vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 15. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab Töö-ökonoomika arvestustest a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 16. Tööturu tunnus, üks olulisemaid kaasaegse riigi majanduse efektiivsuse kriteerium a. Segmenteerimine b. Paindlikkus c. orienteeritus sisemisele tööturule d. orienteeritus välisele tööturule 17. Inimese võimet tekitada oma tegevusega tulu tähistatakse mõistega: a. Inimkapital b. Töövõime c. töine kapital d. tööpotentsiaal 18. Kui tööandja on monopson, siis: a
Töötasu c. Pension d. tulu ettevõtlusest e. saadud pangaintresse 7. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 8. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine 3. MIX c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 9. Kõige suurema brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Bulgaaria c. Taani d. Rumeenia 10. Ajanormi alanemisel 16% tootlusnorm suureneks: a. 19,4 % b. 19,4 % c. 18,6 % d. 19 % 11. Tööturu tunnus, üks olulisemaid kaasaegse riigi majanduse efektiivsuse kriteerium a. Segmenteerimine b. Paindlikkus c. orienteeritus sisemisele tööturule d
Eesti koht inimarengu indeksi reitingus maailmas 2013. Inimarengu aruandes on: Vali üks: a. 31 b. 32 c. 33 d. 30 Tagasiside Õige vastus on: 32. Küsimus 26 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Gini koefitsiendi lähenemine 1le näitab Vali üks: a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine c. tulude ebavõrdsuse suurenemine d. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine e. ühiskonna heaolu suurenemine Tagasiside Õige vastus on: tulude ebavõrdsuse suurenemine. Küsimus 27 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Töö tootlikkuse näitajat iseloomustab Vali üks: a. valmistoodangu väljalase materiaalse kulu ühiku kohta b. materiaalsete vahendite kulu toodanguühiku kohta c. inimese füüsilise ja närvienergia kulu aja kulu ühiku kohta d
hävitamine (N: monarhia või kirik) 4 kodanikelt nõutakse nii sisemist kui ka kodanikelt nõutakse välist kuuletumist välist kuuletumist reziimile reziimile 5 sõjavägi on allutatud diktatuurivõimule sõjavägi domineerib või on autonoomne (sõltumatu) 6 terrori kasutamine elanikkonnagruppide laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või või potentsiaalsete vaenlaste suhtes hukatakse ainult reziimi vastase tegevuse eest N: kommunistlik NSVL 1917-1991 sõjaväelised diktatuurid (Hispaania 1923- fasistlik Itaalia 1922(1926)-1945 1975) natsistlik Saksamaa 1933-1945 üheparteilised reziimid (Eestis 1934- 1938/40)
3. varasemate seadustamisvormide hävitamine varasemate seadustamisvormide säilitamine (N: monarhia või kirik) 4. kodanikelt nõutakse nii sisemist kui ka välist kodanikelt nõutakse välist kuuletumist reziimile kuuletumist reziimile 5. sõjavägi on allutatud diktatuurivõimule sõjavägi domineerib või on autonoomne (sõltumatu) 6. terrori kasutamine elanikkonnagruppide või laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või potentsiaalsete vaenlaste suhtes hukatakse ainult reziimi vastase tegevuse eest N: kommunistlik NSVL 1917-1991 sõjaväelised diktatuurid (Hispaania 1923-1975) fasistlik Itaalia 1922(1926)-1945 üheparteilised reziimid (Eestis 1934-1938/40) natsistlik Saksamaa 1933-1945 IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas kaart nr 138)
peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale). 1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus) Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine 1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist jpm Keda ähvardab sotsiaalne törjutus:
väeosi. Ühiskonnas oli lubatud ainult üks partei - ÜK(b)P (Ülevenemaaline Kommunistlik (bolsevike) Partei); hiljem NLKP. Stalini võimalikud rivaalid heideti parteist välja, mõisteti rahvavaenlastena süüdi ja hukati. Seoses Stalini 50-nda sünnipäevaga (1929) kujunes välja isikukultus. Ametnikkonnalt nõuti pimesi ustavust Stalinile ja parteile. Rakendati massilist terrorit teatud elanikkonnagruppide suhtes: partei- ja riigitegelased, kõrgemad sõjaväelased, talupojad, vähemusrahvused, rahvavaenlaste perekonnad, aga ka repressiivaparaadi töötajad. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja
(Ülevenemaaline Kommunistlik (bolsevike) Partei); hiljem NLKP. Stalini võimalikud rivaalid heideti parteist välja, mõisteti rahvavaenlastena süüdi ja hukati. Seoses Stalini 50-nda sünnipäevaga (1929) kujunes välja isikukultus. Ametnikkonnalt nõuti pimesi ustavust Stalinile ja parteile. Rakendati massilist terrorit teatud elanikkonnagruppide suhtes: partei- ja riigitegelased, kõrgemad sõjaväelased, talupojad, vähemusrahvused, rahvavaenlaste perekonnad, aga ka repressiivaparaadi töötajad. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud
peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale). 1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus) Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine 1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist. Keda ähvardab sotsiaalne törjutus:
Kõige sagedamini ollakse seotud kuritegeliku käitumisega 13-16(17) aastani. Üldine tendents on see, kui tüdrukutel on vähem sagedane, on neil algus veel varem, kui poistel. KriminaalseAktiivsuse koefitisent: Alaealised 0,8 18-29 kõige aktiivsem! Politseistatisika järgi kõige enam alaealistes 16-17 aastased kõige sagedamini sooritanud kuritegevusi. 2000 alguses vähenes kuritegevus, siis hakkas jälle tõusma. Enne seda peale 1991 vabanemist kõigi elanikkonnagruppide seas väga suur tõus. Langusetendents 2000 alguses, keskelt jälle tõus. Eelkõige vägivaldsed kuriteod. Noorukite seas puudutab samuti vägivaldsete kuritegude tõusu, kuritegevuse noorenemist, nii poiste kui tüdrukute seas. Kui Baltimaad vabaks said, ühiskond muutus, võrreldes teiste kahe baltimaaga, Eestis suurim kuritegeliku käitumise sagedus. Eesti piirkonnad erinevad kuritegevuse sagedusega Tallinn, Ida-Virumaa, Pärnumaa kõige sagedasemad piirkonnad.
