Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elavdati" - 12 õppematerjali

Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis
2
docx

Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis

Õlikooli lõpetamiseks tuli omandada kohustuslikud kursused ning üliõpilase ainete valik oli minimaalne. Nõugokude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kodudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudustel üüri maksta. Ametliku usuvastase propaganda eesmärk oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid: kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikega, leeri asemel korraldati noorte suvepäevi. Nõukogude oludes väheneski kiriku traditsiooniline morralne ja tasakaalustav roll eestlaste igapäevaelus. Kuid sellegipoolest jäi kirik organisatsiooniks, mida valitsev reziim ei suutnud täielikult oma kontrollile allutada. Kirik täitis ühiskonnas omamoodi vaimse vastupanu rolli.

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Adolf Hitlerist referaat-
4
docx

Adolf Hitlerist referaat

Peale Hindenburgi surma, muutusid seadused nii, et Hitlerist sai ametlikult Saksamaa füürer. Hitleri valitsemine Hitler nägi ette majanduses mitmeid reforme, diktatuurilise juhtimisega riigile omasele keskenduti palju relvade tootmisele. Lisaks nägi Hitler, et on vajalik raha n-ö pumbata riiki sisse, et elavdada majandust. See tähendas, et parandati suuresti infrastruktuuri (kiirteede, raudteede jms ehitamine). Tänu sellele loodi ajutiselt palju töökohti ja elavdati selle läbi majandust. Lisaks ehitati tema käsul Volkswagen Beetle, mis oli esimene auto Euroopas, mis oli taskukohane inimestele. Pidev ressursside ülekasutamine tähendas aga seda, et nii pole võimalik pikalt edasi minna ja oli vajadus uue sõja järel. Hitleri majandusstrateegia, eelkõige infrastruktuuri arenduse osas, on olnud Saksamaale kasuks ka tulevikus ja on ka tänapäeval. Kuna Hitleri eesmärk oli Saksamaal rassilise puhtuse tagamise, lasi ta, vangilaagritesse saata

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Investeering tervisesse – hea äritegevusele
8
docx

Investeering tervisesse – hea äritegevusele

töötajatele ning inimestele kui indiviididele. Isiklik lähenemine töötajatele tagab hea koolituse ning paremad tulemused. Väikeetevõte Dolphin Printers Antud trükitööstuse ettevõttel aitas tegevuskulusid vähendada, moraali tõsta ning hoida kindlustusmaksed stabiilsetena COSHH manual’i ümberkirjutamine (COSHH- Control of Substances Hazardous to Health – tervisele ohtlike ainete kontroll ). Samuti kohandati olemasolevad seadmed minimaalsetele kuludele ning elavdati töötervishoiu ja tööohutuse töökomisjoni tegevust. Kasu ärile: 1) Tegevuskulude vähenemine tänu täielikult dokumenteeritud ja efektiivsematele protseduuridele 2) Kõrge moraalitunnetus, töötajad on veendunud tööandjate hoolivuses 3) Stabiilsed kindlustusmaksed 4) Mitte kunagi pole esinenud tööandja vastutusnõudeid Kasu tervisele ja turvalisusele: 1) Puuduvad dokumenteeritud õnnetusjuhtumid

Ergonoomika → Ergonoomika
8 allalaadimist
Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte
5
doc

Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte.

1960.aastatel hakkas maakultuur hääbuma, sest maaelanikkond linnastus. Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme näiteks paljud õpilased said lõputunnistused kohustuslikus korras, isegi need, kes seda ei väärinud. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöös, näiteks kehtestati kursustesüsteem. Nõukogude võimu eesmärk oli vähendada kiriku mõju ühiskonnas, selleks kirikuhooned riigistati, Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond, elavdati ateistliku selgitustööd ning püüti juurutada kirikliku tavade asemel ilmalikke tavasid. Kultuurielu analüüsimine Nõukogude Eestis Positiivsed jooned Negatiivsed jooned Eestlaste vastupanuvõime ja elujõulisus. Uus Pagulus(kirjanike, kunstnike ja teadlaste hulgas). põlvkond = uus kultuurielu(vabam loomuõhkkond, Loomingu ümber hindamine, ulatuslikud

Ajalugu → Ajalugu
153 allalaadimist
Maailm pärast teist maailmasõda
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

kohustuslikud kursused ning üliõpilase valikuvabadus oli minimaalne. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud

Ajalugu → Ajalugu
586 allalaadimist
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

kohustuslikud kursused ning üliõpilase valikuvabadus oli minimaalne. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism
27
docx

Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism

mitmekesisuse nõue, võib kasutada erinevate ajastute kunstivorme (nt keskaja luule). tuleb võtta omaks kõik, mida erinevatel ajajärkudel on loodud (hiljem Schlegeli teooriad). Rõhutatakse rahvuskirjanduse tähtsust. Eeskujuks mitte enam Milton, vaid Shakespeare. Huvisfääris draamazanr, taotluseks luua teater, mis toimiks ka ühiskondlikul tasandil. Saavutuseks nt Goethe teostes konkreetsuse ja eluläheduse suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju.

Kirjandus → Maailmakirjandus ii
19 allalaadimist
MaailmPärastTeistMaailmasõda
26
doc

MaailmPärastTeistMaailmasõda

kohustuslikud kursused ning üliõpilase valikuvabadus oli minimaalne. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
7 allalaadimist
Maailm Pärast Teist Maailmasõda
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

kohustuslikud kursused ning üliõpilase valikuvabadus oli minimaalne. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

Süvenes sotsiaalne kihistumine. XX SAJANDI ALGUSES: Eestis oli 52'000 ostutalu ja 23'000 rendi talu Maailma turul langesid vilja hinad - paljud talud läksid pankrotti Paljud talud spetsaliseerusid piimakarja kasvatusele - vajalik turg oli Peterburg Tekkis vajadus ühiste meiereide rajamiseks. Meiereisid rajasid peamiselt endised mõisnikud, sest neil oli vajalikku algkapitali. Toiduteravilja asemel hakati kasvatama söödavilja, heina, kartulit Majndust elavdati võttes kasutusele masinaid, uusi taimede sorte ja looma tõuge. Tööd leidsid ka agronomid (näiteks: Joosep Toots) 25 Süvenes sotsiaalne kihistumine. Suurenes maatameeste ja kehvikute hulk - 60% kõigist talupoegadest. Paljud kehvikud läksid linna tööle, kuid maa defitsiit jäi. Rahvaarv ulatus 1'000'000 inimeseni. 90% moodustasid eestlased, 4% venelased, 3% sakslased. TÖÖSTUS Hoogustus ettevõtete rajamine

Ajalugu → Ajalugu
197 allalaadimist
EESTI KESKAEG
22
docx

EESTI KESKAEG

Teisest küljest vaimulikkond, kes maal töötas, oli ka kerjusordude mungad. Jutlused ei pidanud tingimata jumalateenistuse juurde kuuluma. Kihelkonna preestrid protesteerisid munkade vastu, nende tõttu vähenesid nende sissetulekud. Aga tõenäoliselt eesti keele sõna sant on pärit ladina keele sõnast sanctus - kerjusmunkade vahendus. Hiliskeskaja jutlustamises, eriti kerjusordude poolt rakendati laialdaselt exemplumit - nali, anekdoot, millega elavdati jutlust. Kohaliku vaimulikkonna hulgas oli ka kohapeal üles kasvanud inimesi. Lisaks kihelkonnakirikutele oli maal väga arvukalt kabeleid, ehk siis kohalikke pühakohti, siinses kontekstis tähendab pisikest kirikut, millel pole oma püsivat vaimulikkonda, nt Saha? kabel Tallinna lähistel, enamus olid väikesed ja puust. Need kompenseerisid kihelkonnakirikute hõredust, nendes kabelikohtadest teame luteri ajast pärit vaidlusi nende kabelikohtade üle luterlaste ja katolike vahel

Ajalugu → Ajalugu
112 allalaadimist
Maailmakirjandus III
48
doc

Maailmakirjandus III

Kunstivormide mitmekesisuse nõue, võib kasutada erinevate ajastute kunstivorme (nt keskaja luule). tuleb võtta omaks kõik, mida erinevatel ajajärkudel on loodud (hiljem Schlegeli teooriad). Rõhutatakse rahvuskirjanduse tähtsust. Eeskujuks mitte enam Milton, vaid Shakespeare. Huvisfääris draamazanr, taotluseks luua teater, mis toimiks ka ühiskondlikul tasandil. Saavutuseks nt Goethe teaostes konkreetsuse ja eluläheduse suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati loodava keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Nt Wilhelm Tell. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun