kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täitma. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi: · alalaised normaalsed kasutustingimused · ajutised ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal · erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. Koormusjuht selle moodustavad füüsikaliselt kokkusobivad, samaaegselt mõjuvad koormusvariandid. Koormusvariant on määratud koormuse asendi, suuruse ja suuna väärtusega vaadeldaval hetkel.
kuidas neid eeldatakse üheskoos toimivat; · konstruktsiooni liik: konstruktsiooni (kande-)funktsiooni iseloomustav termin, näiteks tala, post, kaar, rippsild jne.; · konstruktsiooni tüüp: viide konstruktsiooni põhimaterjalile - näiteks raudbetoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon jne. Olulisemate terminite inglise-, saksa- ja soomekeelsed vasted on toodud tabelis 1. (2) Projekteerimisel kasutatavad tähtsamad terminid: · ajutine arvutusolukord: olukord, mille kestus on lühike võrreldes konstruktsiooni projekteeritud kasutuseaga ja milline võib teatud tõenäosusega esineda näiteks ehitamise vi remondi ajal; · alaline arvutusolukord: olukord,mille kestus on sama suurusjärku konstruktsiooni projekteeritud kasutuseaga. See vastab enamasti Projekteerimise alused 9 tavalistele kasutustingimustele; · arvutuskriteeriumid: iga piirseisundi tingimuste täitmist kirjeldavad
--konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel. - konstruktsiooni liik: määratakse konstruktsioonielemendi asendi, kuju ja töötamisviisi jär- gi, näiteks tala, post kaar jne. - konstruktsiooni (ehitise) tüüp: viide konstruktsioonide (ehitise) põhimaterjalile - näiteks teraskonstruktsioon, raudbetoonehitis jne, (3) Projekteerimisel kasutatavad tähtsamad terminid: - ajutine arvutusolukord: olukord, mille kestus on lühike võrreldes konstruktsiooni projek- teeritud kasutuseaga ja milline võib teatud tõenäosusega esineda näiteks ehitamise või re- mondi ajal; - alaline arvutusolukord: olukord, mille kestus on sama suurusjärku konstruktsiooni projek- teeritud kasutuseaga. See vastab enamasti tavalistele kasutustingimustele; - arvutuskriteeriumid: iga piirseisundi tingimuste täitmist kirjeldavad kvantitatiivsed suuru- sed:
nidega, on siiski ilmne. Monoliitse raudbetooni hea vastupanuvõime dünaamilistele koormustele, monteeritava raudbetooni korral vähendab seda eelist jätkude järeleandlikkus. Vormitavus, mis annab suured võimalused konstruktsiooni (ehitise) arhitektuursel kujun- damisel. Ökonoomsus, sõltuvalt muidugi konkreetsetest tingimustest. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 4 Puudusi Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. Pragude tekkimise võimalus (välditav pingbetooni kasutamisega). Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes (vajadus kaitsta värsket betooni läbikülmumise eest). 4 Märkusi raudbetooni arenguloost Raudbetooni tekkimise majandulikud eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigaks, kui oli küllaldaselt välja arenenud raudbetooni põhikomponentide portlandtsemendi ja valtsterase tootmine
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
(2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. · hoonestusõigus (superficies) on juriidiline konstruktsioon, mis lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast · hoonestusõigus on maatüki koormatis, mille kohaselt võib teine isik omada ehitist koormatud maatüki pinnal või selle all · hoonestusõigust ei ole vaja seada maaga mittepüsivalt ühendatavate ehitiste rajamiseks need ei ole maatüki olulised osad · hoonestusõiguse seadja (kinnisaja omanik) muutub seadmisega kaudseks valdajaks, mitte kaasvaldajaks · hoonestusõiguse alged on feodaalühiskonnas
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
** dusiruum võib olla koos saunaga. 5.13. Laagri ehitamiseks ja remondiks kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud. 6. Nõuded maa-alale 6.1. Laagril peab olema omaette maa-ala. Asulas asuv laager piiratakse piirdeaiaga. 6.2. Vähemalt 60 % maa-alast peab olema haljastatud. Mets ja park loetakse haljastuse sisse. Haljastuses on keelatud kasutada mürgiseid taimi. 6.3. Spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, mõõtmed ning pindade viimistlus peavad vastama noorte eale, kasvule ning tagama ohutu kasutuse. 6.4. Noorte puhkuseks ja suplemiseks määratud veekogu (ujula, bassein, suplemis- koht) peab vastama kehtivatele tervisekaitsenormidele ja -eeskirjadele. 23 6.5. Prügikonteinerid peavad asuma vähemalt 25 meetri kaugusel eluhoonetest ja
juht (omanik-otsustuskandja, nõukogu, juhatus). Joonis 1.4. Juhtimispüramiid Niisugune püramiid peegeldab erinevate juhtide arvukuse võrdlemisi tüüpilist suhet. Kui eri tasandi juhtide arvu märkida vastavalt tähistusega N1, N2 ja N3, siis saab nende suhet iseloomustada võrratusega N1 < N2 < N3. See tähendab, et juhtimises on madalamate allüksuste juhtide grupp kõige arvukam, arvuliselt kõige vähem on aga kõrgema astme juhte. Juhtimise püramiidilaadne konstruktsioon on iseloomulik mitte ainult organisatsioonidele, vaid ka ühiskonnale tervikuna, ning see on piisavalt stabiilne. Sellel on tuhandeaastane ajalugu ja ei ole tõsiseltvõetavaid märke selle kohta, et sellest tulevikuski täielikult loobutaks. Juhtimise demokratiseerimine ja selle kollegiaalsed vormid võivad esitatud püramiidi tippu siluda ja laiendada, kuid ei kõrvalda hierarhiat, ühtede juhtimisvõimu teiste üle
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
