Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist. Laetud kehade vastastikumõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. Elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas elektriseeritud kehade tõmbumise või tõukumisena. On kahte liiki laenguid: positiivsed ja negatiivsed. Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Vastastikmõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suuremad on vastastikumõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. Laetud kehade kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Küsimused kordamiseks: Milline omadus on hõõrutud kehadel?
kehasid nimetatakse elektrilaenguks!. 4. Mis juhtub kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. 5. Kuidas mõjutavad teineteist samaliigiliste ja eriliigiliste laengutega kehad? V: Samaliigiliste laengutega kehade tõukuvad, eriliigiliste laengutega kehade tõmbuvad. 6. Millest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki? V: Kuna osad laetud kehad tõukuvad ja osad tõmbuvad. 7. Millist jõudu nimetatakse elektrijõuks ja millest sõltub elektrijõu suurus ?. V: Elektrijõuks nim. jõudu millega üks keha mõjutab teist laetud keha. Kehade elektrijõu suurus sõltub elektrilaengu suurusest. 8. Milleks kasutatakse elektroskoopi? V: Elektroskoopi kasutatakse et kindlaks teha kas keha on laetud, või mitte. 9. Kuidas määraksid millised ained on elektrijuhid ja millised ained on mittejuhid (ehk isolaatorid, dielektrikud) V: Paneksin need asjad kahe elektroskoobi vahele , kui laenduvad mõlemad , on
3. Elektriväli Mõiste "elektriväli" võttis kasutusele inglise füüsik ja keemik Michael Farady (1791- 1867). ta väitis, et: *Kõigi elektrilaenguga kehi ümbritseb elektriväli, mis on tingitud nende kehade elektrilaengust. *Elektrivälja tähenduseks on olla omamoodi vahelüli elektrijõu mõju edastamisel ühelt kehalt teisele Definitsioonid: Elektriväljaks nim. elektrilaenguga keha või osakese ümbrust, milles mõjuvad elektrijõud. See ümbrus e. elektriväli, on elektrilaenguga kehade elektrilise vastastikmõju vahendaja. Elektrivälja nim. elektrostaatiliseks väljaks, kui selle tekitab paigalseisev elektrilaenguga keha. Elektrivälja nim. homogeenseks (ühetaoliseks) elektriväljaks, kui see mõjutab selles väljas asuvat elektrilaenguga
laeng on prootonil ja elektronil? 4. Sõnasta laengu jäävuse seadus. 5. Mida nimetatakse elektrijõuks? Millest sõltub elektrijõudude tugevus? 6. Sõnasta Coulomb´i seadus. Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 7. Mida nimetatakse elektriväljaks ja elektrostaatiliseks väljaks? Nimeta eletrivälja omadused. 8. Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks? Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud . 9.Kuidas joonisel määratakse elektrijõu suunda antud punktis, kus asub laeng? 10.Mida nimetatakse homogeenseks elektriväljaks? 11.Mida nimetatakse elektrivooluks? 12.Mida nimetatakse juhiks,dielektrikuks ja pooljuhiks? 13.Mida nimetatakse voolutugevuseks? Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 14. Mida näitab mõõtühik üks amper? 15.Mida nimetatakse vooluallika mahutavuseks? Kirjuta selle mõõtühik. 16.Ülesanded: voolutugevus, elektriväljatugevus, Coulomb´i seadus Vastused: 1
Elektrivool. Elektrivoolu suund. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrijõu kaks tingimust: 1. On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2. Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Elektrilaenguga osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Elektrivoolu tekkeks tuleb aines tekitada elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osaksete liikumise suunda. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.
propaan Jane Tõevere, Triin Rannak LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaangrill)
Kahe või enama laetud keha vahelist vastasmõju vahendab elektriväli. Elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta. Elektrivälja olemasolu üle võib otsustada ainult tema toimete järgi. Elektriväli mõjub ainult laetud kehadele. Elektriväli ümbritseb kõiki laetud kehasid. See tekib keha laadumise korral momentaalselt ja levib ruumis väga suure kiirusega (300000000 m/s). Ühe laetud keha poolt tekitatud elektriväljas mõjub teisele laetud kehale elektrijõud. Elektrijõu mõjul hakkavad laetud kehad liikuma. Elektrijõud on seda tugevam, mida suuremad on laengud ja mida väiksem on nende laetud kehade vaheline kaugus. Paigalseisvate laetud kehade elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks.
Keha, millel on elektrilaeng nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elementaarlaeng: e = 1,6 * 10 (astmel -19) C Kehade laadimine: Keha laadimiseks tuleb kehalt ära võtta või juurde anda laetud osakesi tavaliselt elektrone. Üheaegselt tekib alata kaks laetud keha. Elektrone kaotanud kehal tekib tasakaalustamata (+) laeng ja elektrone juurde saanud kehal tekib sama suur (-) laeng. Laengute vastastikmõju: Iseloomustatakse elektrijõu abil. Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Juhid ja mittejuhid: Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid ehk nad juhivad elektrit (Nt: Metallid; Vesilahused; Ioniseeritud gaas.) Mittejuhtides ehk dielektrikutes pole vabu laengukandjaid ja järelikult nad ka elektrit edasi ei juhi (Nt: puit; Plastmass; keraamika; Kumm; Paber) Elektriväli: Eriline mateeria vorm, mis ei koosne osakestest
elektromagnetilises vastastikmõjus. Elektrilaenguid on kahte liiki: positiivseid ja negatiivseid. Kõige lihtsam on kehale elektrilaengut anda hõõrumise teel (nt juuste kammimine, kampsuni seljast võtmine, autost väljumine). 2. Nimeta 5 elektrijuhti ja mittejuhti. Elektrijuhid: vesi, metall (kuld, hõbe, vask, raud). Mittejuhid: plastmass, õhk, puit, kumm ja klaas. 3. Mis on elektrivool? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist elektrijõu toimel. 4. Mis on voolutugevus? Elektirivoolu iseloomustab füüsikaline suurus voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 5. Selgita Coulomb'i seadust. Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Selgitus: Suur kaugus, suur jõud. Väike kaugus, väike jõud.
(Elektrivool) Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Vabad laengukandjad hakkavad suunatult liikuma elektrijõu mõjul Elektrivool tekib siis, kui on täidetu kaks tingimust: 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma, 2 )vabadele laengukandjatele mõjuvad jõud. Teatavasti mõjub elektrijõud laetud kehadele elektriväljas .Järelikult selleks, et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumie suunda. Seega, elektrivool vooluallikaga ühendatud juhis on suunatud
kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. lsamaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad leriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad Elektrilise vastastikmõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nim, jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suuremad on kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Elöektrijõud on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Mõisted: elektriline vastastikmõju, elektrijõud 3§ Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid.
vastastikmõju. Kuidas kindlaks teha mis märgiga on keha laeng? Kui on tundmatu keha, siis võta ühe positiivse ja ühe negatiivse laneguga keha. Kui tundmatu keha tõmbub positiivse poole siis on keha negatiivse laenguga, sest + ja + tõukuvad eemale, aga + ja tõmbuvad. Iseloomusta elektrijõudu. Kuidas see on elektriväljaga seotud? Elektrijõud - jõud, mille abil üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrijõud iseloomustab elektrilise vastastikmõju suurust. Elektrijõu suurus sõltub laengute suurusest ning kaugusest nende vahel. Mida suurem on laeng seda suurem on ka elektrijõus ja elektriväli nõrgeneb laengust eemaldudes. Kirjelda aatomi ehitust. Aatom koosneb:1) positiivselt laetud tuumast, millesse on koondunud enamus aatomi massist. 2) ümber tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest. Aatom tervikuna on neutraalne, aatomis on palju vaba ruumi. Kuidas ja millega näidata kas keha on laetud? Elektroskoobi abil saame
Mitu liiki elektrilaenguid on olemas? Kuidas mõjutavad üksteist samaliigiliste ja eriliigiliste laengutega kehad? Millest sõltub elektrijõu suurus? Elektriliselt laetud kehad tõmbavad enda poole laenguta kehi. Kuidas mõjutavad üksteist aga laetud kehad? Kas ka laetud kehade vahel esineb vastastikmõju ja kuidas see ilmneb? Laetud kehade vastastikmõju võib uurida kahe teineteise lähedal niidi otsas rippuva õhukestest metallist (sokolaadipaberist) torukese abul. Kui puudutada torukesi elektriseeritud klaaspulgaga, need laaduvad ja tõukuvad teineteisest eemale.
Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Joon.1 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eri liiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteka ja negatiivseteks. Positiivset elektrilaengut tähistatakse märgiga "+", negatiivset laengut märgiga "-". Selleks, et laetud kehad tõukuksid või tõmbuksid, peab kummalegi neist mõjuma jõud. Seda jõudu iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suurem on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Elektroskoop - seade millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte.