poliitilisi institutsioone, on see osalusdemokraatia loomulik osa ja toetab kodanikuühiskonna olemust. 2) Huvigrupid on organisatsioonid, mis annavad ka hääletutele hääle ja mitte-esindatutele esindatuse ehk annavad kodanikele valitsemisprotsessis lisahääli. 3) Toovad varakult tähelepanukeskmesse ühiskonnas eksisteerivad probleemid ehk teavitavad riigivõimu elanikkonnagruppide vajadustest ja huvidest. 4) Toovad poliitilisse protsessi ekspertiisi. NEGATIIVNE KÜLG: 1) Huvigruppide puhul kaasnevad ohud, mis tulenevad demokraatiast ja mis võivad väljenduda selles, et ühe kitsa grupi huvid ja eesmärgid võivad olla vastupidised üldisele. 2) Huvigrupid moonutavad demokraatlikku valitsemisprotsessi. Seda seetõttu, et enamus
tõekspidamistele. Sellele pinnasele tekib nn. "varjatud normilooming", s.o. mitteametlike käitumisreeglite loomine, millest juhinduvad suured elanikkonna grupid. Kehtiv seadusandlus või ametlik moraal võetakse vastu mitte ainult kui ebaefektiivne ja oma olemuselt vale, vaid ka kui ebaõiglane. Kasvab rahulolematus selliste nähtustega nagu bürokratism, õigustamatud privileegid, hoolimatus vähemkindlustatud elanikkonnagruppide suhtes jne. Seni, kuni sotsiaalsed normid, institutsioonid ja ühiskondlikud suhted jäävad samaks, ei taandu ühiskonnaliikmete veendumus selles, et kehtiv sotsiaalne kord on ebaõiglane ja ainsaks võimaluseks õiglust jalule seada, on luua omad, lokaalse tähtsusega käitumisreeglid, et n.ö. kompenseerida riigivalitsemisorganite ebakompetentsust kohaliku tähtsusega probleemide lahendamisel. / 6, lk 43 /.
arenguetapist jäänud nähtusi ja siis uued, mis ei mahu veel olevasse etappi. Sellele pinnasele tekib nn. "varjatud normilooming" ehk mitteametlike käitumisreeglite loomine, millest juhinduvad suured elanikkonna grupid. Kehtiv seadusandlus või ametlik moraal võetakse vastu mitte ainult kui ebaefektiivne ja oma olemuselt vale, kuid ka ebaõiglane. Tõuseb rahulolematus selliste nähtustega nagu bürokratism, õigustamatud privileegid, hoolimatus vähemkindlustatud elanikkonnagruppide suhtes. Seni, kuni sotsiaalsed normid, institutsioonid ja ühiskondlikud suhted jäävad samaks, ei taandu ühiskonnaliikmete veendumus selles, et kehtiv sotsiaalne kord on ebaõiglane ja ainsaks võimaluseks õiglust jalule seada, on luua omad, lokaalse tähtsusega käitumisreeglid, et n.ö. kompenseerida riigivalitsemisorganite ebakompetentsust kohaliku tähtsusega probleemide lahendamisel. Niikaua, kui midagi ei muudeta institutsioonides, senikaua
Opositsioonipoliitikule pole võimalik koondamiskompensatsiooni peo peale laduda ja soovitada tal leida endale rakendust mõnes teises riigis. Avaliku sektori reformimine eeldab hoopis kompromissi saavutamist ratsionaalsuse ja ühiskonna eri rühmade huvide vahel. Avalik sektor ei saagi tegelikult olla ratsionaalne. Osa töökohti on seal paratamatult sotsiaalsed või poliitilised. Riik ei ole siiski äriühing, vaid tulevikku kujundav ja kõikide elanikkonnagruppide huvide kaitseks tegutsev institutsioon. Avalik sektor (ja demokraatlik riik üldse) peab oma asju, erinevalt ettevõttest, ajama avalikult. Otsuste langetamine peab olema läbipaistev. Kuigi kabinetivaikuses on põhi- mõtteliselt võimalik langetada hulga efektiivsemaid otsuseid kui avalikus dispuudis, saab nii toimida vaid ettevõttes, mitte aga avalikus sektoris.
annaabi.ee 
