Kuidas jaguneb temperament? Temperament jaguneb neljaks erinevaks tüübiks. Sangviiniks, flegmaatiks, melanhooliks ja koleeriks. Alustan intensiivsemast tüübist ning lõpetan kõige rahulikuma tüübiga. Üritan ka iga erineva tüübi kohta tuua näite, kuidas erinevad tüübid käituvad ühes ja samas olukorras. Koleerilise temperamendiga inimene on keevaline ja ja tormakas, tema tegevuses ja elamustes võib märgata tsüklilisust. Tundes jõu ja energia ületulva andub ta kergesti mõnele üritusele, laseb end tervenisti kaasa haarata, on valmis ületama ja tõepoolest ületabki mistahes raskusi ja takistusi teel eesmärgile. Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub "molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi inimese tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge
väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Tööd teeb väga energiliselt, pühendades end jäägitult antud tegevusele. Oma rohket energiat ei jaota ta ühtlaselt, väga aktiivsele ja energilisele tegutsemisperioodile järgneb lühem mõõnaperiood, mil koleerik on tülpinud ja väsinud. Vene psühholoog Ivan Pavlov on arvanud, et koleerilise temperamendiga inimese tegevuses ja elamustes võib märgata tsüklilisust. Tundes jõu ja energia ületulva, andub ta kergesti mõnele üritusele, laseb end tervenisti kaasa haarata, on valmis ületama ja tõepoolest ületabki mistahes raskusi ja takistusi teel eesmärgile. Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub ,,molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi indiviidi tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge
üles. Flegmaatik, nähes et saali ei lasta, mõtles: "Esimene vaatus pole kunagi huvitav. Lähen seniks kohvikusse ja ootan vaheaega." Melanhoolik ütles: "Mulle ei vea kunagi. Üle hulga aja jõudsin lõpuks niikaugele, et tulin teatrisse ja seegi kord ebaõnnestunult." Ning sõitis koju tagasi. Koleeriline temperament. I. Pavlov arvab, et koleerilise temperamendiga inimene on keevaline ja tormakas, tema tegevuses ja elamustes võib märgata tsüklilisust. Tundes jõu ja energia ületulva andub ta kergesti mõnele üritusele, laseb end tervenisti kaasa haarata, on valmis ületama ja tõepoolest ületabki mistahes raskusi ja takistusi teel eesmärgile. Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub "molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi indiviidi tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge.
tegutsemised ja toimingud on saanud täiesti reaalseteks, kuigi novell on ainuüksi autori kujutluse vili. Abitus Popis ja kergatslikus ning õelas Huhuus on nähtud kahe vastandliku inimtüübi sümboolset kujutust, kes Isandata ei oska elada ning värisevad oma tundmatu saatuse ees, oskamata seda juhtida. Autor on sellesse sümboolsesse novelli rohkesti suutnud paigutada ka oma hirmu, mis peamiselt väljendub Popi elamustes ja kujutlustes. Novell oma ebatavalise ainestiku ja miljööga ning sümboolse sisuga on tähelepanemisväärne. Kompositsioon on selge ja sirgjooneline, stiil lihtne ja täpne ning puhtakõlaline, laused ja lõiked on kui mõõdetult ühepikkused. Vorm on sisuga saavutanud täieliku kooskõla. „Toome h e l b e d” on venitatud jutustus väikesest tütarlapsest Leenist ja tema omatunnete ärkamisest. Alul mängib Leeni nukkudega, siis juhtub
