elektromootorjõud- maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada Allikapinge- Elektromootorjõud Mida näitab emj? - Elektromootorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et tõimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: - Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Elektrivool spikker
1
rtf

Elektrivool spikker

sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse jaühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Kõrgemal temperatuuril on takistus suurem. Võimsus ehk ajaühikus vabanev energia. Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis (ühik vatt 1W). Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t (4). Elektriväla tööd ­ Elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Elektromootorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi, see võrdub välistakistusel ja sisetakistusel tekkivate pingete summaga (5). Voolutugevuse leidmiseks tuleb elektromootorjõud jagada vooluringi kogutakistusega (6). Seda seost nimetatakse Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta. Kindlat takistust omavaid juhte nim. elektrotehnikas takistiteks.

Füüsika → Füüsika
232 allalaadimist
ENDAINDUKTSIOON-INDUKTIIVSUS
2
odt

ENDAINDUKTSIOON. INDUKTIIVSUS

· Endainduktsiooni tekkimiseks peab vooluga kaasneva tugev magnetväli-vool peab tekitama suure magnetvoo · endainduktsiooni esinemine on määratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmesüsteemis magnetvoogu. · Juhtmesüsteemi vastavate omaduste kirjeldamiseks kasutatakse füüsikalist suurust-juhi induktiivsust. Juhi induktiivsus: tähis:L näitab, kui suur endainduktsioooni elektromootorjõud Ee tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. · Indiktiivsust vaadeldakse vaid positiivse suurusena · voolu muutumise kiirus-voolu muutuse ja selleks kulunud aja suhe valmina · Juhi induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromootorjõud tekib sellesjuhis, kui vool temas muutub ajaühikulise kiirusega. · Juhi induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikulise voolu muutus e

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
ARVESTUSTÖÖ - elekter
2
odt

ARVESTUSTÖÖ - elekter

...................................................................................................................... 19. Mis on elektriseadme võimsus? See on seadme poolt ajaühikus tehtav töö. Tähis: N Ühik: W N=UI 20. Millised on enimkasutatavad töö ühikud elektri töö arvestamisel? 1W*s =1J ; 1kW*h 21. Mis on vooluallikas? Vooluallikas on seade mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 22. Mis on elektromootorjõud? Tähis, ühik, arvutusvalem. Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekidada. TÄHIS: E (kirja) ÜHIK: V A Elektromotoorjõuks nimetatakse kõrvaljõudude poolt tehtud töö ja laengute suhet. E= k

Füüsika → Füüsika
93 allalaadimist
Elektrotehnika
8
docx

Elektrotehnika

mõõtepiirkond, N ­ ampermeetri skaala jaotiste arv Ampertangid ­ erikujuline mõõteriist, mille abil saab mõõta voolutugevust juhtmes teda katkestamata- Ampermeeter omab skaalal tähise : A, kA, mA, µA. Skeemi tähiseks A Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelsit pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. Elektromootorjõud Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Laengute ümberpaiknemine allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromootorjõud (emj, uuema nimetusega allikapinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks volt ehk V

Elektroonika → Elektroonika
29 allalaadimist
Elektrivoolu spikker
4
docx

Elektrivoolu spikker

Kõrvaljõude põhjustab = U1 = U1 = ...Un. Volutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne kõikide rööbiti ühendatud keemilisel reaktsioonil vabanev energia. ELEKTROMOTOORJÕUD: Kõrvaljõudude töövõimet juhtide voolutugevuste summaga I = I1 + I2 + ... In. Kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute iseloomustab elektromootorjõud. Tööd, mida kõrvaljõud teevad ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel juhtide pöördväärtuste summaga 1/R = 1/R + 1/R + ...1/R. ERITAKISTUS iseloomustab ainet, millest see vooluringist, nim elektromotoorjõuks (emj). ε = Ak / q. Elektromotoorjõud on maksimaale pinge, mida keha koosneb. tähis ρ, valem R = ρ (l/S), ühik oom korda meeter. Joule'i-Lenzi seadus on antud vooluallikas üldse suudab tekitada

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
Elektromagnetiline induktsiooni kontrolltöö vastused-
1
doc

Elektromagnetiline induktsiooni kontrolltöö vastused.

mootorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris. Si- süsteemis on võrdeteguriks nr1. Valem: 6- Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu. 7- = B* S* cos , kus B- Tihedus, S- pindala, cos - nurk. 8- Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.Seda väljendab miinus märk induktsiooniseaduses. 9- Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 10- Näitab, kui suur enda induktsiooni elektromootorjõud tekib juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel. 11- L = , kus L- juhi induktiivsus, 12- Induktiivsus näitab vaadeldava juhtmesüsteemi inertsi temas toimuvate voolu muutuste suhtes. 13- Indukt. Mõõdetakse 1 henri, magnetvoogu 1 veeber.

