Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest juurdekasvu nim. ülelinnastumiseks. Linnade laienemine ja sisestruktuur: linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: Kesklinn-ärila, kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad; üleminekuperiood-agul: segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond- kaubandus-või elamispiirkond; madala maksumusega elurajoonid; kõrge maksumusega elurajoonid; uuskeskus; uus tootmise piirkond(nt lennuvälja juures); uus (raske)tööstuspiirkond; vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad); eeslinn, vaid eliidi elumajad; regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Kesklinnast, mis on parima kättesaadavusega, saab kaubandus-ja kontoritetsoon ehk nn. ärila
/ 14. Ülelinnastumine - linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. 15. Territoriaalne jaotus linnades - linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Linnades on: · kesklinn - ärila /kaubandus- ja kontoripinnad/ · üleminekupiirkond - agul /segahoonestus, soositud elamispiirkond/ · vana tööstuspiirkond - nüüdseks ümber ehitatud kaubandus- või elamispiirkonnaks · madala maksumusega elurajoonid · kõrge maksumusega elamurajoonid · uuskeskus · uus tootmise piirkond · uus /raske/tööstuspiirkond · vanad ja uued keskklassi elamurajoonid /korrusmajad/ · eeslinn, vaid eliidi elumajad · regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal Euroopalik linn: eeslinn, äri-ja kaubanduskeskus, renoveeritud linnarajoon, kesklinn,
kihtidel asuvad inimesed. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda hälbekäitumist ja asotsiaalsust, mis võimaldab vaesteks lugeda alkoholi kuritavitajaid, uimastisõltlased, kodutud, kurjategijad jne. Eesti elanike elujärg on viimase kümnendi vältel muutunud dünaamililisemalt kui kunagi varem. Elujärje üldine paranemine tuleneb eelkõige makromajanduse arengust. Vaesust mõjutavateks teguriteks on tulude suurus, leibkkonna suurus, laste arv peredes, haridustase, laenukoormus, elamispiirkond, sugu, rahvus ja kodakondsus. Elamispiirkonna järgi, on eestis vaesemad piirkonnad Ida-Eesti ning Lõuna- Eesti. 2011. aasta andmete järgi elas Viimsi vallas suhtelises vaesuses vaid 6% elanikest ning Kallaste linnas,Alatskivi ja Peipsiääre vallas ligi 40%. Suhteline vaesus on vaesus, mille puhul lähtutakse pere kogusissetulekust, mis võtab arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta
2.7.LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR. Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1).kesklinnärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2)üleminekupiirkondagul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud; soositud elamispiirkond; 3)vana tööstuspiirkond; 19.20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3).
hindadega kauplused, pankade ja suurettevõtetepeakorterid, valitsusasutused, saatkonnad jms. Ruumi nappuse ja rendi kõrged hinnad sunnivad ehitama kõrghooneid; elanikud, vähemtulukad kauplused ja tööstus surutakse kesklinnast välja. 2) agul ehk üleminekupiirkond, kus on ülekaalus segahoonestus, milles vahelduvad ümberehitatud teenindusettevõtete hooned, kontorihooned, kauplused ja elamud. Arenenud riikides on see populaarne elamispiirkond, aregumaades muutub see sageli slummiks. 3) vana tööstuspiirkond, mis oli kujunenud tööstus- või ladude piirkonnaks 19.20. sajandil ning hiljem oli sageli ümber ehitatud. Praegu paiknevad siin tavaliselt suured kaubanduskeskused (super- ja hüpermarketid) ning mitmekorruselised elumajad. 4) madala maksumusega linnarajoonid mitmekorruseliste kõrghoonetega magalad. Kinnisvara hinnad on seal suhtelised madalad, korterites on kõik vajalikud mugavused (keskküte, veevärk,
Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine seevastu kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. *Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaladades oma seisukohti valtsuse poliitika kohta. Sotsiaalne kihistus Hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel. Objektiivsed alused: Isiklikud ressursid(võimed, haridus, tervis, ühiskondlik positsioon) Keskkond, mlles ta tegutseb(elamispiirkond, sotsiaalne keskkond) Kihistumise põhjused Eestis 1. nõukogude haridus ja kvalifikatsioon 2. vanuse piirangud 3. piirangud sootunnuste alusel 4. piirangud rahvustunnuste alusel 5. piirangud mis tulenevad elukohast Sotsiaalne mobiilsus Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad)
