Haigestunule antakse botulismiantitoksiini e mürki kahjutuks tegevat ainet. Haiguse puhul on suremus 8%. Ennetamine: hoidiseid keeta 10 minutit 100 kraadi juures. BOTULIIN Ravi eesmärgil on seda kasutatud enam kui 25 aastat. Esmalt kõõrdsilmsuse raviks, hiljem muude vastutahteliste liigutuste üks tõhusaimaid raviviise. 1990.-ndatest aastatest kasutatakse ilusüstina, meedias tuntud nimega Botox. Iseenesest on botuliin tugevaim bioloogiline mürk, botulismitekitaja bakteri eksotoksiin. Süstides lihasesse, blokeerib see närviimpulsi. See mõjutab pindmisi lihaseid, mis mõne kuu pärast taastuvad.
Epidemioloogiline anamnees 9. Haiguse läbipõdemisel tekib: Aktiivne kunstlik immuunsus Passiivne kunstlik immuunsus Aktiivne loomulik immuunsus Passiivne loomulik immuunsus 10. Nimeta: Gripi tekitaja: RNA - viirus Salmonelloosi tekitaja: Difteeria tekitaja: Puukborrelioosi tekitaja: 11. Leia shigelloosile 3 iseloomulikku õiget väidet: Inkubatsiooniperiood 1-7p Veris-limane väljaheide Nakkusallikaks närilised Tenesmid Tekitab eksotoksiin Tekitab anaeroob 12. Leia vastavale haigusele 4 õiget väidet Nakkushaiguste kt II rühm 1. Nimeta 2 mikroobi ja 2 organismi poolset peamist tunnust, mis määravad ära haiguse tekke MIKROORGANISM MAKROORGANISM 2. Reinfektsioon on: pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga, põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks, põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks,
hepatiit, Jaapani entsefaliit, läkakoha, katk, koolera, N. meningitdis, marutõbi, S. Pneumoniae, puukentsefaliit jne.) Inaktveeritud vaktsiinide alla kuuluvad ka anatoksiin (e.toksoid) – vaktsiinid – need on bakterite endo/eksotoksiinid, mis on töödeldud keemilise või füüsikaliste meetoditega, nii, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused (kasut. Nt. Teetanuse puhul) Anatoksiin- kahjutuks tehtud eksotoksiin. 10.Mis on prioon? Teada nelja inimestel esinevat prioonhaigust. Prioon- infektsioosne proteiin. Prioonhaiguste ühiseks tunnuseks on, et aju hallolluse rakkudes kuhjuvad aegamööda amüloidsed valguladestused, mis lõpuks kahjustavad närviraku normaalset talitlust ja paljudel juhtudel põhjustavad nende surma. 1) Creuzfeldt-Jakobi tõbi (''hullu lehma tõbi'') (0.5-1 haigusjuht/1 miljoni kohta) – kesknärvisüsteemi kahjustus , progresseeruv dementsus, ataksia ja müokloonused
kaudselt ja otseselt tõkestavad fagotsütoosi. Faktorid on kaasatud adhesiooni, ergutavad tsütokiinide vabanemist (tsütokiinid, mis soodustavad süsteemset põletikku). Antifagotsüteerivad komponendid: * kapsli polüsahhariidid ja M-proteiinid (seovad immunoglobuliine) Eksoensüümid: *proteaasid, hüaluronidaas, fibrinogeen, laminiin Eksotoksiinid: * streptolüsiin A, O, S. S. pyogenes kuulub kõige agressiivsemate patogeenide hulka nn „lihasööja bakter“. Pürogeenne eksotoksiin A osaleb streptokoki toksilise šoki sündroomi patogeneesis, tekib hüpotensiivne šokk, isheemial põhinev nekroos. * leukotsidaalne toksiin beetahemolüütilised streptokokid on patogeensemad kui alfa. 4. Str. Equi iseloomustus Nõlg on väga nakkav ülemiste hingamisteede infektsioon, mida põhjustab S. equi var. equi. Nakatuda võivad igas vanuses hobused, kuid nooremad on tundlikumad. Beetahemolüüs, väga kõrgelt nakkav infektsioon (ka saastunud sööt, allapanu, hooldusesemed)
toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsilliini. Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur-ja puuviljade pesemine, puhta joogivee tarbimine ning reostunud veekogudes viibimise vältimine. TEETANUS Teetanus ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab eksotoksiin. Teetanus kahjustab närvisüsteemi, takistades impulsi levikut närvilt lihasele ja põhjustades lihasespasme. Teetanusetekitaja elab paljude koduloomade seedetraktis ning organismi satub tavaliselt haava kaudu. Sümptomiteks on näolihaste jäikus, millele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib alla poole. Tekkida võivad hootised lihaskrambid ning tõuseb vrerõhk ning palavik. Tekib ka tugev higistamine. Raviks kasutatakse antibiootikume ning lihaseid lõõgastavadi ravimeid