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
Elektromagnetiline induktsioon
9
pptx

Elektromagnetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon ELEKTROMAGNETISM Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. PÖÖRISELEKTRIVÄLI Elektromootorjõud näitab tööd, mida tehakse ühe laengu läbiviimisel läbi terve vooluringi ehk maksimaalne pinge, mis üldse võib süsteemis tekkida. See sõltub dünamo võlli pöörlemiskiirusest. Dünamo võlli paneb pöörlema ratta liikumine. Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekb magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool.

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Alalisvool
1
odt

Alalisvool

1)U=const 2)I=I1+I2+ ... 3)1=1+1 R R1 R2 4)R1=I1 R2 I2 R= I Võrdetegurit nim.antud aine eritakistuseks. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest S ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindala keha takistus. Eritakistuse ühik on ­ 11m2 = 1m 1m Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse(või eritakistuse) suhteline muutus 0kraadi juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. = - 0 0t Elektromootorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Emj( =Akogu) ; =IR+Ir ; I= q R+r Voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. TÖÖ JA VÕIMSUS U=A ; A= UIt ; A=I2Rt ; A=U2t ; Q=I2Rt ; A=Nt (J=Ws) q R Elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nim.elektrivoolu tööks. N=A ; N=JU ; N=I2R ; N=U2 t R Võimsuseks nim.ajaühikus tehtavat tööd

Füüsika → Füüsika
31 allalaadimist
Alalisvool
3
docx

Alalisvool

tundi. See on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Kõrvaljõud: vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nim. nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Kõrvaljõud panevad lõppkokkuvõttes laengu liikuma kogu vooluringis. Elektromootorjõud-maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Seetõttu oleks emj õigem nimetada allikapingeks. Elektrimootorjõud ja Ohmi seadus: Elektrimootorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. , Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega.

Füüsika → Füüsika
54 allalaadimist
Elektromagnetiline Induktsioon - konspekt
1
docx

Elektromagnetiline Induktsioon - konspekt

põhjustab b) induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kusuvale põhjusele c) kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kaganemist) Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromootorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul

Füüsika → Füüsika
55 allalaadimist
Füüsika kontrolltöö 11-klass
4
docx

Füüsika kontrolltöö 11. klass

v = 1000km/s | 1 ) Leian Lorentzi jõu elektroni jaoks B = 50mT = 50x10ast-3 | F = qvB sin a q = 1,6 x 10ast-19 | F = 1,6 x 10ast-19 x 1 000 000 x 50000 x 1 = a = 90kraadi = 1 | = 1,6 x 10ast-19 x 5 x 10ast-3 = 8 x 10 ast-9 ------------------------------------- Leian : Fn - ? v : lorentsi jõu suurus on 8 x 10ast-9 3. C 4. C 5. Induktsiooni elektromootorjõud Induktsiooni elektromootorjõudu 6. Magnetvoog näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda ( pinda läbivate jõujoonte arvu ) 7. Ei tee, pikk 8. Ei tee, pikk 9. Kuidas võib iseloomustada endaiduktsiooni nähtust? Vastus : d 10. Täida tabel Füüsikaline Mõõtühik mõõtühik suurus definitsioon tähis sõnade

Füüsika → Füüsika
29 allalaadimist
Elektrijõud ja vool
4
pdf

Elektrijõud ja vool

soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja  soojuseks.   Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks.  Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja  kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt  tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ühik: 1V   Elektromootorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada.  Elektromotoorjõudu on võimalik mõõta voltmeetriga lahtise elemendi klemmidel.   Elektromootrojõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi  suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi.  Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootrojõuga ja pöördvõrdeline ahela  kogutakistusega. 

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Elekter metallides
14
docx

Elekter metallides

Antud võrrand kujutab endast lineaarse sõltuvuse võrrandit. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivad jõude nim kõrvaljõududeks, sest nad ei ole elektrilise päritoluga. Alalisvooluringides enamasti keemilised vooluallikad (patarei, aku, jm). Kõrvaljõude põhjustab keemilisel reaktsioonil vabanev energia. Elektromotoorjõud Kõrvaljõudude töövõimet iseloomustab elektromootorjõud. Tööd, mida kõrvaljõud teevad ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist, nim elektromotoorjõuks (emj). ε = Ak / q Elektromotoorjõud on maksimaale pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada Emj ja ohmi seadus Kõrvaljõudude töö, mida laengu liigutamiseks vooluringis tehakse, koosneb: Ak = Av + As , Kus Av ja As on vastavalt väljaspool vooluallikat tehtav töö ja vooluallika sees tehtav töö. U=IR ε = I R + Ir

