2.1. Majas on kuus seksiooni ehitatud Tartu Elamuehituskombinaadi suurpaneelidest ja kaks nurgasektsioonid silikaattellistest. (Näidis Lisa nr.1) Üldkasulikku elamispinda 7329,2 m2 Korterite köetav sisekubatuur 6858,7 m2 Elamispind 7295 m2 Hoone kubatuur 34 069 m3 3. Elamul on lamekatus, ilma lisa soojustuseta. 4. Elamu on ühendatud AS Pärnu Vesi vee ja kanalisatsiooni võrkudega, AS Pärnu Soojuse tsentraal kaugkütte-, AS Eesti Energia 0,4KV elektri-, AS Eelioon side-, STV ja internetivõrkudega. 4.1. Elamul on kolm soojasõlme, mis asuvad sektsioonides A; E; H 3 4.2. Elamus on loomulik ventilatsioon. 4.3. Sooja ja külma torud magistraaltorustik ja püstikud on terastorudest. 4.4
4. töömaandus, mis seisneb normaaltalitlusel pinge all olevate, kuid pinge alt vabastatud osade maandamises selliselt, et tööd saab sooritada ilma elektrilöögiohuta; 5. piksekaitsemaandus, mis kuulub põhimõtteliselt küll kaitsemaanduste hulka, kuid mida tavaliselt vaadeldakse omaette maandusliigina ja mis on vajalik välguvoolu hajutamiseks maasse. Maandusjuhist (või -juhtidest) ja maandurist koosnevat süsteemi nimetatakse maanduspaigaldiseks. Igal elamul peab olema paigaldisemaandus, mis tagab nõuetekohase potentsiaaliühtlustuse ja inimeste kaitse elektrilöögi eest elektriseadmete isolatsioonirikete korral. Kaitsemaandamine Kui elektriseadme isolatsioon rikneb ja paljas juhe puudutab seadmete metallosi, satuvad nad pinge alla. Inimesele mõjub sel juhul puutepinge, kui ta puudutab antud elektriseadet. Eriti ohtlik on kokkupuude rikkis seadmetega niisketes
17. Välisseinad peavad olema: - tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel - piisavalt helipidavad - võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist - seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile -seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. 18. Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm. Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. 19. Külmasilla vältimiseks panna vähemalt 50 mm vahtpolüsterooni. 20. Palkseinad vajuvad 9 -10 cm, umbes 3% kõrgusest. Rõhtpalkmajade ukse ja
Käidukavas tuleb seetõttu näidata, millised ohukirjadega lindid, tõkked, suunavad ja hoiatavad sildid on olemas, kus neid hoitakse ja kuidas tagatakse nende korrasolek. Näidatakse, millised elektritöödeks ettenähtud tööriistad, seadmed ja kaitsevahendid on olemas, kus neid hoitakse, kuidas hooldatakse, millise ajakava järgi kaitsevahendeid teimitakse ja kes nimetud vara ja toimingute eest vastutab. Elektritööde teostamisel vastutab töötoimingute ohutuse eest töö juhtija. Kui elamul on rohkem kui üks elektrik, näidatakse nimeliselt, kes võivad tööjuhtijateks olla. Keeruka töötoimingu kava peab olema kirjalik (näiteks töökäsu kujul). Selle vorm, kasutamise kord ja täitmise näidis esitatakse käidukava selles jaotises. Käidutoimingud Tavakäidutoimingute kirjeldamisel näidatakse, millise ajagraafiku alusel toimuvad korralised ülevaatused, mida ja kus mõõdetakse ja katsetatakse
174,2 m2, maht 529 m3. Materjalid: Vundament – madalvundament, kandekonstruktsioon – puit, vahe- ja katuselaed- puit, välissein - puit, katuse kate – plekk. Tehnosüsteemid: Elekter – 220 V ja 380 V, vesi- lokaalne, ühiskanalisatsioon ning veevärk (tsentraalne) , pesemisvõimalus – dušš, saun, küttesüsteem – ahi- ja kaminaküte, kütteliik – tahke. Rajatised: kasvuhoone, puukuur ning garaaž [4]. Hooned on heas seisukorras, elamul on vahetatud katus, voodertatud ning katetud puiduga. Siseviimistluseks on kasutatud kaasaegseid materjale (parkett, plaadid jne). Antud hoonesse mahuks elama seitse inimest. Vaadetaval kinnistul on hooned kompakselt koos (vt joonis 1) . Maja taga asub normaalse suurusega muruplats ning kõrghaljastus ehk puud. Joonisel 1 vaadeldav parempoole naaber asub 5 meetri kaugel meie kinnistust, millest võib järeldada, et peab arvestama naaberõigustega.