· Enamik korünebaktereid kasvab tavalistel söötmetel 14. Olulisemad korünebakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Difteeria 15. Difteeria epidemioloogia · Levib piisknakkuse või kontakti teel. · Ohtlik lastehaigus, kuid ka täiskasvanud haigestuvad. · Eestis taastus haigestumine difteeriasse 90-datel aastatel. · Maailmas järs tõus 90-date alguses, eriti NIS riikides 16. Olulisemad difteeriatekitajal esinevad virulentsusfaktorid Difteeria eksotoksiin - termolabiilne, polüpeptiid. Mürgisuse poolest botulismi ja teetanuse eksotoksiinide järel 3. kohal. Koosneb A ja B fragmendist. Fragment B tunneb rakkudel ära retseptorid ja seob toksiini rakuga. Fragment A inhibeerib valgu sünteesi käigus ribosoomil polüpeptiidahela pikenemist määravat EF2 faktorit. Valgusünteesi lõppemine põhjustab nekroosi ja neurotoksilise toime. 17. Difteeria patogenees Mikroobil puuduvad invasiivsed omadused
des.vahenditele. Püsivad niiskes ja pimedas ruumis aga hävivad otsese UV toimel BK+ lahtine tuberkuloos BK- kinnine tuberkuloos Virulentsusfa Oluline eksotoksiin; kuivanuna ktor säilivad päevi Ravi Antibiootikum 14 päeva; TB+ ravi statsionaaris; antitoksiline seerum- Ig OKR!! (inimese,hobuse) Ravi 2-6 kuud; kaugele arenenud TB korral vähemalt aasta.
Invasioon = invasiivsus Invasiivsus on mikroorganismide võime läbida nahka või limaskesta ja kahjustada kudesid Invasiinid ehk agressiooniensüümid. Siderofoorid - raua hankimine bakteritele. Bakterid vajavad vaba rauda. Mõned hangivad seda siderofooride abil. Enterobakteritel enterobaktiin ja aerobaktiin. Eukarüoodi raud seotud transferriiniga ja laktoferriiniga. Toksiinid Toksiinid on mürgised ained, mis on kas mikroobirakud osad, nende poolt väliskeskkonda produtseeritavad (eksotoksiin) või mõlema kombinatsioon ning mis kahjustavad teisi rakk. Endotoksiinid e. LPS või LOS - on Gram- negatiivsete bakterite välismembraani lipopolü(oligo)sahhariidsed komponendid, Eksotoksiinid spetsiifilise toimega, enamasti valgulised. Endotoksiini toime LPS vabaneb mikroobide paljunemisel ja lüüsil. LPS seostub TLR-4 ning indutseerib proinflammatoorsete tsütokiinide (TNFalfa, IL-1, IL-6 vabanemist). Järgnevad organite kahjustused nagu palavik, veresoonte
Koloniseerivad tavaliselt inimese nahka, ülemisi hingamisteid, seedekulglat ja kuseteid. Corynebacterium Meditsiiniliselt olulised Corynebcteriumi liigid. C. diphtheria · nakatab peamiselt inimesi ja teda leidub ka tervetel inimestel (kandjad). Nakatumine toimub peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid difteroidsete nahahaavandite puhul on nahakontakti kaudu nakatamine ka võimalik. Difteeriatoksiin · See on valguline. Oli esimene eksotoksiin, mis avastati. Toksiini kodeeritakse lüsogeense faagi genoomiga. Toksiini toodab bakter, kes on limaskestale kinnitunud ja toksiin kandub verega üle kogu keha laiali. Toksiin kahjustab ka südamelihast, neere ja perifeerseid närve. Toksiini tootmine indutseerub rauavaeses keskkonnas. · Toksiini toimemehhanismiks on valgusünteesi blokeerimine. Kohas, kust difteeriatekitaja organismi tungib, tavaliselt kurk, tekivad katud, nn pseudomembraan
· Patogeen haigusetekitaja bakter · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste · Vaktsiin patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Toksiin aine, mida patogeen toodab või omab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metebolismi · Endotoksiin toksiin, mis vabaneb bakteri autolüüsil või lüüsil fagotsüüdis · Eksotoksiin toksiin, mida eritatakse kasvavate rakkude poolt · Superantigeen toksiin, mis aktiveerib immuunsüsteemi väga tugevalt ja see toob kaasa koekahjustusi · Voogamine kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal · Skotofobotaksis kiire tagasipöördumine pimetsooni kui satutakse valguse kätte Inimesed: · Oparin RUS, 1920.a näitas, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · Haldan Ingl., 1920
infektsioone. Kuna ei ole invasiivne, vajab sissetungimiseks koevigastust. Koloniseerib edukalt põletushaavu (haava pind kattub sinirohelise mädaga) ja teisi suuri haavasid. Ta on tüüpiline haiglainfektsioonide põhjustaja. Haigestuvad kehva immuunsüsteemiga patsiendid: verehaiguste põdejad, vähihaiged. Levib ka kateetritega, intubatsioonitorudega, mida ta koloniseerib jne. Ujujatel võib põhjustad kõrvapõletikke ja ta koloniseerib ka kontaktläätsi. Paljud isolaadid toodavad eksotoksiin A-d, mis toimib valgusünteesi elongatsioonifaktorile, nagu difteeriatoksiingi. Tüved, mis seda toksiini ei tooda, on avirulentsed. Väga resistentne AB-dele, kuid tundlik polümüksiinile. P. fluorescens on psührofiil, kes põhjustab jahutatud toiduainete (piim, liha, munad) riknemist, kuna on proteolüütiline ja lipolüütiline. Ei tooda püotsüaniini. Harva patogeenne, kuna ei kasva hästi 37oC juures. Võib kasvada jahedas hoitud verepreparaatidel. P
materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks. DNA süntees algab 1-2 tunni möödudes spoori idanemise algusest. Lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed bakteriperekonnad Clostridium aceticum, Thermoactinomyces vulgaris 61. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi eksotoksiin. Saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele on 1-2 µg. Leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Teetanus ehk kangestuskramptõbi põhjustajaks on Clostridium tetani, kelle spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad anaeroobses koes toksiisni tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks
hospitaliseeritud. virulentsus. • Kihn – limane polüsahhariid, adhesiin, inhibeerib antibiootikumide (näiteks aminoglükosiidide) toimet, surub alla neutrofiilide, lümfotsüütide aktiivsust • Pili – adhesiin. Vibur limas liikumiseks. • LPS • Püotsüaniin – halvab ripsmete tööd, suurendab IL-8 vabanemist (tulemusena põletiku stimulatsioon), vahendab koekahjustust ROSide kaudu • Eksotoksiin A – inhibeerib valgusünteesi, põhjustab koe (naha, kornea) kahjustust, immuunsupressiivne • Eksotoksiin S – inhibeerib valgusünteesi, immuunsupressiivne • Leukotsidiin (tsütotoksiin) – eukarüoodi membraanidele tsütotoksiline (leukotsüüdid, põhjustab ka pulmonaalset mikrovaskulaarset kahjustust) • Elastaas – elastiini sisaldavate kudede, kollageeni, immuunglobuliinide, komplemendi faktorite hävitamine
IV hiir materjal Haigustekitaja isoleerimine. Kasutatakse toiduainete uurimiseks ning imikute botulismi puhul. Esmaskülviks kasutatakse munaagarit antibiootikumlisandiga. Identifitseerimiseks kasutatakse lisaks biokeemilistele testidele ka immunofluorestsentsmeetodit. Teetanus HAIGUSTEKITAJA. Clostridium tetani. Teetanus ehk kangestuskramptõbi on lihasspasmidega ja lihaste ületoonusega kulgev tokseemia, mida põhjustab haigustekitaja poolt produtseeritav eksotoksiin. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed oletatavast traumakohast, ka haavaeritis, kirurgiline õmblusmaterjal. DIAGNOSTIKA. NB! Teetanuse diagnoos põhineb iseloomulikul kliinilisel pildil ja kliinilisel diagnostikal. Mikrobioloogiline uurimine võib mõnikord osutuda vajalikuks kliinilise diagnoosi kinnita- miseks. Enamik mikrobioloogilisi uurimismeetodeid annab negatiivse tulemuse ja on väikese sensitiivsusega.
LasR-I süsteemi signaalmolekul on esmane ning reguleerib nii biofilmi moodustumist, virulentsust kui ka RhlR-I süsteemi tööd. Kiiresti kasvavates rakkudes sünteesib LasI 3-okso-C12-HSL (dodekanoüül-homoseriinlaktoon), mille tunneb ära LasR. LasR aktiveerib akuutse infektsiooni virulentsusgeenid, nagu lasA, lasB (elastaas, oluline ekstratsellulaarne proteaas, mis põhjustab kahjustusi kudedes, lõikab immuunoglobuliine, tsütokiine jt olulisi immuunvastuse valke), eksotoksiin A (inhibeerib EF-2, translatsiooni) ja aluselise proteaasi geeni. Lisaks aktiveerib LasR teise hulgatunnetusraja regulaatrogeeni rhlR. Rhl-süsteem tunnetab C4-HSL (butanoüül-homoseriinlaktoon), mida sünteesib RhlI ja millega seondub regulaator RhlR, mis aktiveerib ramnolipiidide sünteesi (vajalik voogamiseks) ning LasA ja LasB ekspressiooni. Hulgatunnetus peab olema bakteritel täpselt regulaaritud tagamaks õiget