Füüsika → Füüsika
28 allalaadimist
AlalisvoolKT
3
pdf

AlalisvoolKT

vastavalt ε1,ε2..., ning sisetakistused r1,r2..., siis vooluallika allikapinget ja sisetakistust saab arvutada valemist... (2p.) a) ε = ε1 = ε2 =... (lk 83) b) ε = ε1 + ε2 +... c) r = r1 + r2 +... d) r = r1 = r2 =... e) 1/r = 1/r1 + 1/r2 +...(lk 83) 7. Mis on elektromotoorjõud ehk allikapinge ? (3p.) Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. (lk 101) Elektromootorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. (lk 102) 8. Sõnastage Ohmi seadus vooluringi osa kohta. (3p.) Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. (lk 81) 9. Vooluringi on jadamisi ühendatud takistid 4 Ω ja 7 Ω. Arvutage voolutugevus ja pinge kummagi takisti otstel, kui kogupinge on 110 V

Füüsika → Alalisvool
18 allalaadimist
Elektrienergia
2
doc

Elektrienergia

Ained, mille ülijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt kõrgem kui 25 K. 11. Joule-Lenzi seadus Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestusega. Q=I2Rt Q-soojushulk I-voolutugevus R-takistus t-aeg 12. Elektromootor jõud ­ maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada 13. Ohmi seadus 1. I=U/R I-voolutugevus U-pinge R-takistus 2. I=E/R+r I-voolutugevus E-elektromootorjõud R-takistus r-vooluallika sisetakistus 14. Elektrolüüsi põhiseadus Selle seaduse kohaselt on alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass võrdeline voolutugevusega ja elektrolüüsi kestusega m=k I t m-mass I-voolutugevus t-aeg k-tegus, const 15. Mida kujutab endast elektrivool vedelikes ja gaasides Elektrivool vedelikes ja gaasides kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektriväljas

Füüsika → Füüsika
66 allalaadimist
Alalisvool
2
doc

Alalisvool

Alalisvool ­ elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool ­ elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus ­ näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus ­ füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ­ ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud ­ suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). Elektrolüüs ­ lahuse või sulami keemilise koostise muutumine elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon.

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
TKTK esimese aasta füüsika eksam
13
docx

TKTK esimese aasta füüsika eksam

Juhi takistus R on juhti elektrijuhtimist iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus Takistuste jada- ja rööplülitus(joonis ja valemid) Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune JADA: Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune Rööp: 5)Elektromootorjõud ja Kirchoff'i reeglid Kõrvaljõud, kõrvaljõu elektromootorjõud(valem) Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaati liste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul Kõrvaljõud teostavad laengute pumpamist eesmärgiga saada meie poolt väljavalitud juhis püsiv vool Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana

Füüsika → EHITUSFÜÜSIKA
38 allalaadimist
Füüsika-elektrolüüs-Faraday I seadus
14
docx

Füüsika (elektrolüüs, Faraday I seadus)

Näiteks keedusoola lahuse elektrolüüsi puhul on produkstid gaasilised ning tõusevad lahuse kohale, kust need siis mujale juhtida saab. 2NaCl + 2H2O – 2NaOH + H2 + Cl2 Selleks, et vabu ioone sisaldav elektrolüüd saada tuleb ioone aine panna regeerima lahustiga, milleks võib olla vesi või siis tuleb ioonset ainet sulatada. 2.FARADAY I SEADUS Elektromagneetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus on seaduspära, mille järgi on elektromagneetilise induktsiooni elektromootorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Michael Faraday oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Ta sündis 22.septembril 1971.aastal ja suri 25.augustil 1867.aastal. 14- aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
AC mootorid ja DC mootorid
11
doc

AC mootorid ja DC mootorid

Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetvälji, mille tekitab kolmefaasiline vool staatorimähistes, läbib õhupilu ja aheldub rootorimähisega. Rootorivoolu põhjuseks on pöördmagnetvälja poolt rootorimähises indutseeritud elektromootorjõud, mis on võrdeline rootori suhtelise kiirusega pöördmagnetvälja suhtes. Asünkroonmootoris pöörleb rootor alati samas suunas, kuid aeglasemalt sünkroonselt pöörlevast staatori magnetväljast. Asünkroonmootori tööpõhimõte: Asünkroonmootorite käivitamine: 1. Käivitamine otse võrku lülitamisega 2. Käivitus reaktoriga 3. Käivitus autotrafoga 4. Käivitus staatorimähise ümberlülitamisega tähtühendusest kolmnurkühendusse 5

Elektroonika → Elektriajamid
110 allalaadimist
Elektrivool
19
docx

Elektrivool

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOL Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOL JA SELLE MÕÕTMINE Elektrijuhid on materjalid, mis sisaldavd palju vabu elektrone. Need on soojuslikus uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured ­ umbes 1000 km/s. Et see liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal. Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe punkti vahel luua elektripotnetsiaalide erinevus, saavad elektronid täiendava triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s. Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide erinevus, nimetatakse elektrivooluks...

