tänu sellele, et tõlgendame meiega toimuvaid sündmusi Tõene 10) P.Ekmani kohaselt ei kuulu põhiemotsioonide hulka viha, rõõm ja kurbus. Väär Kontrolltöö 4 1) Sotsiaal-kognitiivse paradigma kohaselt on isiksus midagi, mis on arenemisvõimeline ja isiksuse arengu tipuks tuleks pidada eneseteostust. Väär 2) Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine (Costa & McCrae), kus isiksuse baasomadusteks peetakse... neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust 3) Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine, kus isiksuse baasomadusteks peetakse... neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust 4) Isiksus on: keeruline kognitsioonide, tunnete ja käitumiste kogum 5) Pange vastavusse isiksuse uurimise paradigma kohase käsitlusega inimese isiksusest. · Psühhodünaamiline lähenemine
b. teiste juuresolekul lahendatakse lihtsamaid ülesandeid paremini c. teiste juuresolekul muutuvad ülesanded kergemaks d. suures seltskonnas tuntakse end ülesannete lahendamisel kindlamalt Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine (Costa & McCrae), kus isiksuse baasomadusteks peetakse... Vali üks: a. neurootilisust, agressiivsust ja meelekindlust b. neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust c. ekstravertsust, uudishimu, impulsiivsust ja psühhootilisust d. neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja impulsiivsust Küsimus 10 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Biopsühhosotsiaalse mudeli kohaselt on psüühikahäiretel alati kolm põhjust, mille roll varieerub vastavalt indiviidile ja psüühikahäirele. Vali üks: Tõene Väär
Erinev isiksus kujuneb sündides.. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda suhteliselt vähe. Sotsiaalse õppimise teel omandatav kogemus muutub isiksuse osaks. Muidugi on ka olulisel kohal inimese ja keskkonna vaheline vastastikmõju. Iga indiviid on ikka ainulaadne ja kordumatu isiksus, isiksusel on loomuomane vajadus areneda ja realiseerida oma potentsiaali. Eristatakse kahte isiksusteteooria paari: ekstravertsust(väljasuunatust) ja introvertsust(sissesuunatust). Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru ei ole tal küll palju, kuid sõprus on tugev ja andunud.
Neurootilisuse tuum on kalduvus kogeda mitmesuguseid negatiivseid emotsioone, mistõttu neurootilistel inimestel on raske kontrollida oma impulsse ja toime tulla stressiga. (Costa, McCrae 1992). Stressiga mitte toimetulemine juba näitab, et hetkel raske majanduslik olukord võib kõrgema neurootilisusega inimestele tunduda ületamatu. Olukorda negatiivselt tõlgendades on suur tõenäosus langeda masendusse ja sellega oma olukord veelgi lootusetumaks muuta. Neurotismi vastandiks võime pidada ekstravertsust. Mis on kahtlemata üks olulisemaid omadusi toimetulekul. Ekstravertsus soosib tegutsemist ja on seotud ratsionaalse mõtlemisega, ning korreleerub positiivse toimetulekuga. (McCrae, Costa 1986). T. Kallasmaa (2003: 161) on kirjutanud ,,Võib oletada, et kogemustele avatud inimesed tõlgendavad stressiolukorda erinevates vaatenurkadest ning kasutavad rohkem erisuguseid toimetuleku viise". Suurema ekstravertsusega inimesed on ka sotsiaalsemad. Sotsiaalsus kui isiksuslik joon
· Michigani Ülikoolis korraldatud katses (N=84) jagati osalejad gruppidesse, kus ühes grupis olevad katseisikud ei olnud üksteisega varem kokku puutunud · Iga grupi liige hindas kõigi teiste isiksust (nt kui jutukas, kergesti ärrituv, närviline, kohusetundlik jne ta on) · Test täideti ka iseenda kohta · Korrelatsioonid enda ja teiste hinnangute vahel ulatusid 0,38-ni pole väga suur täpsus, kuid inimesed olid täiesti võõrad Üsna täpselt suudeti hinnata ekstravertsust, kohusetundlikkust ja kultuursust Isiksuseomaduste liigitamine · Osa inimeste omadustest on väga sarnased Kas on mõtet vahet teha kohusetundlikkusel ja korralikkusel? · Faktoranalüüsi abil saab kokkuvõtlikult esitada väga paljude tunnuste vahelisi seoseid · Faktoranalüüsi kasutades on sageli leitud, et väga paljusid isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil Isiksuse viiefaktoriline mudel (suur viisik) 1
Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed. Sotsiaalse oskuse soorituse puudujäägi korral on need oskused küll olemas lapse/nooruki käitumise repertuaaris, kuid neid ei osata konkreetses olukorras rakendada. Nimetatud puudujäägid võivad kaasa tuua probleemse käitumise. Probleemne käitumine võib varieeruda, olenedes käitumise puudujäägi suunatusest, sisaldades kas introvert sust (ängistus, depressioon) või ekstravertsust (agressiivsus, im- pulsiivsus), mis takistavad laste adekvaatset sotsiaalset käitumist. Laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamine. Esimese ja teise kooliastme õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel on sobiv kasutada alltoodud strateegiaid. 1. Modelleerimine, kus demonstreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmis või elavas esituses. Kui modell on lapsega sarnane või tema jaoks oluline ja uut käitu- mist kinnitatakse, võib see olla väga oluline õppimise allikas. 2
isiksuse stiilide ja individuaalsete subjektiivse heaolu stiilide vahel. Näiteks Costa & McCrae (1992) Suure Viisiku isiksuseomadustest olid DeNeve & Cooperi kohaselt ekstravertsus ja meelekindlus püsivalt positiivses seoses subjektiivse heaoluga, samas neurootilisus oli pidevalt negatiivses seoses sellega. Diener ja Lucas (1999) arvasid, et need Suurel Viisikul põhinevad leiud ei tohiks olla kuigi suureks üllatuseks kuna ekstravertsust on iseloomustatud kui positiivse mõjutegurina ning neurootilist on iseloomustatud negatiivse mõjurina. Näiteks, kontrollides mõõtmisvigasid tõid nad välja ekstravertsuse ja hea tuju vahelise seose 0.80 ning et neurootilisus ning selle omaduse negatiivne mõju olid eristamatud. Mis tähendab, et negatiivne seos subjektiivse heaolu ja neurootilisuse vahel, mis hõlmab tendentsi kogeda negatiivset mõju, on mõnevõrra tarbetult korraldatud. Seidlitzi (1993), Dieneri ja
Suhe ei hoia enam koos. 3. järk tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. 15. Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne.
