õige on b! 2% meestel kõrgemal! 2. Skeletiluude põhiliseks mehaaniliseks omaduseks on: a) Viskoossus b) Roomavus c) Plastsus d) Tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui a) Toime- ja takistusjõud on võrdsed b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjuste selgitamises b) Liigeste liikumise uurimises c) Välise pildi uurimises d) Lihaste aktiivsuse uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub: a) Kiiruse ja nihke korrutisega b) Kiiruse ja nihke suhtega c) Kiiruse ja aja suhtega d) Kiiruse ja aja korrutisega 7
(3) Gaudi hooned näevad välja veidrad, orgaanilised, neil on peadpööritavad nurgad, keerutused ning silmipimestavad värvid. Ta ei olnud seda sorti arhitekt, kes oleks veetnud tunde oma joonistustahvli taga, vaid tegi enamus oma tööd ehitusplatsil improviseerides ehituse käigus, katsetades uusi kujusid ning struktuure. (5) 2.2 Elu lõpuaastad Alates 1914.aastast pühendas Gaudi kogu oma energia Sagrada Familia peale. Mida aeg edasi, seda enam muutus ta ekstsentriliseks, elas üksildast elu oma tööplatsil, vahel käis väljas, kuid siiski mitte. Kirik oli tema kinnisidee. (5) Ta käis vähe linnas ning ühel vähestest linnaskäikudest saigi talle saatuslikuks. Arhitekt jäi trammi alla ning viidi haiglasse- alguses tundmatuna. Hulkurliku välimuse tõttu keelduti talle arstiabi andmast ning seega sai tema soov surra haiglas vaese ja hüljatuna teoks.(3) 3 SAGRADA FAMILIA ARHITEKTUUR 3.1 Hoone stiil
Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on lihase kokkutõmme ja lühenemine näiteks tõstmisel, tõmbamisel, pressimisel või hüppamisel. Ekstsentriline jõud toimub keha aeglasel langetamisel ülemisest asendist kätekõverdusi või istesse tõuse tehes. Lõppfaasides ei ole lihased praktiliselt koormatud. Isokineetiline reziim Selline reziim seisneb selles, et (spetsiaalse aparatuuriga) muudetakse automaatselt liigutuste välist vastupanu. Määratakse vastupanu suurus ja
a. viskoossus b. roomavus c. plastsus d. tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui: a. toime-ja takistusjõud on võrdsed b. toimejõud on suurem kui takistusjõud c. takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d. toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest väiksem ja lihas lüheneb nimetatakse: a. ekstsentriliseks kontraktsiooniks b. kontsentriliseks kontraktsiooniks c. isomeetriliseks kontraktsiooniks d. isotooniliseks kontraktsiooniks 5. Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs seisneb: a. tekke põhjuste selgitamises b. Energeetiliste aspektide uurimises c. välise pildi uurimises d. jõudude mõju uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirus kulgliikumisel võrdub: a. nihke ja kiiruse korrutisega b. nihke ja kiiruse suhtega
Nooremates puudes levib mädanik pisut aeglasemalt. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab suurt majanduslikku kahju ja on üheks peamiseks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. 1.2 Putukkahjurid (üraskid, männikärsakad) Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid - kahjustavad terveid puid, nõrgestavad neid või viivad hukule - maipõrnikas. 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid - üraskid. 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu.
sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. 4 Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on lihase kokkutõmme ja lühenemine näiteks tõstmisel, tõmbamisel, pressimisel või hüppamisel. Ekstsentriline jõud toimub keha aeglasel langetamisel ülemisest asendist kätekõverdusi või istesse tõuse tehes. Lõppfaasides ei ole lihased praktiliselt koormatud. Isokineetiline reziim Selline reziim seisneb selles, et (spetsiaalse aparatuuriga) muudetakse automaatselt liigutuste välist vastupanu. Määratakse vastupanu suurus ja sooritamise kiirus
Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Männi-koorepõletik (Peridermium pini) Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. Üraskid - metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask
Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik (Peridermium pini). Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda, et vältida haiguse edasist levikut. 1.2 Putukkahjurid Kahjuritena on putukad metsanduses ühed olulisemad. Metsa kahjustavate putukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni.
Kambiumi Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike (pudelikujuliseks). Mädaniku algfaasis muutub hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on puit pisut sinakaslillaks, hiljem tekib vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis muutub ekstsentriliseks. või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. 11.2 Putukkahjurid esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. Eriti intensiivne ion lendlus 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, mai keskpaigast juuni keskpaigani
ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik (Peridermium pini). Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. 11.2 Putukkahjurid Kahjuritena on putukad ühed olulisemad. Metsa kahjustavate putukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1
Esimene kategooria, milleks on seks, on enesestmõistetav. Külgetõmbav või seksapiilne naine peaks tegema kõik, mis on tema võimuses, et ennast maksimaalselt võrgutavaks teha ning kasutada seksi oma võimsaima tööriistana. Saavutanud oma atraktiivsuse abil mõne mehe tähelepanu, on ta vaba mehe tahte suunamisel. Teine kategooria on sentimentaalsus kuhu sobivad tavaliselt vanemad daamid. Sealhulgas on ka ,,küpsisetädi" tüüp, kes võib elada inimeste poolt veidi ekstsentriliseks peetuna väikeses maamajas. Lapsed on tavaliselt võlutud fantaasiast, millega ta nende maailma rikastab, ning noorukid otsivad ta üles elutarkade soovituste pärast, mida ta neile pakkuda oskab. Lapsed võivad oma süütuses tema maagilist jõudu tajuda. Kohandades seda pilti kenale väikesele naabrinaisele, võib ta rakendada kõrvalejuhtimise kunsti oma eesmärkide saavutamiseks. Kolmas kategooria on imestus. Siia võiks sobida välimuselt veider või kummaline naine
levikut. Igasugune tuul soodustab metsatulekahjude levikut. Tugev tuul põhjustab ka pinnatule üleminekut ladvatuleks. Puud alluvad oma pika eluea jooksul pidevalt tuule toimele ja tuule mõjul kujuneb neil välja võra ja tüve vorm. Kohtades, kus puud alluvad ühekülgsele tuulele, moodustub võra peamiselt tuulealusel küljel ja tüved jäävad kõveraks. Tugeva tuule korral on tüvede läbilõige ovaalne. Tüvi jääb läbilõikes ekstsentriliseks, sest tuulepoolsel küljel jäävad aastarõngad kitsamaks. Tugev tuul aeglustab tüve kõrguskasvu ja suurendab diameetri juurdekasvu tüve alumises osas. Puistus koos kasvavatel puudel mõjutab tuul tugevasti võrade ülemisi osi. Tugeva tuule mõju all on esimese kasvuklassi puud, mille tüved on seetõttu kõige suurema koondega. Puistutes, mis on pidevalt tugeva tuule mõju all, on puudele iseloomulik kooniliste tüvede moodustumine