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

Õhumullid hüdroakustilise antenni pinna lähedal võivad anda tugeva peegeldunud signaali, mida võib ekslikult võib pidada merepõhjast peegeldunud signaaliks. Ookeani hoovuste profiil. Suurtes sügavustes võib logi mõõta sügavust mitme kihi suhtes. Kui hoovuse erinevas sügavuses liiguvad vastassuunas, võib logi näidus olla viga. Induktsioonlogi Induktsioonlogi töö põhimõte Vastavalt Faradey elektromagnetilise induktsiooni seadusega tekib juhis, mis liigub magnetväljas elektromootorjõud, mis on võrdeline magnetvoo d emj  dt muutumise kiirusega: , kus Φ on magnetvoog. Kui panna magnetväli liikuma merevee suhtes, mis tänu soolsusele on voolujuht ja mõõta seejuures tekkiv elektromootorjõud, peaks olema võimalik mõõta laeva kiirust. Sellel põhimõttel töötavat logi nimetatakse induktsioonlogiks.

Merendus → Laevandus
39 allalaadimist
Kevadsemestri füüsika konspekt
12
docx

Kevadsemestri füüsika konspekt

ϕ=LI 1H, henri. Võrdetegur L- kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenust kontuurist, selle kujust, mõõtmetest ja keskkonna magnetilistest omadusetst. Induktsiivsus näitab vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes. Induktsiivsus on väga oluline mõiste elektrivõrkude projekteerimisel. Nt transformaator, mis muudab madalpinge elektrienergia suurtele kaugustele ülekandmiseks sobikikuks kõrgpingeks. Induktsiooni elektromootorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega juhtmes ning suunatud nii, et tmea mõju takistaks voolutugevuse muutumist juhis, ehk vastupidises suunas, nt elektrikitarrides on panud metallikeel vonkuma(magnet) tekitab see magnetvoo muutuse, mis indutseerib poolis voolu, spidomeeter, kõlarid, mikrofon, elektrigeneraator. Pooljuhid- on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrike oma vahepealne, laengud vabanevad välismõju toimel. Enamsti on pooljuht eketroonika, grafeen

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused
19
doc

Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetväli, mille tekitab kolmefaasiline vool staatorimähistes, läbib õhupilu ja aheldub rootorimähisega. Rootorivoolu põhjuseks on pöördmagnetvälja poolt rootorimähises indutseeritud elektromootorjõud, mis on võrdeline rootori suhtelise kiirusega pöördmagnetvälja suhtes. Asünkroonmootoris pöörleb rootor alati samas suunas, kuid aeglasemalt sünkroonselt pöörlevast staatori magnetväljast. Asünkroonmootori tööpõhimõte: Asünkroonmootroi vektordiagramm Aluseks on magnetvoog (fii). Magnetvoog tekitatakse I (müü) poolt tekitatud magneetimisvool). Kui esinev vahelduv magnetvoog, siis tekitatakse U1 terassüdamikus teraskaod, mille tõttu võetakse võrgust voolu Ia

Elektroonika → Elektrimasinad
292 allalaadimist
Elektrotehnika eksamiküsimused
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

Faasirootoriga asünkroonmootorid, lühisrootoriga asünkroonmootorid, kahefaasiline asünkroonmootor, ühefaasiline asünkroonmootor 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte, libistus, pöörlemissagedus. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetvälji, mille tekitab kolmefaasiline vool staatorimähistes, läbib õhupilu ja aheldub rootorimähisega. Rootorivoolu põhjuseks on pöördmagnetvälja poolt rootorimähises indutseeritud elektromootorjõud, mis on võrdeline rootori suhtelise kiirusega pöördmagnetvälja suhtes. Asünkroonmootoris pöörleb rootor alati samas suunas, kuid aeglasemalt sünkroonselt pöörlevast staatori magnetväljast. Staatorimähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevust iseloomustab libistus. Libistust võib vaadelda kui rootori suhtelist mahajäämust sünkroonkiirusega pöörelvast staatori magnetväljast

Tehnika → Elektrotehnika
514 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun