See oleks nagu võtta liiklusest kõik liiklusseadus valitseks vaid kaos. Teen järelduse, et me kõik oleme harjunud tegelikult elama ahelates ja vähemal või suuremal moel siiski alateadlikult järgime igal hetkel seadusi või moraalinorme. Tsiteerin raamatut ''Rousseau, Ühiskondlik leping'' : ''Inglased loevad end vabaks rahvaks, kuid nad eksivad raskesti. Tegelikult on nad vabad ainult parlamendi liikmete valimise ajal ja niipea kui saadikud on valitud, osutub rahvas taas orjaks ja eimiskiks. Kui vabadust kasutatakse ainult nii üürikestel hetkedel ja säärasel kombel, siis väärivadki nad oma vabaduse kaotamist.'' Tegelikult kehtib see siiski kõigi riikide ja rahvaste kohta, millel vähegi oma seadusandlus eksisteerib. Raamatust käib läbi üks huvitav küsimus, mille üle ka mina jäin väga pikalt mõtlema. Kas ikka kõiki kodanike tuleb kohelda võrdse austusega, austada kui võrdseid? John Stuart Mill
endale nagu oleksid tark, tegelikult aga ei ole, nagu uhkustaksid, et teada midagi, millest sul tegelikult aimugi pole. Keegi ei tea, mida endast kujutab surm; v-b on ta inimesele suurimaks hüveks, ent inimesed kardavad surma, nagu teaksid nad kindlasti, et ta on suurim pahe. Sokrates kaalutles selle üle, kui palju on põhjust loota, et et surm on hüve? Tema arvates oli surm üks kahest: kas muutumine eimiskiks, tähendab, surnul ei ole enam mitte mingeid tundeid, või vastavalt pärimusele teatud muudatud, hinge ümberasetumine siinsetest paikadest mingisse teise kohta. Sokrates leidis, et surmaga seoses tuleks säilitada hea lootus, ja kui midagi tõeks pidada, siis eeskätt seda, et tublile mehele ei juhtu midagi halba ei elus ega surmas ja et jumalad ei lakka iial tema saatuse eest hoolt kandmast. Sokrates oli veendunud, et ei ole olemas niisugust inimest, kellel õnnestuks
("mina tahan"), kes võitleb väärtuste (" sa pead") draakoni vastu võitleb. "Selleks, et luua endale vabadus ja öelda püha Ei ka kohustusele...selleks on vaja lõvi." Lõpuks muutub vaim lapseks, kes mängib loomise mängu. Õhtumaise kultuuri diagnoosiks annab Nietzsche: Nihilism: "Radikaalne väärtuse, mõtte ja soovide eitamine," Ülimad väärtused on kas, nõrga kristliku mõtte ja filosoofia valede hooned, mis kokkuvarisevad. Kreeka-kristlik traditsioon kannab seda idu "Eimiskiks" muutumisele alati endas. Selles nägemuses annab ta hinnangu oma kaasaegsetele: "Nõrgad kahtlevad selles faktis, tugevad (üliinimesed) näevad selles käsku uuele korrale, väärtuste ümberväärtustamisele." Nietzsche teraapia seisneb "võimu tahte" kuulutamises. Võimutahte kandjaks on "Üliinimene" - "Übermensch". Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest. Tema tegevus lähtub maistest möödupuudest: Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole
("mina tahan"), kes võitleb väärtuste (" sa pead") draakoni vastu võitleb. "Selleks, et luua endale vabadus ja öelda püha Ei ka kohustusele...selleks on vaja lõvi." Lõpuks muutub vaim lapseks, kes mängib loomise mängu. Õhtumaise kultuuri diagnoosiks annab Nietzsche: Nihilism: "Radikaalne väärtuse, mõtte ja soovide eitamine," Ülimad väärtused on kas, nõrga kristliku mõtte ja filosoofia valede hooned, mis kokkuvarisevad. Kreeka-kristlik traditsioon kannab seda idu "Eimiskiks" muutumisele alati endas. Selles nägemuses annab ta hinnangu oma kaasaegsetele: "Nõrgad kahtlevad selles faktis, tugevad (üliinimesed) näevad selles käsku uuele korrale, väärtuste ümberväärtustamisele." Nietzsche teraapia seisneb "võimu tahte" kuulutamises. Võimutahte kandjaks on "Üliinimene" - "Übermensch". Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest. Tema tegevus lähtub maistest möödupuudest: Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole
dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat, maieutikat ( ämmaemanda kunst), määratluse otsimist ja üldistamist. Sokratese arusaam säurmast: veidi ambivalentne ( mitmeti mõistetav): a) surm on muutumine eimiskiks, b) surm on hinge vabanemine kehast. Sokrates mõisteti surma noorsoo halvale teele viimise eest ja ateismi pärast. Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra. Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu. PLATON Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane. Platon rajas ateenas oma kooli ( Akadeemia) ning kõik tema teosed on meieni säilinud. Platon oli dualist: ta uskus
