jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l 2. Neer ladina keeles Ren neerud ladina keeles Renes Neerude funktsioon 1. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine) 2. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3. osmootse rõhu säilitamine 4. happeleelistasakaalu regulatsioon 5. bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6. vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7
Kiire (suurenenud sülje sekretsioon) Pikaajaline (<0,2 ml/min) Happeline (erosioon) · Puhverdusvõime: valk, (limaskestadel ja hammaste pindadel), fosfaat ja bikarbonaatpuhver (viimane stimuleeritud süljes) Roll: atsidofiilsete bakterite kõrvaldamine, demineralisatsiooni vältimine, pH>6 hüdroksüapatiidega küllastatus pH < 5,5 hüdroksüapatiididega küllastamatus · Ekskretoorne funktsioon Suhkrutõbi- glükoos eritub neerude ja ka süljenäärmete kaudu Nefriit, ureemia- karbamiidi olemasolu süljes · Neuroendokriinne regulatsioon Parotiidnäärme hormoon parotiin mõjutab hammaste ja pikkade luude mineralisatsiooni (dentiini kaltsifikatsioon), sidekoe arengut, kõhrrakkude proliferatsiooni, juuste kasvu, kapillaaride vaskularisatsiooni, luuüdi temperatuuri tõusu, hemopoeesi, leukotsüütide ja trombotsüütide hulga suurenemist. · Mineralisatsioon
Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Erituselundite peamiseks ülesandeks on organismi homöostaasi tagamine. Neerude funktsioonid: 1. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2. osmootse rõhu säilitamine 3. happe-leelistasakaalu regulatsioon 4. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine) 5. bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6. vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7. arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS) Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 1-1,2 miljonit. Nefroni ehitus Nefron koosneb päsmakesest e
Pea paikneb duodeenumi lingu sees, L1-2 kõrgusel. Keha paikneb mao taga, saba vasaku neeru ees ning ulatub põrnani L1-Th12. Seega paikneb pankreas peamiselt epigastriumis, ulatudes vasakusse hüpohondriumisse. Kuna pankreas omab nii eksokriinset (toodab kõhunäärme nõret) kui ka endokriinset (toodab hormoone) funktsiooni, vaatleme seedesüstemiga koos just pankrease eksokriinset osa. http://hopkins-gi.nts.jhu.edu/images/shared/disease/database/shared_235_SOD-03.jpg Ekskretoorne funktsioon Ekskretoorne osa koosneb paljudest sagarikest, mis moodustuvad alveoolidest. Nende alveoolide sein koosneb sekretoorsetest rakkudest. Igal sagarikul on väike juha, mis omavahel ühinedes annavad pankrease juha. Pankrease juha läbib kogu näärme ja avaneb duodeenumisse selle ülaosas, kuhu avaneb ka ühissapijuha, seda kohta nimetatakse ampulliks. Ampulli ava kontrollitakse m. sphincter Oddi poolt.
suudmes on m. sphincter Oddi. ● On nii eksokriinne(toodab kõhunäärmenõret/mahla, seega vaadeldakse koos seedesüsteemiga) kui endokriinnenääre (2% pankreasest, toodab hormoone, nt insuliini - Langerhansi saarekesed) ● Osad: pea, keha, saba Pea on suht lai, duodeenumi lingu sees, keha võlvub lülisammast ületades ette, paikneb mao taga, saba on suht kitsas ja vasaku neeru ees, ulatub põrnani. ● Ekskretoorne osa koosneb paljudest sagarikest, mis moodustuvad alveoolidest. - alveoolide sein koosneb sekretoorsetest rakkudest - igal sagarikul on väike juha, mis omavahel ühinedes annavad pankrease juha, mis läbib kogu näärme, avanedes duodeenumisse selle ülaosas, kuhu avaneb ka ühissapijuha - seda kohta nim ampulliks. - Ampulli ava kontrollib sulgurlihas M.SPHINCTER ODDI.
See on ühenduses seedekulglaga sirge toru ääristatud ühe sambakujulise epiteeli kihiga. Sool lôpeb peale pärasoolt pärakuga. Anisakiididele on omased tömbi otsaga lôppevad sagarad (lisa 5). Raphidascaris liikidel on üks ventriikulist tahapoole ulatuv sagar (apendiks); Phocanema ja Porrocaecum liikidel ulatub sagar (pimesool) soolest ettepoole; Contracaecum ja Thynnascaris liikidel ulatub üks sagar ventriikulist tahapoole ja teine ettepoole. Anisakis liikidel sagarad puuduvad. Ekskretoorne ava asetseb anisakiididel külgmiselt, mônedel liikidel subventraalsete huulte all ja teistel närvirônga juures. (Grabda, 1991) Contracaecum`i perekonna esindajad on mereimetajate ja kalatoiduliste lindude parasiidid. Contracaecum osculatum on kosmopoliit, kelle lôpp-peremees on hüljes. C. osculatum`it esineb nii mage- kui merevee kalades. Eelkôige tursal, kuid ka lôhel (Salmo salar), räimel (Clupea harengus membras) ja teistel eelkõige riimveelistel kaladel
hingamiskeskus ja hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks kuni nende ioonide sisaldus veres on normaliseerunud. 1 Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed: Neerud, kopsud, seedetrakt, nahk. Neerude funktsioonid kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happeleelistasakaalu regulatsioon, ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine), bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon),arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 11,2 miljonit
Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H- - ioonide kontsentratsiooni tõusule. Selle tagajärjel erutub hingamiskeskus ja hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks kuni nende ioonide sisaldus veres on normaliseerunud. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed: Neerud, kopsud, seedetrakt, nahk. Neerude funktsioonid- kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happe-leelistasakaalu regulatsioon, ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine), bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon),arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 1-1,2 miljonit.
fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. Maksa peafunktsioonid valkude AV-s: aminohapete trans- ja desamiinimine, glükoosi, glükogeeni ja rasvhapetest lähtudes, asendavate aminohapete sünteesimine, maksa struktuur ja ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas , ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud.
reguleerida happe-leelistasakaalu Nahas - higinäärmet abil eemaldatakse vett, soolasid ja jääkprodukte (kusiaine e uurea, kusihape, kreatiniin); teatud määral võib kompenseerida neerude vaegtalitlust Seedetrakt - raskemetallide soolade eritamine, sapi ja vee eritamine soolestikku Neerude funktsioonid: 1) Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2) Osmootse rõhu säilitamine 3) Happe-leelistasakaalu regulatsioon 4) Ekskretoorne roll - jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamien organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine 5) Bioloogiliselt aktiivseete ainete sekretsioon (hormoonid) 6) Vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7) Arteriaalse vererõhu regulatsiooni (RAAS) Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON; selles tekib uriin; 1 neerus u 1-1,2 miljonit Nefron koosneb päsmakestest e glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist Uriini moodustamine
PKD on hooajaline haigus , talle omased kliinilised tunnused ilmnevad ,kui veetemperatuur tõuseb üle 16 C . Haigestunud kaladel täheldatakse naha tumenemist , kõhu suurenemist,punnsilmsust. Samasuvistel meriforellidel väärib tähelepanu aneemia: lõpused on heledad. Siseleundite muutustest väärib tähelepanu suurenenud neer, mille pind on hallilaiguline. Laugemale arenenud juhutdel võib kõhuõõnde koguneda vedelikku. Häiritud on neerus nii vereloome kui ka ekskretoorne funktsioon. Nakatumine toimub nädalaid enne kliiniliste tunnuste ilmnemist. Samasuviste kalade hulgas võib suremus olla väga kõrge, eriti neil aastatel,kui suvi on soojem kui tavaliselt. Haiguse läbipõdenud isenditel tekib immuunsus. Proliferatiivse neeruhaiguse profülaktika: Kuna PKD on looduskoldeline haigus, tuleb hoiduda noorkalakasvanduste rajamis jõgedele, kus see haigus esineb looduslikes populatsioonides. Kus siiski on
PKD on hooajaline haigus , talle omased kliinilised tunnused ilmnevad ,kui veetemperatuur tõuseb üle 16 C . Haigestunud kaladel täheldatakse naha tumenemist , kõhu suurenemist,punnsilmsust. Samasuvistel meriforellidel väärib tähelepanu aneemia: lõpused on heledad. Siseleundite muutustest väärib tähelepanu suurenenud neer, mille pind on hallilaiguline. Laugemale arenenud juhutdel võib kõhuõõnde koguneda vedelikku. Häiritud on neerus nii vereloome kui ka ekskretoorne funktsioon. Nakatumine toimub nädalaid enne kliiniliste tunnuste ilmnemist. Samasuviste kalade hulgas võib suremus olla väga kõrge, eriti neil aastatel,kui suvi on soojem kui tavaliselt. Haiguse läbipõdenud isenditel tekib immuunsus. Proliferatiivse neeruhaiguse profülaktika: Kuna PKD on looduskoldeline haigus, tuleb hoiduda noorkalakasvanduste rajamis jõgedele, kus see haigus esineb looduslikes populatsioonides. Kus siiski on
Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem. homöostaasi säilitamise ajendid on nälg ja janu. Maksa peafunktsioonid: aminohapete trans- ja desamiinimine, glükoosi, glükogeeni ja rasvhapetest lähtudes, asendavate aminohapete sünteesimine, maksa struktuur ja ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas, ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud
Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ja edasi aminohapeteks pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. Maksa peafunktsioonid valkude AV-s: aminohapete trans- ja desamiinimine, glükoosi, glükogeeni ja rasvhapetest lähtudes, asendavate aminohapete sünteesimine, maksa struktuur ja ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas , ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud.
annaabi.ee 