(vasakul) Niguliste kiriku renessanss-stiilis raepingistik (1556-58). Hävis Tallinna pommitamisel 1944 Pühavaimu kiriku 16. sajandi lõpust pärineva renessanss-stiilis kantsli piirded 16. sajandi lõpust pärinev renessanssuks keskaegsel elamul Pikk 61. Hoone lammutati 1911, uks paikneb Peteburis Ermitaazhis 17. sajandist pärinevaid tornikiivreid: Pühavaimu kiriku tornikiiver (1630, taastatud 1688), Oleviste kiriku tornikiiver (1651. aasta põhikujul) ja Raekoja tornikiiver (1627 valminud kiivri eeskujul 1952 taastatud)
Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad. 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm. Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. 19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal
või 4 l bensiini põlemisel. Veel selgus, et peale temperatuuri, on ka muid faktoreid, mis mõjutavad küttekulu, näiteks päike. Samas on väga suur faktor ka kütekulul elamu soojustatavus. Praegu ehitatakse äga kiirelt ja odavalt maju, hoides kokku paljude asjade pealt, sealhulgas ka isolatsiooni kihi pealt. Selline asi maksab valusalt kätte, kuna halvasti soojustatud maja küttekulu on ligi poole võrra suurem, kui hästi soojustatud elamul. Seinte ja lae soojustatust iseloomustavad kaks näitajat: soojupidavus ja soojusjuhtivustegur. Soojujuhtivusteguri puhul on väiksema väärtuse puhul tegu paremini sooja hoidva materjaliga ning soojapidavuse näitaja puhul on asi vastupidi. Kindlalt võib õelda, et mida tihedam on materjal, seda kõrgem on selle soojusjuhtivustegur. Kui näiteks terase soojusjuhtivustegur on 45-55 W/mK, siis õhu soojusjuhtivus tegur on vaid 0,026 W/mK
6023 Paekivi, väga Tahutud palk, väljas 100 mm Laudis Roogkatus Punnlaudis, teisel korrusel 2 klaasiga omaette Uus elamu (ehitatud 2000) vanadest madal villa, tuuletõke ja voodrilaud ja katuslagi raamides puitaknad seinapalkidest sees puitlaudis 6024 Paekivi, osaliselt Ümarpalk, poolel elamul väljas Laudis, soojustuseks Roogkatus Ülekattega servamata laudis, 2 raami ja 3 klaasiga Täielik kapitaalremont, teise korruse krohvitud vill, tuuletõke ja laudvooder, 100 mm vill, köögis soojustuseks 200mm villa, teisel puitaknad toa väljaehitus, uus roogkatus
välisuks (Joonis 1.10 vasakul). Tallinnas kujuneb viimati kirjeldatud varasemate kahekorruseliste agulimajade edasise arengu tulemusena välja massiliselt ehitatud elamutüüp, mida nimetatakse Lenderi 22 elamuks (Joonis 1.10 vasakul, Joonis 1.11). Elamutüübi nimetus tuleneb neid maju palju projekteerinud ja hiljem Tallinna esimeseks eestlasest linnapeaks saades nende ehitamist soosinud insener Voldemar Lenderi järgi. Sellisel elamul on välisuks juba ka tänava pool hoone keskteljel ning seda rõhutab ukse peale selle kaitseks paigutatud dekoratiivne sepiskonsoolidel varikatus ja sageli ka selle kohal elamu katuseräästast esile tõusev kolmnurkfrontoon. Hoonet läbib keskel tänavaga risti asetsev koridor, mida kõige vanemates elamutes algselt kasutati ka korruse korteritele ühise köögina. Hiljem seesugune praktika seoses uute tuletõrjeeeskirjadega kadus, pliidid viidi korteritesse sisse ja tekkisid kööktoad
Ka Eestis (rauaaeg Eestis I at. pKr.) on leitud rauaaja vaiehitiste jäänuseid Koorküla Valgjärvele rajatud vaiküla puhul peeti silmas eeskätt selle kaitseotstarbelisust. Enne linnusasulaid ja vaiehitisi oli Eestis juba mesoliitikumi ajast alates levinuim ehitistüüp püstkoda. Reeglina oli see ringikujulise 6-7 m põhjaläbimõõduga ehitis, mille põrand oli kas maapinnaga tasa, või umbes pool meetrit maasse kaevatud. Elamul oli väike eesruum, pearuumi keskel aga paines kividest laotud kolle. Püstkojad ehitati tavaliselt 8-10 cm jämedatest palkidest, mis kaldasendis maasse löödi ning kaeti puukoorte ja mätastega. Neoliitikumist ja pronksiajast pärinevad ka esimesed kiviehitised. Neid on suurtest kivirahnudest püstitatud kalme või kultuseehitisi nimetatakse megaliitehitisteks (kreeka k. megas suur, lithos kivi). Arhitektuuriajaloos eristatkse kolme tüüpi megaliitehitisi:
kloostriaedadele iseloomulikku jaotust (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 49). Abt Gozbert'i kloostri ideaalplaan 820. a. - St. Gallen, Sveits: Keskel paikneb suur kirik, selle kõrval kloostriõu sammaskäigu ja kaevuga. Selle all munkade söögisaal. Ülal vasakul, peasissekäigu juures külalistemaja, kool, abti eluruumid (aiaga). All vasakul majandushooned. Ülal paremal arsti maja, ravimtaimede aed 16 peenraga, selle all haigla. Siis kabel, noviitside toad. Nii haiglal kui noviitside elamul on siseõu. Edasi surnuaed, kus kasvatati ka viljapuid, palju erinevaid sorte. Selle all aedniku maja ja köögiviljaaed. Kõige all linnumajad ja linnuvahi-maja. Väljaspool kloostrimüüre veel põllud ja muud istandused (Hellström 1997). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 35 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