naisdeemonid, kes magajat seksuaalselt ründavad. Sellised kujutised paistavad olevat universaalsed tegelased on väga sarnased erinevatel kultuuridel. Me loome lugusid oma öiste kogemuste põhjal, mistegelikult täiesti tavalised, reaalsed ning mille põhjused on psühholoogilised. Kui traditsioonilised tegelasedkujud on oma usutavuse kaotanud, asuvad nende kohale uued tegelased. Hallutsinatsioonid suudavad kõigist teistest ärkveloleku elamustes kõige rohkem tekkida ärevust, hämmastust ja hirmu. 7 KASUTATUD ALLIKAD Sacks, O., 2012. Hallutsinatsioonid. AS Äripäev 8
teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - nõiad ja teadmamehed Antiikajal/keskkajal - filosoofid ja arstid Psüühika avaldub: objektiivselt - käitumises ja füsioloogilistes ilmingutes, ajus objektiivselt mõõdetavad protsessid subjektiivselt - vaimsetes elamustes ja kogemustes, isikupärane õiguslikult karistatavad vaid objektiivselt fikseeritavad, tegelikult toime pandud õigusvastased teod. Subjektiivse külje tundmise tähtsus: üks ja sama käitumine võib seostuda erineva subjektiivse sisuga sarnase subjektiivse sisuga seisnud või tunnetus võib seostuda erineva käitumisega käitumise tõlgendamisel tuleb sageli tugineda subjektiivsete elamuste ja kogemuste
FORMALISEERITUD KÜSITLUS UURIMISMEETODINA Sotsiaalse reaalsuse eripära · Tegemist ei ole füüsilise (loodusliku) reaalsusega, vaid läbielatud ja tõlgendatud reaalsusega. Psüühikat ja käitumist ei mõjuta mitte ümbritsevad nähtused otseselt, vaid nendele antud tähendused. · Tähendused väga suurel määral sotsiaalsed, mitte-individuaalsed. Sotsiaalne reaalsus on intersubjektiivne reaalsus. · Kuigi elamustes ja tõlgendustes on palju ühist, ei eksisteeri ühesugust ja ainuõiget arusaamist, hinnangut ja käitumist, selle poole on püüdnud autoritaarsed ja totalitaarsed rezhiimid. Sotsiaalse mõõtmise eripära - Nähtuste keerukuse ja mitmetähenduslikkuse tõttu puuduvad sotsiaalses reaalsuses enamasti üheselt määratletud kvaliteedid, mõõtmisetalonid. - Uurijad (keskused, koolkonnad) konstrueerivad ise uuringuks
Siin korduvad juba eelmisest osadest tuttavad teemad: rahulolematus, kohanematus, lõhestatus inimlikuks ja hundilikuks loomuseks. Traktaadi järgi on Harry Haller tüüpiline kunstnik, kes ei koosne mitte üksnes kahest loomusest, vaid tuhandeist loomusist; kes vaid harva saavutab rahu ja õnne; kelle elu, ,,igavene kannatusterohke liikumine ja murdlainetus, on õnnetu ja valuliselt lõhestunud ning õudne ja mõtetu nii kaua, kuni ei olda valmis nägema mõtet just neis harvades elamustes, tegudes, ideedes ja teostes, mis sellise elukaose kohal särama löövad." Stepihunt on muutunud oma igatsetud sõltumatuse ohvriks, ta on enesetapjate kilda, seetähendab ta näeb enesetapus reaalset võimalust elust lahkuda ja kõiksust saavutada. Selle võimaluse teadvustamine aitab tal taluda kui tahes suuri kannatusi. Harry Halleris on aga Stepihundi metsikusele ja inimpõlgusele vaatamata alati kohal ka inim kodanlik pool, mis otsib parajust, väldib äärmusi, püüab säilitada mina
ristvõlviga. Kadus vahe kandvata ja kantavate osade vahel. Sambaid kasutati dekoratiivsel eesmärgil. Kui need sambad ühendavad kaarega, siis moodustab see kaaristu ehk arkaadi. Arhitektuur: Arhitektuuris oli valitsevaks profaanarhitektuur. Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem. Oluliseks peeti Rooma välja ehitiamist. Rajati pidulike ehitiste ansambleid. Keskväljak ehk foorum- rahvakoosolekute ja kauplemise paik. Rajati eeskujulik tänavate võrk ja kanalisatsioon. Elamustes oli veevärk ja keskküte. Köeti kuuma õhuga. Elamud sarnanesid etruskite elamutega. Arhitektuuris olid küllalt suured Kreeka mõjud. Rajati arvukalt amfi teatreid. Kõige suurejoonelisem Rooma eshituskunsti teos on Kolossium, mille ehitamine lõpetati 80dal aastal pKr. Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Ette oli nähtud gladiaatorite ja metsloomade võitlused. Mahutas 3000 paari gladiaatoreid ja metsloomi. Kolosseum on ellipsi kujuga. Välismüüri kõrgus on 48,5 meetrit
lõhuks kogemuse. Sageli piirdutakse lühikese mainimisega. ● Müstilist kogemust tunnetatakse kui väärtuslikku elukogemust. Kogetu võib ollla elukäiku mõjutava tähtsusega. (Inimestel on tunne, et nad on midagi olulist õppinud või mõistnud.) ● Müstiline kogemus on lühiajaline. (hetk-mõni minut)- samas kogemuses endas elatakse läbi väga suur informatsiooni maht. Sarnane fenomen ilmneb surmalähedastes elamustes, kus inimesed mõne hetke jooksul elavad oma senise elu läbi otsekui filmilindilt. Teisenevad aja ja ruumi tunne. ● Müstilises kogemuses on inimene passiivne. S.t, et kogemus pole inimese poolt juhitav ega kontrollitav.(ka rituaalides). See on provotseeritav, kui mitte juhitav. ● Müstilise kogemuse kirjeldus ja tähendus sõltuvad müstiku usulisest traditsioonist. Sarnased kogemused, mida tõlgendatakse erinevalt. On nii
pidama. Aja jooksul iga positsioon hierarhias on täidetud kellegi poolt, kes ei ole piisavalt kompetentne, et viia täide oma uusi ülesandeid. 22. Mass ja massipsühholoogia tundmise vajadus juhtimises Mass pole mitte alaline inimeste ühendus vaid teatud oludes tekkinud. Teatud tingimustel omandab inimeste koosolek uue kuju, moodustades indiviididest täiesti erineva ühiskonna! Massis on inimestel samad tunded, tungid ja tahteärritused, mis neid elamustes ühendab ja viib isikuväärtuste allakäiguni. (nt märtsirahutused masspsühhoos, vaevalt et massita oleks selliseid kahjustusi tekkinud) Massipsühholoogia uurib: · Vahekordi üksikisiku ja massi vahel · Isikuväärtuste allakäigu põhjuseid · Miks iga üksikisik meelsasti ,,nakatub" · Juhi sugestsioonijõudu massi vormib juht Mina arvan, et juhtimises peab teadma, et mass käitub teist moodi kui indiviidid eraldi.Tööl peab tunnetama,
inimene loob asju võrreldes. (Abelard) Pierre Abelard (1079-1142), kuulus vaidleja ja õpetaja Pariisis. Oli universaalide küsimuses lepitajaks: Nominalistidel on õigus asjade maailmas, aga seda on ka realistidel, sest üldmõisted ei oma küll iseseisvat eksistentsi, kuid nad on Jumala igaveses mõistuses olemas juba enne asju ja inimese teadvuses pärast asju. Vastased: nt Bernard Clairvaux'st (1091-1153), müstik. Vagadus jõuab haripunkti ekstaatilistes elamustes, kus hing saavutab osaduse Jumalaga. Araabia f: Alkindi (800-879), Aristotlese komm. Avicenna (ar k. Ibn Sina, Abu Ali, 980-1037) elas Buhhaaras ja Iraanis ja oli rahvuselt tadzikk. Ta ühendas Aristotelese filosoofia neoplatonismiga. Jumala puhul ühtivad olemus ja olemasolu. Averroes (ar k. Ibn Rusd, Muhamed, 1126-1198), Hispaania. Aristotelese ja islami lepitaja. Eitas hinge surematust, kuid mõistus läheb J juurde tagasi.
annaabi.ee 
