antagonistlikud. Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui ka pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse efekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Niiviisi reguleeritakse elundite talitlust pidevalt ja viiakse vastavusse konkreetsete vajadustega. Paljudes elundites (näiteks kusepõis ja mõningad eksokriinsed näärmed), mis saavad nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooni, on füsioloogilistes tingimustes esiplaanil parasümpaatiline regulatsioon. On olemas ka niisuguseid elundeid, mis on innerveeritud kas ainult sümpaatiliselt või parasümpaatiliselt, nagu peaaegu kõik veresooned, põrn, silma silelihased, mõningad eksokriinsed näärmed ja karvanääpsu silelihased. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus
-näärmed ongi modifitseerunud epiteelirakud, mis on spetsialiseerunud sünteesile ja sekretsioonile. -näärmed jagunevad eksokriinseteks, endokriinseteks või seganäärmeteks. -Eksokriinsed eritavad sekreedi organi pinnale,endokriinsed aga otse verre või lümfi. Näärmete arenemise võrdlus Eksokriinsed näärmed Klassifikatsioon: *Üherakulised eksokriinsed näärmed(karikrakud) ja hulkrakulised eksokriinsed näärmed; *Eksoepiteliaalsed ja endoepiteliaalsed(karikrakud) *Ühekihilised ja kihistunud Hulkrakulised eksokriinsed näärmed
1. Tihe sidekude - kõõlused, sidemed 2. Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlm 3. Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve 4. Kõhrkude- kõrvalestad 5. Luukude - kogu skelett 6. Veri vedel rakuvaheaine 7. Lümf - lümfisõlmedes lümfoplasma 8. Rasvkude nahaaluskoes 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale, endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre. 5. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on süda, maks, erinevad luud, lihased jt. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Näiteks tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre
regeneratsioonivõime (haavade paranemine). Saab klassifitseerida kuju järgi (lame-, kuup- ja silinderepiteel), kihtide arvu alusel (ühe või mitmekihiline epiteel) või funktsiooni alusel. *katteepiteel – moodustab naha pindmise kihi e. epidermise ja siseelundite pindmise kihi nt hingamiselundite epiteel, sooleepiteel jne. *näärmeepiteel – on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed saavad sekreedi juhade kaudu organi pinnale ja endokriinsed saadavad sekreedi otse verre. *Sensoorne epiteel e tundeepiteel – koosneb ärrituse vastuvõtmiseks spetsialiseerunud rakkudest (nt haistmisepiteel nina limaskestal). 2) sidekude – iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Jaguneb kahte suurde rühma: toitefunktsiooniga ning tugifunktsiooniga sidekoed.
Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(peaaju, seljaaju) 4. Näärmed on epiteliaalse päritoluga ja on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Eksokriinsed näärmed- varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale. Endokriinsed näärmed- toodavad hormoone (saadavad sekreedi) sisekeskkonda ja verre. 5. Elund- kehaosa, millel on kindel kuju, asend ja funktsioon (süda, magu) Elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 6. Frontaaltelg- (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind
soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid. Füsioloogilistes tingimustes kujutab nende elundite vegetatiivne regulatsioon endast alati mõlema NS efektide summat. Füsioloogilistes tingimustes on elundites enamasti ülekaalus parasümpaatiline innervatsioon. Ainult sümpaatilise või ainult parasümpaatilise NS poolt on innerveeritud näiteks veresooned, põrn, silma silelihased, mõned eksokriinsed näärmed, karvanääpsu silelihased. Ka metaboolsed efektid, nagu glükogenolüüs ja lipolüüs alluvad ainult sümpaatilise NS regulatsioonile. 28. Neuron. Akson. Dendriit. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib
Epiteelkoe tüübid: kattev ja vooderdav epiteel näärmeepiteel funktsiooniks nõrede tootmine rakukobarate või üksikute rakkudena sügaval katva ja voodervada epiteelkoe sisemuses. Keha näärmed jagatakse eksokriinseteks ja endokriinseteks vastavalt sellele, kas nende nõre jõuab epiteeli pinnale ja ainult sinna või satub näärmest rakuvaheainesse ja levib sealt vereringe kaudu kogu kehasse. Eksokriinsed näärmed nõristavad oma nõre juhade kaudu katva ja vooderdava epiteeli pinnale. Endokriinsed näärmed nende nõresid nimetatakse hormoonideks ning need reguleerivad paljusid organismi ainevahetuslikke ja füsioloogilisi protsesse homeostaasi püsimise huvides. lameepiteel kuubikujuline silinderrakk 2. Sidekude kaitseb ja toestab keha ja organeid. Eri tüüpi sidekoed ühendavad organeid
Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev lihaskoe vähenemine ning asendumine rasvkoega. Sekundaarne diabeet võib tekkida kõhunäärme kahjustuse, operatsiooni või insuliini toimet häirivate ravimite tarvitamise tagajärjel. Sekundaarse diabeedi peamisteks põhjusteks on : 1) geneetilised defektid beeterakku funktsioonis (nt. kromosoom 12, HNF-1) 2) eksokriinsed pankreasehaigused 6 3) endokrinopaatiad: nt. akromegaalia, Cushingi sündroom, kilpnäärme liigtalitlus jt. 4) ravimid: nt. glükokortikoidid, kilpnäärmehormoonid, beetaadrenergilised ravimid jt. 5) infektsioonid: nt. kongenitaalsed punetised, tsütomegaloviirus 6) harva immunoloogilised defektid: antiinsuliinretseptorid e insuliini antikehad
anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel - hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel - neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele) Näärmepiteel - Produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete Jaotus: 1. eksokriinsed: viimajuha epiteeli pinnale (süljenäärmed) 2. Endokriinsed e. Sisesekretsiooni (viimajuha puudub, toimeained verre) nt: kilpnääre, neerupealised Asukoha järgi: 1.Epiteelisisesteks e. endoepiteliaalseteks 2. Eksoepiteliaalsed Rakkude arvu järgi: 1. Ainurakulised 2. Hulkrakulised Sekreedi alusel: 1. Seroossed e. Albuminoossed (kõrvalsüljenääre) 2. Mukoosed e. lima (karikrakud, suulae näärmed) 3
1 3) LIHASKUDE Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE Närvikude – närvide ümber 4) Näärmete moodustamine, liigid, nende esinemine inimorganismis 1) Eksokriinsed – higinäärmed, süljenäärmed 2) Endokriinsed – toodavad hormoone. Ajuripats, käbikeha, kilpnääre on osad sellest süsteemist. 5) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. (NT: luud, süda, maks) ELUNDKOND – ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond).
Vooderdab kusepõit. Kuseorganites kattekihi peal moodustub krusta, katab epiteelirakke ja ei lase toksilisi aineid tagasi imenduda. 10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus. Katteepiteelist arenenud epiteeli vorm, millel on sekretoorne ülesanne. Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse. Langerhansi saared pankreases. Glandulae endocrinae. eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad * atsinoossed näärmed - väliskujult põisjas, valendik väga kitsas * tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed
annaabi.ee 