Julian Rotter (1968). Konrollikeskne teooria. Inimesed jagunevad kahte: 1) Internaarne isiksus - see mis minust saab sõltub minust enesest. Ma vastutan enda eest ise. 2) Eksternaalne isiksus - minust ei sõltu midagi, kõik on ette määratud. See levib rohkem autoritaarsetes gruppides, totalitaarsetes süsteemides. Inimene ei saa otsustada, valida. Et lapsest ei saaks seda, tuleb talle anda valikuid. Ei tohi segada introvertsust ja ekstravertsust! Ei ole sama asi. Küsimus: Kui inimene on teiste arvamuse suhtes väga tundlik (ei kannata üldse kriitikat), siis mida võib öelda selle inimese eneseväärikuse kohta? Need, kes solvuvad – probleemid enese minaga. On probleeme esesearmastusega. Kui sa oled tubli inimene, keegi ütleb lollakas, siis sa ei jookse ruumist nuttes välja... Märksõnad, mis kuuluvad suhtlemisoskuse arendamise juurde: Teadvustamine – mõtlemine „sellest mida teed“
Kummaline J Aga tõepoolest mille eest saan A, mille eest B...Reeglid peavad olema ja siis toimubki mõõtmine. 19. Testid. Mensa. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Testid: Lühiajaline katse, mille alusel on võimalik inimesi reastada teatud omadust aluseks võttes. Leiab aset mõõtmine vastavalt reeglile.Test mõõdab teatud käitust, 5 näiteks, ekstravertsust või võimeid. See käitumine (ekstravertsus / võimed) on saadud (mõõdetud) standardtingimustes. On olemas skoorimise reeglid. Viis kuidas panna numbreid sellele käitumisele, ekstravertsusele / võimetele. Mensa: intelligentsustest Objektiivsed testid: koostatud sageli küsimustikena, võimaldavad saada vastuiseid isikliku elu seikade ja teda iseloomustacate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud
acquaintance studies). - Vaatlusuuringute eelised ja puudused võrreldes enese v tuttavate üldistatud hinnangutega - Vaatlusuuringu meetodid, sh Funderi "Riverside behavioural Q-sort" - "konsensuaalne valiidsus" näitab kuivõrd põhinevad isiksusehinnangud jälgitavala/nähtaval/kuuldaval infol - vastaja peab oskama isiksust täpselt hinnata Implitsiitne mõõtmine - teistel kõige lihtsam hinnata ekstravertsust, meelekindlust ja sots hinnanguid - tuttavate hinnangud on täpsemad kui võõraste omad -konsensus: isiksusehinnangute konsensus suureneb tutvusega. Ei sõltu hindaja haridustasemest, intelligentsusest Implitsiitse mõõtmise eelised (nt raskesti võltsitav, inimene ei pea mõõtmise eesmärgist aru saama) ja puudused (seni vilets reliaablus) . IAT- implitsiitne assotsiatsioonitest. Eksplitsiitsed ärevuse-testid ennustavad enesehinnangut ärevuse tasemele
3.järk Liit e. tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. Umbes 10 aasta pärast. Koos on parem 15. Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole
Lydia Emilie Florentine Lilli (Caroline) Marie JANNSEN / KOIDULA SUBURG UNDER 1843 1886 1841 1923 1883 1980 Koidula 1886 Suburg 1916 Under Rootsi emigratsioonis Neti fotovalikus sarnanevad mõneti hoiakult ja küünarnukiga lauale toetamises noored Suburg ja Under. Underi figuuri dünaamikas on sj enam jõulist ekstravertsust, Suburgil samas vaevumärgatavat nõtkust, introvertsust. Suburg ja Under sarnanevad samuti vaibumatult otse kaamerasse vaatamises; Koidula vaade on veerandprofiili seatud, vältimaks otsekommunikatsiooni. Kui otsevaates kehastub suurem eneseteadvustus, siis kõrvalevaatamises väljendub pigem ebakindlus. Muidugi võis olla määrav pildistaja otsustus, aga siiski seisame vastamisi statistilise faktiga. Leiuks võib pidada netivalikus eakast Suburgist
Suhe ei hoia enam koos. 3. järk tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. 8.Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole
on võimalik mõõta. Selle loogika alusel koostas Cattell oma testi, milles tõi 12 peatunnusele juurde 4 lisatunnust. Osa tunnuseid on Cattelli arvates pärilikud ja osa kujunenud keskkonna mõjul. Kuidas need kellegi käitumises avalduvad, oleneb suurel määral selle inimese haridusest, intelligentsusest ja temperamendist. Hans Eysencki isiksuseteooria Ta oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab väiksemast arvust joontest. Ta rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust- introvertsust ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimeneon tagasihoidlik ja kinnine,usalduväärne ja ettevaatlik, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Sõpru ei ole tal palju, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, armastab nalja, naeru ja vaheldust. Teda ei saa
annaabi.ee 