Elektrilaengu ülekandel elektronide hulk ei muutu, ainult osa elektrone liigub ühelt kehalt teisele. Kui kehad hõõrdumisel pärast kokkupuudet teineteisest eraldada, on neil suuruselt võrdsed eriliigilised elektrilaengud. Kuidas kandub elektrilaeng negatiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale? Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid, neile mõjub tõukejõud. Kui kehad metallvardaga ühendada, hakkavad nn üleliigsed elektronid elektrijõu mõjul liikuma laetud kehalt laenguta kehale. Neutraalne keha omandab negatiivse laengu ja hakkab samuti elektrijõududega mõjutama metallvardas liikuvaid elektrone. Elektrilaengu ülekanne kestab seni kuni kehade elektrilaeng on võrdne. Kuidas kandub elektrilaeng positiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale? Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Kui kehad ühendada hakkavad
Laetud keha elektrilaeng on võrdne täisarvkordse elektroni laenguga. q = ± ne n elektronide arv, mis kehal on puudu või üle võrreldes neutraalse kehaga + - kasutatakse valemis, kui elektrone on puudu - - kasutatakse, kui elektrone on üle e elektroni laeng, nim ka elementaarlaenguks; so väikseim iseseisvalt esineda võiv laeng looduses e = 1,610-19 C Osakestel esineb elektrilaeng ainult siis, kui neil on olemas seisumass. Elekter on nähtus, kus elektrijõu toime avaldub laetud osakeste paigalseisu või liikumise kaudu.
1. Mida nimetatakse elektrivooluks, voolu suundadeks? Elektrivool on vabade laetud osakeste kindlasuunaline liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeliseks suunaks, on pluss laengute liikumise suund. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused? a) Elektrivoolu tekitamiseks peavad aines olema vabad elektrilaengud. b) Et vabad elektrilaengud kindlasuunaliselt liiguksid, peab neile mõjuma elektriline jõud. c) Selle elektrijõu tekitamiseks peab olema aines elektriväli. d) Elektrivälja tekitamiseks ühendatakse aine (nt traat) vooluallikaga. 3. Vool metallides? Elektrivoolu suund metallides on miinus laengute liikumise suund. 4. Elektrolüüt, vool elektrolüütides. Elektrolüüdid on soola, happe ja aluse vesilahused. Elektrivool elektrolüütides on '+' ja '-' ioonide kindlasuunaline liikumine. 5. Voolu toimed. a) Soojuslik toime Igast juhist voolu läbiminekul eraldub soojust. NT Elektripliit.
kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. l samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad l eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad Elektrilise vastastikmõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nim, jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suuremad on kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Elektrijõud on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Mõisted: elektriline vastastikmõju, elektrijõud 3§ Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid.
q = ± ne n – elektronide arv, mis kehal on puudu või üle võrreldes neutraalse kehaga + - kasutatakse valemis, kui elektrone on puudu - - kasutatakse, kui elektrone on üle e – elektroni laeng, nim ka elementaarlaenguks; so väikseim iseseisvalt esineda võiv laeng looduses e = 1,6∙10-19 C Osakestel esineb elektrilaeng ainult siis, kui neil on olemas seisumass. Elekter on nähtus, kus elektrijõu toime avaldub laetud osakeste paigalseisu või liikumise kaudu. Makromaailmas on kõik nähtused põhjustatud kas gravitatsioonijõu või elektromagnetiliste jõudude tõttu (nt hõõrdejõud, aine koospüsimine, kosmiline kaugside, www).
Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. (Elektroskoobi kesta sees asetseb osutiga metallvarras. Elektroskoop laadub, kui selle varrast puudutatada laetud kehaga. Kuna metallvarras ja ostui omandavad samaliigilise elektrilaengu, siis ostui otsad tõukuvad vardast eemale.) 5. Mis on elektrijõud? Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega laetud kehad üksteist mõjutavad. 6. Millest sõltub elektrijõu suurus? Elektrijõu suurus sõltub laengute suurusest, mida suurem laeng seda suurem jõud, ja kehade vahelisest kaugusest, mida suurem kaugus seda väiksem jõud. 7. Mis on juht? Nimeta 3 juhti. Ained, mida mööda liiguvad elektrilaengud nietatakse juhtideks: metallid, kuld, hõbe, vask, alumiinium, meie ise, Maa. 8. Mis on dielektrik? Nimeta 3. Ained, mis ei anna elektrilaengut edasi nimetatakse mittejuhtideks, isolaatorid,
338000 asteroidi. Einsteini rel.teor erirelatiivsusteooriaks ja üldrelteor. Nobeli fotoefekti teooria eest. Elektronid ainest välja elektromagnetkiirguse abil. Kiirendi osakeste uurimiseks kasut suur masin, annavad suure nivoo ja pommitavad teisi osakesi. Fundamentaalsete uuringute jaoks, biol ja meditsiin, keskkond, materjaliteadus. Ringkiirendid prootonite jaoks e tspklotronid. 2 kambrit, vaakum, osakeste raadius suureneb liikudes, lõhesse jõudes rakendub pinge mis kiirendab elektrijõu mõjul, kokkupõrge teise osakesega. Magnetväli kogu aeg sama. Ekliptika kujutletav joon mida mööda Päike näivalt aasta jooksul liigub, Maa orbiit ümber Päikese. Sodiaak *13 tähtkuju, mida Päike läbib näivalt aastasel teekonnal (ekliptika) *24 tähtkuju, mida läbivad Päike, Kuu, teised planeedid. 244 kartulit 220V lambi. Pinge tekib juhi otstel. Saturn tuntud rõngaste poolest, 60 kuud, väike tihedus. Lapik kiire pöörlemise ja vedela seisundi tõttu, sarnaneb Jupiteriga
Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Miks metallid on head elektrijuhid?- väliskihi elektronid saavad vabalt liikuda Juhtivuselektronid metallis: · Lanegukandjateks on metalli aatomis väliskihi elektronid ehk valentselektronid · Valentselektrone mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses nimetatakse juhtivuselektronideks Voolutugevuse määratud suurused: · Elektronid liiguvad suunatult vaid elektrijõu mõjul · Suurust mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus nimetatakse laengukandjate kontsentratsiooniks · Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena: I= q*n*S*v Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus: · Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus · Elektromeetriks nimetatakse metallkesta paigutatud ja skaalaga varustatud elektroskoopi
Teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Aines peab leiduma liikumisvõimelisi osakesi ja peab esinema põhjus, elektrijõud. Tuleb lisada, et põhjus (jõud) üdjuhul on vajalik liikumisoleku muutuste (kiirenduse) tekkeks. Liikumised Maa peal on aga reeglina seotud hõõrdejõu olemasoluga. Liikumapanev jõud peab sellest jagu saama. · Vabade laengukandjate (elektroonide, ioonide) olemasoli · Elektrijõu (elektrivälja) olemas olu. 2) Elektrivoolu suund on määratud Alalisvoolu suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete osakeste liikumise suunaga (plussilt miinusele) 3) Elektrivoolu tugevus sõltub pingest. Suurema pingega kaasneb ka suurem voolutugevus. Voolutugevus on võrdeline juhi otstele tekitatud pingega. ((Elektrilaengust (q- 1C),Ajavahemikust (t-1s))) 4) Elektrivoolu toimed ning kasutusalad: Elektrivoolutoimed on vooluga kaasnevad nähtused
1. laetud kehade vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. 2.2 See, et elektrilaenguid on kahte liiki, järeldub sellest, et elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. 2.3 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.4. eriliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.5. eri liiki laenguid nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. 2.6. elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 2.7. elektrijõu suurus sõltub, kui kaugel on vastastikmõjus olevad kehad. Mida lähemal nad on , seda suuremad on neile mõjuvad elektrijõud. 2.8 elektrilaend on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Peatükk 3 1. Elektroskoopi kasutatakse, et teha kindlaks kas keha on laetud või mitte. 2. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste elektrilaenguga kehade tõukumisel. 3
