Prahiraha maksmine toimub samuti vaid kasutamise eest. 2. Millised on omaniku kohustuste erisused ajaprahingu (time-charter) ja meeskonnata ajaprahingu (bareboat charter) puhul? Time-charter: Laevapere moodustab ja selle ülalpidamiskulud tasub laevaomanik. Bareboat-charter: Laevapere moodustab ja selle ülapidamiskulud tasub prahtija. 3. Millisel juhul ja miks – kas reisiprahingu (voyage charter) või ajaprahingu (time-charter) puhul – rakendatakse laevade tehnilis-ekspluatatsiooniliste näitajate detailsuses rangemaid nõudeid? Ajaprahingus tehnilis-ekspluatatsiooniliste näitajate detailsuses rangemaid nõudeid. Spets tingimused. Kindlaks teha kas laev on sobilik ettenähtud kauba jaoks? Mis on BALTIC 99? – Bimco poolt loodud vorm. Laeva detailsete andmete kirjeldamiseks. 4. BALTIME 1939 – klausel 9 – selgitage antud klausli olemust, sh kapteni ja prahtija kohustusi. Kapten vastutab kogu reisi eest ja juhendab laeva meeskonda. Kapten allub prahtija
....................................................17 5. Sobiva laevaliikluse vormi valik töösuundadele või liinidele.................................17 6. Laevatüüpi valik esimeses lähenemises................................................................18 7. Laevareisi planeerimine selle ajaelementide lõikes..............................................19 8. Laeva reisi tulude ja kulude kalkuleerimine..........................................................21 9. Laevareisi ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine.....................23 10. Laevareisi majandusnäitajate arvutamine ja hindamine.....................................26 11. Reisi majandustulemuste hindamine ja optimaalse laevatüübi lõplik valik.........28 12. Töökorralduslikud, majanduslikud ja kommerts-õiguslikud ettepanekud vedude majandusliku efektiivsuse tõstmiseks.......................................................................29 KOKKUVÕTE...................................................
farmaatsia, elektroonika, parfümeeria jne.) 16. Milliste tunnuste alusel jaotatakse alagruppides rõivaid liikidesse? V: Nt. tooted, sugu, aastaaeg, elukutse. 17. Millest sõltuvad rõivale esitatavad nõuded? V: Rõiva otstarbest, geograafilistest ja klimaatilistest tsoonidest, kasutamistingimustest, tarbija soost ja east. 18. Rõivaste ekspluatatsioonilised nõuded. Üldine- kohalik- ja moraalne kulumine. V: Ekspluatatsiooniliste omaduste hulka kuuluvad kasutamise iga, kandmise mugavus, parandamise võimalus, vastupidavus kulumisele, vormihoidmine jne. ➔ Üldine kulumine - toote välisilmne muutus kogu toote ulatuses. ➔ Kohalik kulumine - materjali purunemine üksikutes kohtades, nt. murdeäärel. ➔ Moraalne kulumine - riideeseme vananemine rõivaste arengu tõttu. 19. Mida mõeldakse rõivaste esteetiliste nõuete all? V: Rõivaste nõudeid psüühikale, nende vastavus moele
............................................................................ 9 4.LAEVADE TÖÖKORRALDUSE OPTIMAALSE VORMI VALIK............................10 5.SOBIVAIMA LAEVALIIKLUSE VORMI VALIK TÖÖSUUNDADEL VÕI LIINIDEL...12 6. LAEVATÜÜBI VALIK ESIMESES LÄHENEMISES............................................13 7. LAEVAREISI PLANEERIMINE SELLE AJAELEMENTIDE LÕIKES......................17 8.LAEVA TULUDE JA KULUDE KALKULEERIMINE.............................................23 9. LAEVAREISI EKSPLUATATSIOONILISTE NÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE................................................................................................... 29 9.1.Kvantitatiivsed näitajad.......................................................................30 9.2. Laevareisi ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine. .30 10. LAEVAREISI MAJANDUSNÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE..............35 KASUTATUD KIRJANDUSE NIMEKIRI...............................................................40 RESÜMEE
Hindamise täpsus sõltub hindaja teadmistest selles valdkonnas, praktilistest kogemustest ja kompententsusest - Hoone seisukorra ligikaudne hinnang annab piisava täpsuse remondimaksumuse esialgse suurusjärgu. Tarindite tehnilise seisundi hindamise põhivõteteks on: - Visuaalne (0,5-10 %-se täpsusega) - Laboratoorne (täpsem) - Vana maja füüsiline kulumus e. Vananemine, tähendab selle tarindite tehnilis- ekspluatatsiooniliste omaduste halvenemist aja jooksul, - Vanade majade tehnilist seisundit, samuti veel järelejäänud tööiga, hinnatakse nende füüsilise vananemise protsendi järgi. - Hoonete füüsilist vavanemist saab ligikaudu hinnata hoone ea järgi (vananemise juurdekasv 0,4,0,7 % aastas) - Täpsemalt hinnatakse hoone füüsilist vavanemist tema põhitarindite tegeliku tehnilise seisundi hinnangu alusel, protsentides.