neil domineerida. Suurendavad rahva huvi poliitika vastu. Mõj poliitikat osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Kasvatavad demokraatiale vajalikke väärtuseid: sallivus, koostöövõime ja omaalgatus. 19. MILLISED ON SOTSIAALSE KIHISTUMISE OBJEKTIIVSED ALUSED? 1) ISIKLIKUD RESSURSSID võimed, haridus, tervis, ühiskondlik positsioon 2) KESKKOND, milles inimene tegutseb (elamispiirkond, sotsiaalne keskkond) 20. MIS ON SOTSIAALNE MOBIILSUS NING MILLISED VÕIMALIKUD MOBIILSUSBARJÄÄRID? Sotsiaalne mobiilsus on indiviidide liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. See tähendab majandusliku (jõukuse), poliitilise (võimu) ja ametialase seisundi muutust. MOBIILSUSE BARJÄÄRID: a) üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire
Riik kaasab neid seaduseloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Riik , mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaladades oma seisukohti valtsuse poliitika kohta. 24. Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused? Isiklikud ressursid(võimed, haridus, tervis, ühiskondlik positsioon) Keskkond, mlles ta tegutseb(elamispiirkond, sotsiaalne keskkond) 25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised võimalikud mobiilsusbarjäärid? Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne 26
2.7 Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1) kesklinn ärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2) üleminekupiirkond agul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud, soositud elamispiirkond; 3) vana tööstuspiirkond 4) madala maksumusega elamurajoonid; 5) kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid; 6) uuskeskus; 7) uus tootmise piirkond, nt lennujaama juures; 8) uus (raske)tööstuspiirkond; 9) vanad ja uued keskklassi elamurajoonid; 10) eeslinn, vaid eliidi elumajad (suburb); 11) regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn
Vaiksemad linnad ja asulad kasvavad kokku moodustades linnastuid ehk aglomeratsionne Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinna ehk megalopolis Ülelinnastumine maalt saabuvad tööotsijad, kellel pole kuskil elada ja asuvad elama slummidesse Linnade laienemine ja sisestruktuur Kesklinn ärila, ülekaalus kaubandus ja kontoripinnad Üleminekupiirkond agul, segahoonestus,soositud elamispiirkond Vana tööstuspiirkond 19.20 saj tööstus või ladude piirkond Madala maksumusega elurajoonid Kõrge maksumusega elurajoonid Uuskeskus Uus tootmise piirkond Uus(raske) tööstuspiirkond Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid Eeslinn, vaid eliidi elumajad Regeneratsiooniala endises agulis Keskkonnaprobleemid linnades puhastusseadmed, transport, küttematerjaalid, ehitusstiilid, jäätmekäitlus, inimeste põhjustatud reostus,
Esialgne lahendus oli aedlinnade planeerimine.Probleemideks on liikluskorraldus,puhta joogivee puudus,reovee äravool, liiga tihe ehitus,haljastus,prügimajandus,õhu saastumine,majade materjal,mis materjaliga köetakse. LINNADE SISESTRUKTUUR 1.Kesklinn ärila,kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad 2.Üleminekupiirkond agula;segahoonestus,kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond. 3.Vana tööstuspiirkond;19-20sajandi tööstus-või ladude piirkond,mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandus-või elamispiirkonnaks. 4.Madala maksumusega elurajoonid 5.Kõrge maksumusega(eliit)elamurajoonid 6.Uuskeskus 7.Uus tootmise piirkond nt. lennuvälja juures 8.Uus(raske)tööstuspiirkond 9.Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad) 10.Eeslinn,vaid eliidi elumajad 11.Regeneratsiooniala endises agulis(2)või(3)tööstusalal Energiamajandus
Hanna Kuldsaare lõputöö koostamisel. Vastamiseks kulub maksimaalselt viis minutit. Valige valikuvariantidest sobilik variant või täpsustage oma vastus punktiirile. 1. Teie vanus 25 - 35 36 - 45 46 – 55 56 - ... 2. Kui suur on Teie igakuine (neto)sissetulek eurodes? ... - 250 eurot 251 – 350 eurot 351 – 450 eurot 451 – 550 eurot 551 – 650 eurot üle 650 euro 3.Teie elamispiirkond Tallinn/Tartu Muu linn Maapiirkond 4. Kas Te olete rahul enda välimusega? Väga rahul Rahul Ei ole rahul Muu (soovin täpsustada)....................................................................................... 5. Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu rõivaste peale? ... – 10 eurot 11 – 20 eurot 21 – 30 eurot 31 – 40 eurot Muu summa eurodes.......................................
annaabi.ee 