*Metalli mudel: ioonide vahele jääva ruumi täidavad juhtivuselektronid 3. Alalisvool *- vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu * alalisvoolu võib käsitleda kui laengu ühtlast liikumist, sest liikuvate laengukandjate keskmine kiirus v on konstantne. 4. Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus, nimetatakse LAENGUKANDJATE KONTSTRATSIOONIKS (n) N- laengukandjate arv.5. *Elektronid liiguvad suunatult vaid elektrijõu toimel * Laengukandjad liiguvad ka kaootiliselt*voolutugevus I sõltub selle liikumise keskmisest kiirusest v *elektrivoolu tugevus sõltub mitte ainult vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirusest, vaid ka sellest, kui palju laengukandjaid ruumalaühikus üldse on.6. *Juhi takistus sõltub tema mõõtetest*juhi takistus R on võrdeline tema pikkusega l * juhi takistus R on pöördvõrdeline
tähele elektrinähtusi. Gilberti katsetest sai alguse elektrinähtuste teaduslik uurimine. Kuigi elektrinähtusi hakkasid uurima paljud teadlased , möödus veel kaks sajandit kui avastati elektriliselt laetud kehade vastastikumõju seadus. Seda seadust kasutades saab arvutada ühe elektriseeritud keha poolt teisele elektriseeritud kehale mõjuva elektrijõu suuruse. Veel ei osatud aga vastata küsimusele, kuidas üks elektriseeritud keha mõjutab teist elektriseeritud keha. Sellele küsimusele saadi vastus 19. sjandi keskel, kui loodi teooria, mille kohaselt elektriseeritud kehade vastastikumõju vahendab neid kehi ümbritsev elektriväli. Umbes pool sajandit hiljem, 20.sajandi künnisel avastati electron, aineosake, mis ongi kõigi elektrinähtuste põhjustajaks. Benjamin Franklin
Laengukandjate liikumine kestab seni, kuni neile mõjuv elektrijõud Fe=qE , magnetjõu tasakaalustab. Vastav elektrivälja tugevus E on väljendatav pinge kaudu E=Ul, kus l on juhtmelõigu pikkus ( algkujus tähis d). Tasakaalu tingimuse FL=Fe võib siis esitada kujul qvB=qUl, millest tulenevalt võime juhtmelõigu otstele indutseeritava pinge avaldada kujul U=vlB. Pinge tekkimine juhtmes, mille liikumissuund moodustab magnetväljaga nurga a. Elektrijõu Fe ja magnetjõu Fl tasakaal liikuvas juhtmelõigus. Juhul kui juhtme liikumissuund moodustab magnetväljaga mingi nurga , mis ei ole täisnurk, siis põhjustab Lorentzi jõudu vaid liikumissuunaga ristuv B-vektori komponent Br=Bsin (J.2.13). Liikumisel magnetvälja sihis ju teatavasti magnetjõudu ei teki (p.2.1.3). Indutseeritud pinge avaldis võtab kuju- U=vlBr=vlBsinU=vlBr=vlBsin Induktsiooni elektromotoorjõud
Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule E 1N / C mõjuva jõu ja laengu suhtega. Elektrivälja tugevus F E= q Joonisel määratakse elektrijõu suunda antud välja punktis jõujoonte abil. + -- Mida tihedamini asetsevad jõujooned, seda suurem on välja tugevus antud punktis! Jõujooned alati algavad positiivsetelt laengutelt ja lõpevad negatiivsetel. Ülesann e 1 Ülesann e 2 Ülesanne 3 Milline on elektrivälja tugevus punktis, kus asub proovilaeng suurusega 2 nanokulonit, millele mõjub jõud 8 10 -7 N? Ülesanne 4
Kiirusest, juhtme pikkusest ja induktsioonist. 24. Mis on elektromotoorjõud ja mida näitab? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus? Kui suur on kehade vastastikmõju. 27. Mida näitavad induktiivsus ja mahtuvus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega? Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. 28. Elektromagnetlainete skaala. Madalsageduslained (nt vahelduv vool) Raadiolained (info edastamiseks)
Kiirusest, juhtme pikkusest ja induktsioonist. 24. Mis on elektromotoorjõud ja mida näitab? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus? Kui suur on kehade vastastikmõju. 27. Mida näitavad induktiivsus ja mahtuvus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega? Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. 28. Elektromagnetlainete skaala. · Madalsageduslained (nt vahelduv vool)
nimetama elektriseeritud kehaks. Sõna elekter tuleneb sõnast electron merevaik, sest oli ju merevaigust keha esimene, mille juures pandi tähele elektrinähtusi. Gilberti katsetest sai alguse elektrinähtuste teaduslik uurimine. Kuigi elektrinähtusi hakkasid uurima paljud teadlased , möödus veel kaks sajandit kui avastati elektriliselt laetud kehade vastastikumõju seadus. Seda seadust kasutades saab arvutada ühe elektriseeritud keha poolt teisele elektriseeritud kehale mõjuva elektrijõu suuruse. Veel ei osatud aga vastata küsimusele, kuidas üks elektriseeritud keha mõjutab teist elektriseeritud keha. Sellele küsimusele saadi vastus 19. sjandi keskel, 4 kui loodi teooria, mille kohaselt elektriseeritud kehade vastastikumõju vahendab neid kehi ümbritsev elektriväli. Umbes pool sajandit hiljem, 20.sajandi künnisel avastati electron, aineosake, mis ongi kõigi elektrinähtuste põhjustajaks.