Veeliinitäidlustegur (Cw) waterplane coefficent Cw=veeliini pindala/(Lpp*Beam moulded) Lpp_perpendikulaaride vaheline pikkus Beam moulded - maksimaalne laeva laius, mõõdetuna siseplaadistuselt Keskkaare täidlustegur (Cm) midship-coefficent Cm=veeliini pindala/(Beam moulded*draft) Draft – laeva kõrgus mõõdetuna baasjoonest suvise lastiliinini Üldtäidlustegur (Cb) block coefficent Cb= veealuse osa maht/(Lpp*beam*draft) Cb on tähtsaim, seda kasutatakse nii teoreetiliste kui ekspluatatsiooniliste arvutuste tegemisel. Prismategur (Cp) prismatic coefficent Cp= veealuse osa maht/(Lpp*veeliini pidnala) 48. Päästepaadi detailide nimetused. Rool Kompass Vabastuskang Istekohad Hädaohu korraks tiller (kui rool lakkab töötamast) Sõukruvi Mootor Roolileht Veeväljalaske ventiil põhjapeal Kütusetank Küljel köied haaramiseks Õhuvarud Veevarud Konksu vabastamis kaabel Luuk Avaus sisenemiseks ja väljumiseks Hädasignaalituli 49. Erinevad roolitüübid
· käimisel müratud; · soojad ruumides, kus viibivad inimesed pidevalt (soojaneelavus S24 5,8 W/m2K; S 24 = 0,27 c ; c sooja erimahtuvus kJ/kg0C; · odavad ehitada ja ekspluateerida; · helipidavad vahelagedel; · nägusad; · köetava ruumi pinnasele toetuva põranda soovitav soojapidavus R0 2,77 m2K/W; põranda soojapidavus välisõhu kohal R0 4,54 m2K/W; Kõiki neid nõudeid korraga täita on raske. Põrandakattematerjal peab vastama ruumi otstarbele. Tehniliste ja ekspluatatsiooniliste omaduste järgi eristatakse süttivaid ja mittesüttivaid, vetruvaid ja jäiku, sooje ja külmi, libedaid ja mittelibedaid jne. põrandakatteid. Mõnikord nõutakse põrandatelt vastupidavust kõrgele temperatuurile, mineraalõlidele, orgaanilistele lahustitele, loomsetele rasvadele, hapetele, leelistele või esitatakse dielektrilisuse või sädemeohutuse nõudeid. Koostas: Meeli Kams 43
Seadistamine tähendab seadme kindlatele parameetritele reguleerimist, häälestamist. Kaitseaparaatide kindla rakendumise tagamiseks seadet ohusta- vates olukordades tuleb neid enne kasutuselevõtmist ja ekspluatatsiooni käigus ette nähtud tähtaegadel teimida. Tähtajad määratakse tavaliselt kindlaks vastava tootmisharu kohta kehtivate elektriseadmete ekspluatat- sioonieeskirjadega, sõltuvalt töö- ja keskkonnatingimustest. Maksimaalne vaheaeg ekspluatatsiooniliste teimide vahel ei või ületada kolme aastat. Kui käitatav seade mingil põhjusel vahetatakse, tuleb kaitseseade uuesti teimida. Üldiselt teimitakse kaitseseadiseid samaaegselt kaitstava seadme jooksevremondiga. Teimimisel imiteeri- takse seadet ohustavat olukorda ja seatakse kaitseseadise raken- dusparameeter (vool, pinge, temperatuur...) väärtusele, mis tagab seadme väljalülitamise. Voolu kontrollimisel põhinevate kaitseseadiste (termoreleed, kaitselülitid, induktsioonireleed jm
Sele 81. Tükitabel ühildatud koostejoonisega Sele 82. Tükitabel eraldi lehel formaadis A4 49 Koostejoonise lugemine Koostejoonise lugemine, s.o joonisel kujutatud toote otstarbe selgitamine, tema ehituse ja üksik- osade ühenduse ning koostöö lahtimõtestamine. Koostejoonise lugemine toimub järgmise skeemi kohaselt: 1) määrata kindlaks toote nimetus, suurus ja tutvuda koostejoonisel leiduvate ekspluatatsiooniliste andmetega; 2) tutvuda joonisel olevate põhiliste ja lisakujutistega ning luua tootest üldine ettekujutus; 3) mõtestada lahti iga üksiku detaili kuju ja leida tükitabelist toote nimetus ja muud tema kohta toodud andmed. Detaili otsimist koostejoonisel alustatakse alati sellelt kujutiselt, kus detail on nummerdatud osanumbriga, edasi jälgida projektsioonilist seost ja lõigete viirutust;
