o Mis on elektrolüüt? Elektrolüütideks on ained, mille vabadeks laengukandjateks on ioonid. o Kuidas tekib elektrivool vedelikes? (selgita) Keemiliselt puhtas vesi on dielektrik. Vesi, lahustades aineid, tekitab ioone. Juba väike lahustatava aine kogus muudab puhta vee elektrijuhiks. o Mis on gaasilahendus? Kuidas ta tekib? Gaasilahenduseks nimetatakse elektrivoolu gaasis. Sõltumatu gaasilahendus tekib pärast põrkeionisatsiooni algust ja kestab edasi ka välise ionisaatori eemaldamisel. o Millised ained on pooljuhid? Pooljuhid on ained, mille eritakistus on metallide ja dielektrikute vahepealne ning mille juhtivus sõltub oluliselt temperatuurist, valgustatusest ja lisanditest. o Millised on tähtsad pooljuhtide omadused? Elektrivool pooljuhtides on elektronide ja aukude suunatud liikumine.
Tuled Bi-Xenon- Hella ksenoonlahendus (gaasilahendus) süsteem, kus nii kaug- kui ka lähitule valgus saadakse samast ksenoonlambist. Lähitulelt kaugtulele ümberlülitus toimub elektromagneetilise "katiku" abil. DynaWiew kurvituli- Tuli koosneb kahest reflektorist. Ülaosas on tavaline kaugtuli, alaosas kurvituli. Külgkalde andur lülitab vastavalt vajadusele tööle õige poole kurvitule. FF reflektor- FF (free form) tähendab vaba vormi reflektorit, millele on antud kuju tule iseloomu arvestades. Tulemuseks on eriti hea ja homogeenne, peegeldustevaba valgus. Erinevalt teistest valgustehnoloogiatest ei toimu valguse suunamist klaasi abil. Seetõttu saabki kasutada moodsat siledat klaasi. Halogeen valgus- Tänapäeval kõige sagedamini kasutatav valgustehnoloogia. Halogeenlamp on oma nimetuse saanud klaaskolvis paikneva ja halogeengaasi (enamasti joodi- või broomühendite) järgi. Ksenoon valgus- Ksenoonlamp toodab valgust gaaskaarleegi abil. Ks...
Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub. Erinevused ei tulene ainult koostisest, vaid ka tootmisprotsessist ning töötlemiskuumusest. Teadmatusest valesti disainitud konstruktsioonid on loonud alumiiniumile halva maine. Mis on ionisatsioon Ionisatsioon ehk ioniseerimine on elektroni eemaldamine aatomist või molekulist, mille tagajärjel tekib ioon. Mis on põrkeionisatsioon. Kirjelda huum., kaar, säde ja koroonlahendust VIHIKUS Sõltuv ja sõltumatu gaasilahendus. Gaaslahenduseks nimetatakse elektrivoolu tekkimist gaasis tingituna gaasi ioniseerumisest.[viide?] Lähtudes välistegurite olemasolust või puudumisest jagunevad gaaslahendused vastavalt sõltuvateks gaaslahendusteks ja sõltumatuteks gaaslahendusteks. Mis on pooljuhid, millest sõltub nende elektrijuhtivus? Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril σ = 106...10–8 S/m
pinnast jäljendit. Elektrolüüsi põhiseadus ehk Faraday esimene seadus. Alalisvoolu toimel elektroodile kantav aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja alektrolüüsi kestusega t. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. k Kui elektrivool ionisaatori toime lakkamisel katkeb, on tegemist sõltuva gaasilahendusega. Sõltumata gaasilahendus , mis ei vaja ionisaatorit. Huumlahendus realiseerub hõrendatud gaasides. Vajalik pinge on suurusjärgus sada volti ja voolutugevus 1100 milliamprit. Kasutatakse valgusreklaamis ja signaallampides. Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kkuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. Kinolampides, metallide sulatamiseks elektrikeevituses.
võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline maapinnast pilve suunas. Gaasilised ained on normaaltingimustes mittejuhid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse (aatmoist/molekulist lüüakse elektrone välja). elektrivool katkeb ionisaatori toimel. Plasma väga tugevasti ioniseeritud gaas Gaasilahenduse liigid: Sõltuv gaasilahendus - elektrivool katkeb ionisaatori toimel Sõltumatu gaasilahendus - ei vaja ionisaatorit Huumlahendus hõrendatud gaasides, kasut valgusreklaamides, signaallampides. Kaarlahendus tekib normaalrõhul (ka õhus) teineteises kuni mõnekümne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi- või metallelektroodide vahel. Kasutatakse võimsates valgustites (kinolambid), metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Sädelahendus õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks
Elektrolüütilisine dissatsioon aine lagunemine ioonideks veemilekulide toimel Elektrolüüt nim aine eralduis elektrolüüdi vesilahusesse avatud elekroobidel Galvanotehnika: 1)galvaosteegia metall esemele kanrakse teise metalli kiht 2) galvanoplastika saadakse esemele sadestatud sutpaks metallikiht ja saadakse suht täpne jäljend Elek.lüüsi pähiseadus: elektroodile kantava aine mass onm on vördeline voolutugevusega i ja elektrolüüsi kestusega t Sõltuv gaasilahendus: 1)IONISAATORIT ON VAJA KOGU LAHENDUSE JOOKSUL 2) SÕLTUMATU GAASILAHEDUS IONISAATORILT ON VAJA AINULT LAHENDUSE TEKITAMISEKS, EDASI TOIMUB JUBA LAENGU OSAKESTE KIIRENDAMINE EL VÄLJAS JA TOIMUB PÕRKEIONISATSIOON KLASTERIOON LAETUD OSAKE, MILLE KÜLJES ON NEUT OSAKESED.. Huumlahendus kasutatakse valgusreklaamis ja signaal lampides. Kaarlahendus e kaarleek, tekib ormaalrõhus, süsi või metallelektroodid Sädelahendus lühiajaline, puudub vooluallikas Koroona lahendus
Tekib ioonide laviin ja voolutugevus loenduris kasvab järsult. Seejuures tekib koormustakistil R pingeimpulss, mis antakse registreerimisseadmesse. Et loendur suudaks registreerida järgmise temasse sattuva osakese, tuleb laviinlahendus kustutada. See toimub automaatselt. Kuna vooluimpulsi tekkimise momendil tekib koormustakistusel R suur pingelang, väheneb anoodi ja katoodi vaheline pinge järsult sedavõrd, et gaasilahendus lakkab. Geigeri Mülleri loendurit kasutatakse peamiselt elektronide ja -kvantide (suure energiaga footonite) registreerimiseks. -kvantide väikese ionisatsioonivõime tõttu ei registreeri loendur neid vahetult. -kvantide kindlakstegemiseks kaetakse klaastoru sisepind ainega, millest -kvandid löövad välja elektrone. Loendur loendab peaaegu kõik temasse tunginud elektronid; gammakvantidest registreerib ta ligikaudu igast sajast vaid ühe
kogu meile vajalik heelium heeliumi sisaldavatest looduslikest gaasidest. Laialdased heeliumivarud USAs, PõhjaAafrikas ja Venemaal katavad kogu maailma vajadused. Heeliumit kasutatakse: 1) õhupallide täitmiseks kuna heelium on õhust kergem, siis heeliumiga täidetud õhupallid püsivad kõrgel õhus. Heelium püsib õhupalli sees maksimaalselt 1012 tundi 2) tuumareaktsioonide jahutajana 3) segus Nega gaasilahendus ja signaallampide täiteks 4) erinevate uuringute abigaasina 5) keevituskaitsegaasina 6) lasergaasina Heeliumi avastas 1868. aastal J. Jaanssen. Heeliumi sissehingates läheb hääl rääkides selliseks, nagu oleks nina kinni. Liiga palju tarbides hakkavad kopsud valutama. 2 He 4,0026 Heelium 2 Neoon Neooni keemiline sümbol on Ne ning neooni aatomnumber on 10. Ta asub perioodilisustabelis 2
ülal). See viib esemete värvide "kadumisele" hõõglampide valguses ja ebaõigele värvide edastusele värvusfotograafias. Gaaslahendusel põhinevad valgusallikad on teiseks enamlevinud valgusallikate tüübiks. Gaaslahenduslampides toimub gaasiaatomite elektronide ergastamine nende pommitamisel elektrivälja poolt kiirendatud elektronidega. Muutes gaaside osarõhku, koostist ja toitevoolu pinget on võimalik muuta gaasilahendusel kiiratava valguse spektraalset koostist ja tugevust. Gaasilahendus tekib peale teatud pinge nn. süttimispinge (UL) saavutamist ja gaaslahenduslampide süütamiseks on üldjuhul vajalik lülitada ahelasse järjestikune takistus (näit. induktiivtakistus e. drossel vahelduvvoolu korral) vältimaks voolu liigset suurenemist (joon. 4), mida põhjustavad põrkeionisatsiooni tulemusena tekkivad sekundaarsed elektronid. Päevavalguslambid (luminofoorlambid) on madalarõhulised lambid (300-400 Pa), mis on täidetud elavhõbeda aurudega inertgaasi keskkonnas