arendada esimese sõiduki, mis kasutab seda mootorit. Niépces' Pyréolophore-sse tangiti koldepulbri, kivisöe ja õli segu; kuid de Rivaz-i mootor kasutas vesiniku ja õhu segu. Kumbki disain ei olnud nii edukas kui näiteks Samuel Browni, Samuel Browni ja Ettiene Lenoiriga, kes kõik leiutasid oma kohmaka sisepõlemismootoriga. 1881 aasta novembris, Prantsuse leiutaja Gustave Trouvé demonstreeris rahvusvahelisel elektrijõu näitusel, Pariisis töötavat kolmerattalist autot, mis töötas elektri jõul. Kuigi mitmed teised Saksa tehnikud töötasid probleemi kallal siis umbes samal ajal, Karl Benz on üldiselt tuntud kui tänapäevase auto leiutaja. Auto, mis töötas tema enda 4-taktilise tsükli bensiinimootoriga ehitati Mannheimis, Saksamaal Karl Benzi poolt 1885. aastal ja patendi sai ta selle eest järgmisel aastal oma firma Benz & Cie. kaitse all, mis rajati aastal 1883
· Elektrooniliselt isoleeritud süsteemi moodustavad kaks ühesugust metallkuulikest, Neist esimelse on elektrilaeng (-7)*10`-8 C teisel 5*10`-8C Kuulikesed viidi kokkupuutesse ja eemaldati endisele kaugusele kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute übmerjagamist ? V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina: Fe kq1q2/r2e kus F(N) punktlaengute vahel mõjuv elektrijõud mis on suunatud piki laenguid ühendavat sirget Jõu suunda vüib iseloomustada märgiga selle arvväärtuse ees:
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). Ka välgusähvatused pole muud kui elektrivool ning inimese ja loomade närvirakkudes kulgeb samuti vool. Voolust saame rääkida siis, kui on olemas kehad, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma (vesi voolab raskusjõu tõttu). Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks, nad hakkavad liikuma elektrijõu mõjul (tekib, kui on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma ning kui vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud). Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Et saada kestvat elektrivoolu tuleb kasutada vooluallikat (patarei, aku). Vooluallikal on + ja poolus, mille vahel on elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles
8.Elektrooniliselt isoleeritud süsteemi moodustavad kaks ühesugust metallkuulikest, Neist esimelse on elektrilaeng (-7)*10`-8 C teisel 5*10`-8C Kuulikesed viidi kokkupuutesse ja eemaldati endisele kaugusele kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute übmerjagamist ? V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina: Fe kq1q2/r2e kus F(N) punktlaengute vahel mõjuv elektrijõud mis on suunatud piki laenguid ühendavat sirget Jõu suunda vüib iseloomustada märgiga selle arvväärtuse ees:
* Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. Vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. * Elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud keha tõmbumise või tõukumisena. * Elektrilenguid on kahte liiki positiivne ,,+" ja negatiivne ,,-" - Benjamin Franklini ettepanekul. * Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. * Vastastikmõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. * Elektrijõud on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. * Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. * Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. * Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. * Elektrilaeng tehakse kindlaks elektroskoobi abil.
lahendust kuni kahekümmne kolme aastaseni. Ta elas sel ajal Budapestis ja töötas telefoni firmas. Ta kõndis sõbraga pargis sel hetkel ning rääkis sõbraga luulest, kui lahendus tuli kui välk selgest taevas. Ta joonistas diagrammi kepiga liivale. Selle sama diagrammi, mis kuus aastat hiljem näidati Ameerika instituudile tema nimel. Niimoodi leiutas Nikola Tesla induktsioonmootori, mis muutis maailma. (pbs, 2012) Ameerikasse minek Järgides oma avastust Budapestis, Tesla palgati elektrijõu firma poolt Strasbourgis ja Pariisi, et parandada DC põlvkonna tingimusi. Saksamaal ja Prantsusmaal üritas Tesla investoreid huvituma panna tema induktsioon mootorist. See tal ei õnnestunud. Talle sai selgeks, et avaldada oma idee, peab ta kohtutma kõige suurema elektriinseneriga maailmas Thomas Ava Edisoniga. (pbs, 2012) Nikola Tesla saamus New Yorki kuuendal juunil aastal 1884. Algul otsis ta sõpra, kelle
põhjustavad olema erinevate omadustega. 3.Kuidas mõjutavad üksteist samaliigiliste laengutega kehad? V: samaliigiliste laengutega kehad tõukuvad 4.Kuidas mõjutavad üksteist eriliigiliste laengutega kehad? V: eriliigiliste laengutega kehad tõmbuvad 5.Kuidas nimetatakse eriliiki elektrilaenguid? V: nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks 6.Millist jõudu nimetatakse elektrijõuks? V: jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha 7.Millest sõltub elektrijõu suurus? V: mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. 8.Mida näitab elektrilaeng? V: näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus 9.Sõnastage elektrilaengu jäävuse seadus. V: Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade vahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv.