paberist, vineerist ja metallist. 41)Kuidas kaitstakse dreenitoru ummistumise eest? Tehnoloogiliselt saab teha : - ilma lahtikaevamiseta - osalise lahtikaevamise ja lõikude puhastamisega - täieliku lahtikaevamisega Esimesel juhul on eelduseks, et oleks korralikult ehitatud, osaliselt ummistunud ning poleks olulist torude külgnihkumist. Meetodid: · keemiline · hüdrauliline · mehhaaniline Keemiliselt puhastatakse ookriga ummistunud torusid. Paljudes maades loetakse drenaazi ekspluatatsiooniliste tööde hulka dreenide regulaarset pesemist. Hüdrauliline puhastamine on sobivam peenematel torudel, sest jämedatel on vee kulu suur. Puhastamine võib toimuda ilma torusse voolikut viimata või pesemisvooliku dreeni viimisega. Esimesel juhul pumbatakse torudesse täiendavalt vett, suletakse suue lastes torustikul täituda ning avatakse see hiljem lootes isepuhastusele või täidetakse torustik tekitades hiljem suudmes vaakumi suurendades sellega voolukiirust kuni 2...3m/s -ni
võrduma nulliga 5. Mootori sõlmede montaazil tekkivad pinged Mootori tunnusjoonte all mõistetakse mootori õkonoomiliste , M1.=Pj1.× l = 0 , M2.= Pj2.×l.=0. energeetiliste ja ekspluatatsiooniliste näitajate graafilist sõltuvust Mrv =Prv.× l =0 , Mrh= Prh×l = 0 , kus "l " on jõu õlg Töötaval mootoril mehaanilise koormatuse tekitavad jõud on mingist baasnäitajast nagu mootori pöörete arv või koormus. ehk arvestatava silindri telje kaugus mootori raskuskeset perioodiliselt muutuvad ja seda muutumist iseloomustavad mootori Kui baasnäitajaks on mootori pöörete arv, siis nimetatakse seda
lahendaja takistus ülikõrgsagedusele muutub praktiliselt nulliks. Kui elektroodide pinget alandada, gaas deioniseerub ja lahendaja sulgub ülikõrgsagedusele. Ioniseerimise ja deioniseerimise protsesside kestvus on umbes 2μs. Gaaslahendaja kaitseb radari vastuvõtja sisendit teiste radarite impulsside eest. 4.Raadiolokaatori tehnilised parameetrid Navigatsioonilised raadiolokaatorid erinevad üksteisest ekspluatatsiooniliste parameetrite poolest, mis määravad nende omadused kasutamisel ohutu meresõidu tagamisel. Suurim avastuskaugus Raadiolokaatori suurim avastamiskaugus Dmax oleneb raadiolainete levitingimustest, objekti peegelduspinnast, raadiolokaatori saatja impulssvõimsusest, vastuvõtja tundlikkusest, mis kõik võivad kasutamise käigus muutuda. Suurimaks avastamiskauguseks loetakse Dmax, mille puhul võib avastada objekte etteantud tõenäosusega. Vähim avastuskaugus
lähendusena ning kasutades varasemaid kogemusi. Paljude elementide kohta on antud soovitusi, mis on sobilikud enamustel juhtudelkasutamiseks. Nt faasid, ümardusraadiused, laagrite sõlmed, kinnituselemendid jne. Nimimõõtmed soovitatakse valida joonmõõtmete standardreast. Tegelikkuses konstrueerimisel on tõsiasi, et paljude mõjurite väärtusi ei ole teada kuid nende toimet tuleb aga käsitada koos väga erinevate ja vastuaoluliste ekspluatatsiooniliste nõuetega. Nt masinatel esinevad erinevad kiirused, sõidustiilid, pinnase, koormatus, löögid, väsimust põhjustavad vibratsioonid ja erinevad koormuste tsüklid. Selliseid asjaolusid annab parandada konstruktori "talendiga" ning vajadusel mudelite katsetamisega. Seega kujunevad nimimõõtmed joonisele konstruktsiooni arenedes järkjärgulise lähenemise teel, arvestades etteantud parameetreid kui tõenäosuslikke suurusi, arvestades eelmiste toodete väljatöötamise kogemusi ja
annaabi.ee 