Tajusid elatakse läbi kas meeldivate või ebameeldivatena, ning niisugused läbielamised on tajusituatsioonide vahel valimise kriteeriumiks. See kriteerium on aga seotud enam Epikurose eetika kui epistemoloogiaga. Epikuurlaste füüsika. Epikurose ontoloogilised arusaamad toetuvad varasema kreeka atomistika pärandile. Kirjas Herodotosele võtab ta need vaated teesiliselt kokku. Lähtuda tuleb sellest, et eimiskist ei saa midagi tekkida ja miski ei saa ka eimiskiks muutuda. Kui see nii ei oleks, ei tekiks kõik meile teadaolevad asjad kindlast materjalist, pealegi oleks sel juhul maailm juba ammu eimiskisse lagunenud. Maailmakõiksus on igavene ja muutumatu, sest pole midagi muud, milleks ta võiks muutuda või mis oleks väljapool ja võiks muutuse esile kutsuda. Kõiksus koosneb kehadest ja tühjusest. Et on kehad, seda tunnistavad meile tajud; et peab olema tühjus, saab tuletada liikumise faktist nagu eelpool kirjeldatud. Niisiis peab kõik, mis
olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud vastuolud: dialektilise protsessi iga staadium on eelmise staadiumi varjatud vastuolude tulemus. Kogu läänemaailma ajalugu on Hegeli meelest dialektika, milles jõutakse võõrandumiselt orjuse näol enesega ühinemiseni vabade ja võrdsete kodanike mõistuspärase, konstitutsioonilise riigi näol Søren Kierkegaard õpetus olemise tasanditest. Ta tahab, et inimene muutuks
tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia)
ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud vastuolud: dialektilise protsessi iga staadium on eelmise staadiumi varjatud vastuolude tulemus. Kogu läänemaailma ajalugu on Hegeli meelest dialektika, milles jõutakse võõrandumiselt orjuse näol enesega ühinemiseni vabade ja võrdsete kodanike mõistuspärase, konstitutsioonilise riigi näol. SOKRATESE MEETOD. KRITON - Sokratese meetod on kahekõne, sofistlik dialoog, milles
Jäta järele. IKE Ma ei näe enam midagi. Sa tapsid mu maailma tühjaks. KASSINI See on alati olnud tühi. Sul oli lapsena sellepärast hea, et sul oli enamus ajast põnev. Sul oli põnev sellepärast, et sul oli tegevust, sa ei juurelnud selle üle, miks sul nii hädasti tegevust vaja on. Nüüd on aeg edasi läinud ja enam nii ei ole. Kiigud mikside ahelal, aga pinnal ei ole vastuseid. Ja kui sa maha tuled, pole pindagi see lahustub su jalge all eimiskiks. Ja sa haarad jälle ahelast, sest sulle meeldib kiikuda, sulle meeldib mäng. IKE Loomulikult pole maailmas midagi teha. Midagi pole teha ega öelda. Kõik, mida tehakse või öeldakse, on meelevaldne. (paus) Millal sa minu haihtuma paned? KASSINI Sa küsid selliseid imelikke küsimusi. IKE See on perverssel moel isegi mõnus, kuidas mul sinu vastu mingit jõudu pole. Sa oled nii tugev ja paratamatu. Kui see, mis on hea, on mulle keelatud, siis
abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud vastuolud: dialektilise protsessi iga staadium on eelmise staadiumi varjatud vastuolude tulemus. 16 Kogu läänemaailma ajalugu on Hegeli meelest dialektika, milles jõutakse võõrandumiselt orjuse näol enesega ühinemiseni vabade ja võrdsete kodanike mõistuspärase, konstitutsioonilise riigi näol Marksistlik ühiskonnakäsitlus Karl Marxi materialism. Marx annab materialismile uue sisu. Tema tõlgenduse kuulsaim osa
108. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? Descartes jõudis ,,mina" olemasolu seisukohale end ning enda ümbrust vaadeldes. Ta pani tähele oma keha- ta märkas on sõrmi, nägu ja teisi ihuliikmeid. Need tunnusmärgid omistas ta ka laibale. Siis täheldas ta asju, mida ta pidas olevat vastavuses hingega- ta liikus, toitus, aistis ning mõtles. Niikaua kui inimene mõtleb ja on keegi, ei saa teda pidada eimiskiks. Samas arvas ta, et keegi eksitab teda ning juhib mingisugustele mõtetele või arusaamadele. Edasi järeldusi tehes hakkas ta mõtlema asjadele, mida omistas ta hingele- toitumine ning liikumine ning haistmine- need asjad pole ju olulised enam kui pole keha. Aga mõtlemine jääb ning sellest ta järeldaski ,,mina" olemasolu. Ta lisas veel, et kui mõtlemine lakkab, siis lakkab ka ,,mina" olemast. 109. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks?
Terviku täielik tühjus on Pleroma. Terviku toime on Abraxas, talle seisab vastu ainult ebatõelisus. Peajumalaid on arvult neli, ja ka maailma dimensioone on neli. Üks on algus, Jumal- Päike. Kaks on Eros, sest tema seob kaht ja levitab valgust. Kolm on Elu puu, sest ta täidab ruumi kehadega. Neli on Kurat, sest tema teeb lahti kõik suletu; ta lagundab kõik, millel on vorm ja kehaline kuju; ta on hävitaja, kelle puhul kõik muutub Eimiskiks. Ma olen õnnistatud, sest mulle on antud tunnetada jumalate paljusust ja mitmekesisust. Häda teile, kes te selle vastuolulise paljususe olete asendanud üheainsa jumalaga. Arusaamatuse ja vääritimõistmise piinadesse olete te seeläbi mõistnud Loome, mille olemuseks ja taotluseks on erinevus. Kuidas te võite oma olemusele truud olla, kui te tahate paljuse üheksainsaks muuta? Mida te põhjustate jumalatele, seesama juhtub ka teiega. Teid kõiki muudetakse ühesugusteks
annaabi.ee 