m=w/g=60/9.8=6.12kg 81. Üks prooton liigub piki x-telge selle positiivses suunas, teine piki x-teljegaparalleelset ja sellest kaugusel r asuvat sirget x-telje negatiivses suunas. Mõlemakiiruse suurus on v ja nad ületavad y-telje samal ajahetkel. Võrrelda teisele prootonile mõjuvat elektrilist jõudu magnetilise jõuga hetkel, mil prootonid on kohakuti y-teljel. Lahendus: Coulomb'i seadus annab elektrijõu tugevuse 1 q2 Coulomb FE = * 4pe 0 r 2 Magneetilise jõu leidmiseks tuleb kõigepealt leida alumise prootoni poolt tekitatav magnetväli ja siis selle kaudu magnetjõud
23) Potentsiaalne väli. Milliseid tingimusi peavad vektorvälja komponendid rahuldama selleks, et see väli oleks potentsiaalne? Näidata, et potentsiaalne väli on keerisevaba. · Vektorvälja F(P) nim potentsiaalseks, kui ta mingi skalaarvälja gradient, st F(P)=gradU(P) ehk (F1(P), F2(P),...,Fm(P))=(U'x1(P), U'x2(P),...,U'xm(P)). Funktsiooni U(P) selles valemis nimet vektorvälja F(P) potentsiaaliks. [Potentsiaalsed on näiteks gravitatsioonijõu väli, elektrijõu väli jms.] Milliseid matemaatilisi tingimusi peab vektorväli rahuldama selleks, et ta oleks potentsiaalne? · Kui F (P)on potentsiaalne, siis vastavalt seosele (F1(P),F2(P),...,Fm(P))=(U'x1(P), U'x2(P), ...,U'xm(P)) Fi(P)= U'xi(P) iga i=1,...,m korral. · Võrdused Fj (P)= Fi (P) xi xj kus i, j =1,...,m ongi need, mida peab rahuldama vektorväli F(P) selleks, et ta oleks potentsiaalne.
23) Potentsiaalne väli. Milliseid tingimusi peavad vektorvälja komponendid rahuldama selleks, et see väli oleks potentsiaalne? Näidata, et potentsiaalne väli on keerisevaba. · Vektorvälja F(P) nim potentsiaalseks, kui ta mingi skalaarvälja gradient, st F(P)=gradU(P) ehk (F1(P), F2(P),...,Fm(P))=(U'x1(P), U'x2(P),...,U'xm(P)). Funktsiooni U(P) selles valemis nimet vektorvälja F(P) potentsiaaliks. [Potentsiaalsed on näiteks gravitatsioonijõu väli, elektrijõu väli jms.] Milliseid matemaatilisi tingimusi peab vektorväli rahuldama selleks, et ta oleks potentsiaalne? · Kui F (P)on potentsiaalne, siis vastavalt seosele (F1(P),F2(P),...,Fm(P))=(U'x1(P), U'x2(P), ...,U'xm(P)) Fi(P)= U'xi(P) iga i=1,...,m korral. · Võrdused Fj (P)= Fi (P) xi xj kus i, j =1,...,m ongi need, mida peab rahuldama vektorväli F(P) selleks, et ta oleks potentsiaalne.
teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul. 66. Elektrivool metallides. Voolutugevusest määratud suurused. Elektrivool metallides on elektronide suunatud liikumine elektrivälja jõudude mõjul. Elektrivälja puudumisel liiguvad metalli väliskihi elektronid korrapäratult positiivsete ioonide vahel. Elektriväljas lisandub elektronide kaootilisele liikumisele suunatud liikumine elektrijõu mõjul.VTMS: I=q/t=envS e-elektroni laeng n-elektronide konsentratsioon v-elektronide keskm. kiirus S-juhi ristlõikepindala 67.Takistus ja selle sõltuvus temperatuurist ja juhi mõõtmest R=l/S R=Ro(1+t) -eritakistus l-pikkus S-ristlõike pindala Ro-juhi takistus 0°juures R-juhi takistus t° juures t-temperatuuri muutus -takistuse temperatuuritegur Mida suurem juhi mõõt ja mida kõrgem temp. seda suurem on ka takistus. 68. Ohmi seadused
Laengu jäävuse seadust võib ka tõlgendada kui maailma üldise keskmise neutraalsuse seadust. Mingi keha laadumisega kaasneb vastupidise märgiga laengu ilmumine tei- sele kehale. Kehad elektriseeruvad omavahelisel kontaktil seetõttu, et laengukandjad lähevad ühelt kehalt teisele üle. 5.2. Elektrilaengute vastastikmõju Laetud kehade vahel mõjuv elektrijõud sõltub kehade vahekaugusest. Ühe laetud keha eri osad võivad aga olla teisest kehast erinevatel kaugustel. Seetõttu saab elektrijõu suurust (jõuvektori moodulit) määrava seaduse (Coulomb'i seaduse) rangelt sõnastada vaid punktlaengute kohta. Punktlaenguteks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Punktlaeng on keha mudel, mille korral keha laengut võib vaadelda koondununa ühte punkti analoogiline mudel on kasutusel mehaanikas: punktmass). Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on
difusiooni poolt, 109 M-1s-1. Ensüümid, mille spets konstant läheneb sellele (nagu fumaraas), need on difusiooni poolt limiteeritud. 28.11.2017 Ensümoloogia praktilisi aspekte Millest lähtuvalt ensüümi iseloomustada? Ensüüm kui valk Ensüüm kui katalüsaator Ensüüm kui osa bioloogilisest tervikust Ensüüm kui valgumolekul Molekulmass Isoelektriline punkt pH, mille juures kõikide valgumolekulide summaarne laeng on 0. pH, mille juures valk elektrijõu väljas ei liigu. Elektrijõu väljas liigub ainult laengut omav osake. Stabiilsus pH, T ja muud keskkonnatingimused. pH ja T mõju nagu valgule, mitte katalüüsile. Kõrgematel temp valgumolekulid denatureeruvad, äärmuslike pH-de tõttu ka valgumolekulid denatureeruvad Sedimentatsiooni koefitsient iseloomustab valgu liikumist tsentrifugaaljõu väljas. Kõrges tsentrifugaaljõu väljas (g, raskusjõukiirendus on m/s2)
Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. 16 Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus). Sisetakistus iseloomustab vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist pidurdavate jõudude toi- met. Pinge sisetakistusel Us = I r on mitte elektrijõu vaid just kõrvaljõu poolt tehtud töö ühikulise laengu läbiviimiseks vooluallikast. Kahe keha omavaheline mahtuvus C näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge: C = q / U . Keha mahtuvus näitab, kui suure laengu andmisel kehale tekib potentsiaali ühikuline muutus: C = q /. Ühe keha mahtuvusest räägitakse siis, kui teine asjaosaline keha on väga kaugel.
Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus). Sisetakistus iseloomustab vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist pidurdavate jõudude toi- met. Pinge sisetakistusel Us = I r on mitte elektrijõu vaid just kõrvaljõu poolt tehtud töö ühikulise laengu läbiviimiseks vooluallikast. Kahe keha omavaheline mahtuvus C näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge: C = q / U . Keha mahtuvus näitab, kui suure laengu andmisel kehale tekib potentsiaali ühikuline muutus: C = q /. Ühe keha mahtuvusest räägitakse siis, kui teine asjaosaline keha on väga kaugel.
Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus). Sisetakistus iseloomustab vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist pidurdavate jõudude toi- met. Pinge sisetakistusel Us = I r on mitte elektrijõu vaid just kõrvaljõu poolt tehtud töö ühikulise laengu läbiviimiseks vooluallikast. Kahe keha omavaheline mahtuvus C näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge: C = q / U . Keha mahtuvus näitab, kui suure laengu andmisel kehale tekib potentsiaali ühikuline muutus: C = q /. Ühe keha mahtuvusest räägitakse siis, kui teine asjaosaline keha on väga kaugel.
annaabi.ee 
